Sisu

·         1 1930s

·         2 1940s

·         3 1950s

·         4 1960s

·         5 1970s

·         6 1980s

·         7 1990s

·         8 2000s

·         9 2010s

·         10 viited

Animafilmi lühifilmi Oscar on filmikunsti ja -teaduste akadeemia poolt välja antav auhind. See on igal aastal olnud osa Oscari auhindade jagamisest alates 5. Oscari auhindade jagamisest aastatel 1931–1932.

See kategooria oli aastatel 1932–1970 tuntud kui "Short Subjects, Cartoons" (Lühikesed teemad, karikatuurid). Aastatel 1971–1973 kandis kategooria nime "Short Films, Animated Films" (Lühifilmid, animafilmid). Praegune ametlik nimetus Best Animated Short Film (parim animatsiooniline lühifilm) võeti kasutusele 1974. aasta auhindadega. Kuni 1952. aastani võisid sellele auhinnale kandideerida ainult Ameerika filmid; hiljem avanes võistlus rahvusvahelisemaks.

Akadeemia määratleb lühikest kui "mitte rohkem kui 40 minutit, sealhulgas kõik vahepausid". Lisaks aja piirangule peavad lühifilmid vastama ka akadeemia kehtestatud kvalifikatsioonitingimustele — näiteks lühifilmivõistluse auhind kvalifitseerival festivalil või lühifilmi lühiajaline linastus teatrites, samuti esitus- ja registreerimisnõuded. Nomineerimisi vaatab ja soovitusi teeb sageli akadeemia lühifilmide ja animatsiooni haru ning võitjaid valib akadeemia liikmete häälteenamus.

Üldine areng ja tähtsus

Oscari parima animatsioonilise lühifilmi kategooria on olnud oluline liikuv jõud animatsiooni arengus: see on aidanud tõsta tunnustust nii kommertslikele stuudiotöödele kui ka sõltumatutele ja eksperimenteerivatele autoritöödele. Varem olid edukad peamiselt suured animaatoristuudiod (nagu Walt Disney), kuid ajaga on kategooria avardunud — võitjate ja nominendidena on esinenud nii riiklikud filmikoolid, sõltumatud autorid kui ka rahvusvahelised tootmised. Ka tehnikad on muutunud: traditsioonilisest käsikujundusest ja stop-motionist on üle mindud ka arvutipõhistele meetoditele ja hübriidlahendustele.

1930s

1930. aastad märgistasid animatsiooni varajast kulda Hollywoodis. Sel perioodil domineerisid suure stuudiod nagu Walt Disney Company, kelle lühianimatsioonid pälvisid laialdast tähelepanu ja mitmeid auhindu. Animatsiooni keel ja žanr arenesid kiiresti, kuhu kuulusid muusikalised numbrid, koomilised seikluslood ja tehnilised uuendused (nt heliga animatsioon).

1940s

Teise maailmasõja ajal ja pärast seda suunati osa animatsioonitoodangust sõjaliseks või propagandistlikuks otstarbeks, kuid jätkus ka loominguline areng. Selles dekaadis hakkasid rahvusvahelised mõjutused ning eristuudiod kasvama; samal ajal jätkus Disney ja teiste suurte tegijate edu.

1950s

1950. aastad tõid kaasa stilistilisi otsinguid ja lühifilmide mitmekesistumist. Üha enam tekkis alternatiivi kommertslikele stuudiotele — eksperimenteeriv animatsioon, lühemaid autori- ja eksperimentaalseid töid hakkas rohkem tekkima ning rahvusvaheline osalus suurenes alates 1952. aastast.

1960s

1960. aastad iseloomustasid loomingulist eksperimenteerimist ja erinevate animatsioonikeele suundumuste laiemat aktsepteerimist. Telestuudio ja kommertsspetsiifika hakkasid üha enam põimuma autoriliku lähenemisega, tekitasid uusi visuaalseid ja narratiivseid vorme.

1970s

1970. aastatel toimusid formaalsed ja institutsionaalsed muudatused (sh nimemuutus 1974. aastal), mis kajastasid kategooria selget eristumist teistest lühifilmi auhindadest. Samaaegselt kasvas rahvusvaheline konkurents ning lühianimatsioon sai tõsiseltvõetavaks kunstivormiks ka täiskasvanutele suunatud temaatikates.

1980s

1980. aastad tõid kaasa uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja era- ning sõltumatu tootmise laienemise. Filmikoolid ja iseseisvad autorid muutusid järjest tähtsamaks animatsioonimaastikul, andes juurde julgeid lühivorme ja isikupäraseid loomingupraktikaid.

1990s

1990. aastatel hakkas jõuliselt tulema arvutipõhine animatsioon. See dekaan märkis suurt muutust tehnilises lähenemises ning andis võimaluse uutele loojatele ja stuudiotele (sh arvutianimatsiooni pioneerirolli mänginud ettevõtetele) pälvida akadeemilist tunnustust ka lühifilmide kategoorias.

2000s

2000. aastad jätkasid digitaalsete tehnoloogiate domineerimist ning tõid kaasa mitmekesisemate ja globaalsemate kandideerimiste voogu. Samal ajal püsis tugev koht traditsioonilistel tehnikatel nagu stop-motion ja käsitsi joonistatud animatsioon, mis sageli pälvisid oskusi ja originaalsust hindavate žüriide tähelepanu.

2010s

2010. aastad esindasid tugevat rahvusvahelist mitmekesisust ja tehnoloogilist küpsust: nii suured stuudiod kui ka väikesed autorid kasutasid 3D-, 2D- ja stop-motion-tehnikaid loomingulise väljenduse saavutamiseks. Kategooria peegeldas üha enam globaalseid teemasid, isikupärast stiili ja lühivormi sobivust erksate sõnumite edastamiseks.

Valikprotsess ja nominatsioonid

Kandideerimine ja nominatsioonid järgivad akadeemia reegleid: lühifilm peab vastama kestusenõudele (kuni 40 minutit), läbima kvalifitseeriva festivalivõidu või vastava teatri- või ringluse ning olema õigel ajal registreeritud ja esitatud. Nomineeritud ja võitjad valitakse akadeemia liikmete poolt vastavate hääletusprotsesside kaudu.

Mida auhind tähistab

Oscari võit või nominent lühianimatsiooni kategoorias annab teosele ja autorile rahvusvahelise nähtavuse, aitab levitada animatsiooni kui kunstivormi ning sageli annab tugeva tõuke autori- või stuudiokarjäärile. See kategooria on olnud sillaks traditsioonilise ja uuendusliku animatsiooni vahel ning kajastab aja jooksul muutuvat tehnikat, sisu ja rahvusvahelist koostööd.

Viited ja konkreetsed auhinnaloendid leiab akadeemia ametlikest arhiividest ja Usenetis ning filmiajaloo kirjanduses; käesolev ülevaade annab kokkuvõtliku pildi kategooria arengust ja määratlusest.