Hello on ingliskeelne tervitus, mida kasutatakse laialdaselt nii igapäevases kõnepruugis kui ka kirjalikus suhtluses. See on tavaline kahe inimese vahel mitteametlikus) keskkonnas, kuid sobib ka paljudesse formaalsematesse olukordadesse, eriti kui soovitakse sõbralikku toonust. Tervitused on viisakus- ja suhtlusviisid, mis aitavad kontakti alustada; kõrvaleks vormidest on näiteks käega viipamine, tervitus või kummardus (mõlemad väga formaalsed), käepigistus (veidi formaalne) või "high five" (väga mitteametlik).
Tähendus ja hääldus
"Hello" tähistab tähelepanu äratamist või sõbralikku tervitust. Inglise keeles hääldatakse seda tavaliselt ligikaudu /həˈloʊ/ (Eesti kirjapildi ligikaudne hääldus: "hə-loʊ"). Sõna toon ja rõhk sõltuvad kontekstist: rõõmsam, lühem "Hey!" on väga mitteametlik, pikem või rõhutatum "Hello" võib olla neutraalsem või formaalsem.
Ajalugu ja levik
"Hello" võeti kasutusse 19. sajandil; sõna kirjalikuks kasutuseks on märgitud esmakordselt umbes 1833. aastal. Telefonivestlustes muutus "hello" eriti tuntuks tänu telefoni levikule 19. sajandi lõpus. Kuigi Alexander Graham Bell eelistaski algul tervitust "Ahoy", siis Thomas Edison ja paljud teised propageerisid "hello" kasutamist telefoni vastuseks ning see kujunes ülemaailmseks tavaks.
Variandid ja registreerumine
Inglise keeles on palju tervituse variante, mis kannavad erinevat tooni ja sobivad erinevatesse sotsiaalsetesse situatsioonidesse. Mõned levinumad näited:
- Hi — väga tavaline ja mitteametlik
- Hallo — sagedane Briti variant
- Hiya, Hey, Howya — kõnekeelsed ja mitteametlikud
- Howdy — regionaalne (USA lõunaosad) ja sõbralik
- 'Sup, Yo — väga mitteametlik, nooremate seas levinud
- Greetings, Good day — ametlikum või neutraalsem
- G'day mate, top of the mornin' to you — regionaalsed/kujundlikud väljendid (Austraalia, iiri inglise keel)
Lisaks levinud lühivormidele kasutatakse ametlikumas suhtluses fraase nagu "Good morning", "Good afternoon" ja "Good evening". Kirjas või avalikus kõnes võidakse lisada ka tervitav fraas "Dear ..." jpm.
Kasutus telefonis ja kirjas
Paljud inimesed ütlevad telefonikõnele vastates "Tere" või "Hello". Telefonileviku tõttu on "hello" saanud standardseks viisiks kõne alguses tähelepanu ja kontakti loomiseks. Kirjalikus suhtluses kasutatakse sageli tervitusi lause alguses (nt "Hello John,") ning ametlikes e-kirjades eelistatakse tavaliselt formaalsemaid tervitusi.
Hüvasti ja väljapääsud
Inimestel on harjumus pärast vestlust lahkudes öelda "hüvasti" ehk inglise keeles "goodbye". Eesti sõna "hüvasti" on lühendatud versioon religioossest hüvastijätu väljendist "jumal olgu teiega" ja see peegeldab ajaloolist sidet usulise vormeliga. Inglise sõna "goodbye" on ahenema kujuga fraas "God be with ye" ning omab sarnast päritolu. Sarnased väljendid teistes keeltes on näiteks adieu (prantsuse), adios (hispaania) — need on samuti tekkinud väljenditest, milles kutsutakse jumala kaitset (prantsuse à Dieu, hispaania a Dios). Tänapäeval ei pruugi sellised väljendid tingimata kanda otsest religioosset tähendust; need on muutunud enamasti levinud viisakusvormideks.
Mittekõnekeelsed tervitused ja etikett
Tervitused ei piirdu üksnes sõnadega. Mitteverbaalsed žestid (näiteks käeviipe, pea kergitamine, naeratamine) on kultuuriliselt erinevad ja mõnel pool asendavad sõnalist tervitust. Formaalsetes olukordades eelistatakse sageli käepigistust või kummardust; mitteametlikumas keskkonnas sobivad terve sõbra-sõbra stiil, "high five" või muud lelised žestid. Hea tava on kohandada tervitust vastavalt situatsioonile ning vastuvõtja tasemele ja kultuurilistele normidele.