Kongesangen (Kuninga laul) — Norra austuslaul: päritolu, tekst ja ajalugu
Uuri Kongesangen (Kuninga laul): Norra austuslaulu päritolu (1741/1841), Henrik Wergeland, tekstimuutused ja ajalooline areng — põhjalik ülevaade laulu tekstist ja pärandist.
Kongesangen "Kuninga laul" on austuslaul Norra kuningale. See põhineb inglise kuninglikul laulul "God save the King" aastast 1741. Norra autor Henrik Wergeland kirjutas 1841. aastal inglise laulule norra keelse lauluteksti "Gud signe Kongen vor". Selle kirjutas hiljem ümber P. Vogtmann nime all "Gud sign vor Konge god". Selle lihtsustatud versiooni kirjutas hiljem Gustav Jensen.
Taust ja päritolu
Meloodia põhineb tuntud briti hümnil "God Save the King" (esimesed trükileiud 18. sajandil). Sama meloodiat on ajalooliselt kasutatud mitmes Euroopa riigis erinevate austus- ja hümnilauludena.
Sõnade teke. Norra keelsed sõnad on 19. sajandi keskel kirjutatud (Henrik Wergeland 1841) ning neid on hiljem mitmel korral muudetud ja lihtsustatud, et muuta tekst rahvakeelsemaks ja kergemini lauldavaks.
Tekst ja versioonid
Norra keeles on eksisteerinud mitu varianti: Wergelandi algupärane tekst, P. Vogtmanni ümberkirjutus ning Gustav Jenseni lihtsustatud ja levinumaks saanud versioon. Sõnad väljendavad palvet ja soovi, et kuningas/droonning oleks kaitstud, juhitud õigluse ja õnne teel ning et riik saaks rahu ja õnnestumist.
Märkus: sõnastus muudetakse vastavalt sellele, kas troonil on kuningas või kuninganna (nt "Konge" → "Dronning").
Kasutamine ja riiklik staatus
- Kongesangen on Norra ametlik või traditsiooniline austuslaul monarhile: seda mängitakse ja lauldakse ametlikel vastuvõttudel, riigivisiitidel, kuninglike sündmuste ja teiste formaalsete hetkede puhul, kus kohal on monarh.
- Norral on ka rahvuslik meeleolulaul "Ja, vi elsker dette landet", mida tihti peetakse riigi rahvuslikuks hümniks, kuid kuningliku auavaldusena kasutatakse eraldi Kongesangenit.
- Etiketi ja muusika täpne kasutus võib sõltuda olukorrast: mõnikord mängitakse ainult instrumentaalversiooni, mõnikord lauldakse hümni koos sõnadega.
Muud asjaolud ja tähtsus
Sama meloodia kasutamine seob Norra laiemasse Euroopa traditsiooni, kus ühine meloodia on mitme riigi puhul saanud kohaliku sisu ja sõnadega uue tähenduse. Kongesangen on osa monarhia rituaalist ja kultuurilistest kommetest ning peegeldab nii lojaalsust troonile kui ka palvet riigi heaolu eest.
Allikaviited ja täiendav lugemine
Kes soovib süveneda, võiks otsida originaaltekste (Wergeland 1841), hilisemaid ümberkirjutusi ning Jenseni toimetusi kirikulaulude ja hümnikogude kontekstis. Arhiivid ja muusikakollektsioonid Norra muuseumides ning rahvusraamatukogus sisaldavad täpsemaid trükiseid ja ajaloolisi variantide salvestusi.
Laulu sõnad
1. salm
Gud sign vår Konge god!
Sign ham med kraft og mot
sign hjem og slott!
Lys for ham ved din Ånd,
knytt med din sterke hånd
hellige troskapsbånd
om folk og drott!
2. salm
Høyt sverger Norges mann
hver i sitt kall, sin stand,
troskap sin drott.
Trofast i liv og død,
tapper i krig og nød,
kõik, mis puudutab Norge lød
Gud og sin drott.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kuidas nimetatakse Norra kuninglikku hümni?
V: Norra kuningliku hümni nimi on "Kongesangen".
K: Millal kirjutati ingliskeelne laul "God save the King", millel see põhineb?
V: Inglise laul "God Save the King", millel Kongesangen põhineb, on kirjutatud 1741. aastal.
K: Kes kirjutas 1841. aastal selle laulu norra keelse teksti?
V: Henrik Wergeland kirjutas sellele laulule 1841. aastal norra keelse lauluteksti "Gud signe Kongen vor".
K: Kes kirjutas selle laulu versiooni hiljem ümber?
V: P. Vogtmann kirjutas hiljem selle lauluversiooni ümber nime all "Gud sign vor Konge god".
K: Kes kirjutas selle ümberkirjutatud versiooni lihtsustatud versiooni?
V: Gustav Jensen kirjutas P. Vogtmanni ümberkirjutatud versiooni lihtsustatud versiooni.
K: Kuidas hääldatakse Kongesangen?
V: Kongesangeni hääldatakse [ˈkɔ̂ŋːəˌsɑŋn̩].
Otsige