Kongesangen "Kuninga laul" on austuslaul Norra kuningale. See põhineb inglise kuninglikul laulul "God save the King" aastast 1741. Norra autor Henrik Wergeland kirjutas 1841. aastal inglise laulule norra keelse lauluteksti "Gud signe Kongen vor". Selle kirjutas hiljem ümber P. Vogtmann nime all "Gud sign vor Konge god". Selle lihtsustatud versiooni kirjutas hiljem Gustav Jensen.
Taust ja päritolu
Meloodia põhineb tuntud briti hümnil "God Save the King" (esimesed trükileiud 18. sajandil). Sama meloodiat on ajalooliselt kasutatud mitmes Euroopa riigis erinevate austus- ja hümnilauludena.
Sõnade teke. Norra keelsed sõnad on 19. sajandi keskel kirjutatud (Henrik Wergeland 1841) ning neid on hiljem mitmel korral muudetud ja lihtsustatud, et muuta tekst rahvakeelsemaks ja kergemini lauldavaks.
Tekst ja versioonid
Norra keeles on eksisteerinud mitu varianti: Wergelandi algupärane tekst, P. Vogtmanni ümberkirjutus ning Gustav Jenseni lihtsustatud ja levinumaks saanud versioon. Sõnad väljendavad palvet ja soovi, et kuningas/droonning oleks kaitstud, juhitud õigluse ja õnne teel ning et riik saaks rahu ja õnnestumist.
Märkus: sõnastus muudetakse vastavalt sellele, kas troonil on kuningas või kuninganna (nt "Konge" → "Dronning").
Kasutamine ja riiklik staatus
- Kongesangen on Norra ametlik või traditsiooniline austuslaul monarhile: seda mängitakse ja lauldakse ametlikel vastuvõttudel, riigivisiitidel, kuninglike sündmuste ja teiste formaalsete hetkede puhul, kus kohal on monarh.
- Norral on ka rahvuslik meeleolulaul "Ja, vi elsker dette landet", mida tihti peetakse riigi rahvuslikuks hümniks, kuid kuningliku auavaldusena kasutatakse eraldi Kongesangenit.
- Etiketi ja muusika täpne kasutus võib sõltuda olukorrast: mõnikord mängitakse ainult instrumentaalversiooni, mõnikord lauldakse hümni koos sõnadega.
Muud asjaolud ja tähtsus
Sama meloodia kasutamine seob Norra laiemasse Euroopa traditsiooni, kus ühine meloodia on mitme riigi puhul saanud kohaliku sisu ja sõnadega uue tähenduse. Kongesangen on osa monarhia rituaalist ja kultuurilistest kommetest ning peegeldab nii lojaalsust troonile kui ka palvet riigi heaolu eest.
Allikaviited ja täiendav lugemine
Kes soovib süveneda, võiks otsida originaaltekste (Wergeland 1841), hilisemaid ümberkirjutusi ning Jenseni toimetusi kirikulaulude ja hümnikogude kontekstis. Arhiivid ja muusikakollektsioonid Norra muuseumides ning rahvusraamatukogus sisaldavad täpsemaid trükiseid ja ajaloolisi variantide salvestusi.