Mitteformaalne eksitus: definitsioon, tüübid ja näited

Avasta mitteformaalsete eksituste definitsioon, tüübid ja selged näited — praktiline juhend argumentide vigade mõistmiseks ja vältimiseks.

Autor: Leandro Alegsa

07-11-2025 10:27

Mitteformaalne eksitus on argument, mille esitatud eeldused ei toeta kavandatud järeldust. Mitteformaalne (sissejuhatavalt ka mitteametlik) eksitus tuleneb sageli argumentatsioonivigadest, mis on seotud sisulise seose, keele või kontekstiga, mitte argumenti loogilise kuju (formaalse struktuuriga). Eeldused on siis valesti seotud järeldusega: argumendi struktuur võib näida usutav, kuid järeldus ei järgitu eeldustest piisava tõenduse või asjakohasuse tõttu. Erinevalt formaalsest eksitusest on viga seotud järeldamise küsimustega, sest väidete esitamiseks kasutatakse keelt; loomulik keel võimaldab öelda rohkem, kui formaalse loogika sümboolika suudab kujutada. Kõik deduktiivse arutluse mitteformaalsed eksimused sisaldavad põhimõttelist lahknevust eelduste ja järelduse vahel. See muudab argumendi kehtetuks kas selleks, et see ei pruugi olla loogiliselt kindel või selleks, et eeldused ei kata järelduse väited.

Miks mittеformaalne eksitus tekib

Mitteformaalne eksitus võib tekkida mitmel põhjusel:

varjatud või vaikiv(e) kaaspreemiad (peidetud eeldused), mida argument ei esita otse;
keeleline ebaselgus või mitmetimõistetavus (ekvivoatsioon);
ebaõiged seosed põhjuslikkuses (näiteks post hoc / vale põhjus);
ebapiisav tõendusmaterjal, valimiprobleemid või kiirustav üldistamine;
emotsionaalne mõjutamine või argumentide kõrvalekalded, mis pole teemaga seotud (nt red herring, ad hominem).

Peamised liigitused: deduktiivsed ja induktiivsed mitteformaalsed eksitused

Induktiivsed mitteformaalsed eksitused erinevad pisut oma deduktiivsetest vastetest, sest nende väärtus seisneb pigem eelduse ja järelduse vahelise seose induktiivses tugevuses kui üksnes varjatud eelduste olemasolus. Induktiivne argument on hinnanguline: eeldustest lõpp-järelduseni viib tugevus või nõrkus, mitte absoluutne loogiline kindlus. Näiteks kiirustava üldistamise eksitus (hasty generalization) võib üldjoontes väljendada järgmiselt:

p) S on P

p) S on ka Q

c) seega on kõik Ps ka Qs.

Kui nii P kui ka Q populatsioonid on liiga suured, et neid täielikult valimisse võtta, siis on väide induktiivne. Sellisel juhul toimub kiirustav üldistus, kui Ps ja Q-de arv ei ole piisav, et esindada vastavaid populatsioone. Oluline on eristada arutlusprintsiipi (deduktiivne või induktiivne) ja argumendi eeldust: sama eksitus võib esineda nii deduktiivses kui ka induktiivses arutluses, kuid selle mõju hindamisel tuleb arvestada, kas otsitakse absoluutset loogilist õigustust või statistilist/piiripealset tuge.

Tüüpilised mitteformaalsed eksitused (lühikirjeldused ja näited)

Hasty generalization (kiirustav üldistus) – üldistatakse väheste või ebapäraste näidete põhjal. Näide: "Kaks minu tuttavat põrusid selle investeeringuga — see on kindlasti halb asi."
Ad hominem – rünnatakse rääkijat isiklikult, mitte tema väidet. Näide: "Ära usu tema argumenti keskkonnakaitse kohta, ta ei ole ju teadlane."
Straw man (võltsmees) – karikatuuristatakse vastase seisukohta, et seda oleks lihtsam ümber lükata. Näide: "Sa tahad avalikku haridust reformida? Sa tahad ju ainult koolidest raha ära võtta!"
Red herring (hajutus) – tähelepanu kõrvale juhtimine teemast, mis pole tõepoolest asjakohane.
Post hoc / vale põhjus – oletatakse põhjuslikku seost kahe sündmuse vahel, mis on järjestikus, kuid mitte tingimata põhjustuslikud. Näide: "Alates päevast, kui me uue logo kasutusele võtsime, on müük kasvanud — logo põhjustas kasvu."
Argumentum ad populum (põhjus rahva arvamusel) – argument, et miski on tõene, sest paljud inimesed usuvad nii.
Appeal to authority (autoriteedile tuginemine) – usutakse väidet lihtsalt autoriteedi tsiteerimise tõttu, ilma autoriteedi pädevust kontrollimata.
Equivocation (tähemäng / mitmetimõistetavus) – kasutatakse sama sõna kahes erinevas tähenduses, mis viib eksliku järelduseni.
False analogy (vale analoogia) – kahe asja vahelist sarnasust liialt laiendatakse, kuigi erinevusi ei arvestata.
Slippery slope (libe nõlv) – väidetakse, et üks samm viib vältimatult äärmuslike tagajärgedeni ilma tõendamata vaheasteid.

Kuidas ära tunda mittеformaalset eksitust

Küsi: millised eeldused on argumendi taga? Kas mõni eeldus on vaikne või varjatud?
Kontrolli asjakohasust: kas eeldused on teemaga seotud või kõrvalejuhtivad?
Otsi keelelist mitmetähenduslikkust: kas mõni termin võib kanda kahte erinevat tähendust?
Hinda tõendusmaterjali kvaliteeti: kas valim on piisav ja esinduslik?
Esita vastuväiteid ja näiteid, mis testivad argumendi üldistatavust ja põhjuslikkust.

Kuidas vältida mittеformaalseid eksitusi argumenteerimisel

Ole selge oma eeldustes — väljenda varjatud premissid sõnaselgelt.
Kontrolli oma allikaid ja väidete toetust: ära tugine ainult populaarsetele arvamustele ega mittemõistlikele autoriteetidele.
Erineusta emotsionaalsed ja loogilised argumendid: ära lase emotsioonidel varjata nõrku loogilisi samme.
Kasuta häälestatud näiteid ja statistikat, kuid ära üleüldista väikestest andmekogumitest.
Paranda keel- ja terminoloogiat, et vältida ekvivoatsiooni.

Mõju ja tähendus

Mitteformaalsete eksituste tundmine on oluline kriitilises mõtlemises, meediakirjaoskuses ja igapäevases argumendivahetuses. Nad võivad varjutada õigeid järeldusi, õhutada valeotsuseid poliitikas, äris ja isiklikes aruteludes ning kahjustada dialoogi kvaliteeti. Samas on oluline eristada tahtlikke retoorilisi võtteid (veenmine) ja eksitusi, mis tekivad teadmatusest või hooletusest.

Lõppsõna

Mitteformaalne eksitus ei ole tingimata märk halvast kavatsusest — sageli tuleneb see keelelisest ebaselgusest, ebapiisavast tõendist või vigasest seosest eelduste ja järelduse vahel. Teadmine tüüpidest, äratundmise strateegiad ja ettevaatlik argumendiesitlus aitavad nii eksitusi ära tunda kui ka neid ise vältida.

Küsimused ja vastused

K: Mis on mitteametlik eksitus?

V: Mitteametlik eksitus on loogiline argument, mille eeldused ei toeta nende järeldust. See esineb siis, kui eelduste ja järelduse vahel on ebakõla, mille põhjuseks on tavaliselt välja toomata kaaspreemia.

K: Mille poolest erineb see formaalsest eksitusest?

V: Formaalne eksitus on seotud loogikaküsimustega, samas kui mitteformaalne eksitus on seotud argumentatsioonivigadega, mis tulenevad sellest, et loomulik keel võimaldab öelda rohkem kui see, mida saab formaalselt esitada.

K: Millised on mõned näited mitteformaalsete eksituste kohta?

V: Mitteformaalsete eksituste näidete hulka kuuluvad kiirustamata üldistamine, ebaselgus ja mitmetähenduslikkusest tulenevad eksitused.

K: Mis on kiirustav üldistamine?

V: Kiire üldistus on see, kui tehakse liiga väikesel valimil põhinev väide, mis ei esinda kogu populatsiooni. See võib viia piiratud tõendusmaterjali põhjal valede järelduste tegemiseni.

K: Mis on võrdsustamine?

V: Ekivokatsioon tekib siis, kui ühe ja sama sõna või fraasi puhul kasutatakse kahte erinevat tähendust, et see sobiks paremini argumenti. See võib viia segaduse tekkimiseni ja ka valede järelduste tegemiseni.

K: Mis on mitmetähenduslik eksitus?

V: Mitmetähenduslikkuse eksimused tekivad siis, kui sõnadel või fraasidel on mitu tähendust, mis võib viia selleni, et inimesed teevad millegi kohta valesid järeldusi, sest nad tõlgendavad seda teisiti kui mõeldud.

Otsige