Mitteametlik eksitus
Mitteformaalne eksitus on argument, mille esitatud eeldused ei toeta kavandatud järeldust. Mitteametlik eksitus tuleneb sageli argumentatsioonivigadest. Eeldused on siis valesti seotud järeldusega. Erinevalt formaalsest eksitusest on viga seotud järeldamise küsimustega, sest väidete esitamiseks kasutatakse keelt; loomulik keel võimaldab öelda rohkem, kui formaalse loogika sümboolika suudab kujutada. Kõik deduktiivse arutluse mitteformaalsed eksimused sisaldavad põhimõttelist lahknevust eelduste ja järelduse vahel. See muudab argumendi kehtetuks. Katkestus tekib sageli seetõttu, et on olemas varjatud kaaspreemia. Kui see kaaspreemia oleks välja öeldud, kinnitaks see argumenti.
Induktiivsed mitteformaalsed eksimused erinevad pisut oma deduktiivsetest vastetest, sest nende väärtus seisneb pigem eelduse ja järelduse vahelise seose induktiivses tugevuses kui varjatud eelduste olemasolus. Näiteks kiirustava üldistamise eksitus, mida võib üldjoontes väljendada järgmiselt:
p) S on P
p) S on ka Q
c) seega on kõik Ps ka Qs.
Kui nii P kui ka Q populatsioonid on liiga suured, et neid täielikult valimisse võtta, siis on väide induktiivne. Sellisel juhul toimub kiirustav üldistus, kui Ps ja Q-de arv ei ole piisav, et esindada vastavaid populatsioone. Oluline on eristada arutlusprintsiipi (deduktiivne või induktiivne) ja argumendi eeldust.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mitteametlik eksitus?
V: Mitteametlik eksitus on loogiline argument, mille eeldused ei toeta nende järeldust. See esineb siis, kui eelduste ja järelduse vahel on ebakõla, mille põhjuseks on tavaliselt välja toomata kaaspreemia.
K: Mille poolest erineb see formaalsest eksitusest?
V: Formaalne eksitus on seotud loogikaküsimustega, samas kui mitteformaalne eksitus on seotud argumentatsioonivigadega, mis tulenevad sellest, et loomulik keel võimaldab öelda rohkem kui see, mida saab formaalselt esitada.
K: Millised on mõned näited mitteformaalsete eksituste kohta?
V: Mitteformaalsete eksituste näidete hulka kuuluvad kiirustamata üldistamine, ebaselgus ja mitmetähenduslikkusest tulenevad eksitused.
K: Mis on kiirustav üldistamine?
V: Kiire üldistus on see, kui tehakse liiga väikesel valimil põhinev väide, mis ei esinda kogu populatsiooni. See võib viia piiratud tõendusmaterjali põhjal valede järelduste tegemiseni.
K: Mis on võrdsustamine?
V: Ekivokatsioon tekib siis, kui ühe ja sama sõna või fraasi puhul kasutatakse kahte erinevat tähendust, et see sobiks paremini argumenti. See võib viia segaduse tekkimiseni ja ka valede järelduste tegemiseni.
K: Mis on mitmetähenduslik eksitus?
V: Mitmetähenduslikkuse eksimused tekivad siis, kui sõnadel või fraasidel on mitu tähendust, mis võib viia selleni, et inimesed teevad millegi kohta valesid järeldusi, sest nad tõlgendavad seda teisiti kui mõeldud.
