Dünaamika muusikas: tähendus, märgistus, crescendo ja sforzando
Dünaamika muusikas: selge ülevaade tähendusest, märgistusest ja tõlgendamisest — crescendo, diminuendo, sforzando ja praktilised nõuanded dünaamiliste tasemete lugemiseks.
Muusikas tähendab dünaamika teoses nootide või fraaside vahelisi helitugevuse erinevusi: kui vali või vaikne midagi mängitakse ja kuidas see valju-vaikne suhe aja jooksul muutub.
Paberil märgitakse dünaamikat tavaliselt itaaliakeelsete lühenditega. Pange tähele, et piano hääldatakse itaaliapäraselt („pi-AH-no“).
Levinumad dünaamikamärgid
- pp (pianissimo) – väga vaikselt
- p (piano) – vaikselt
- mp (mezzo piano) – poolvaikselt / keskmiselt vaikne
- mf (mezzo forte) – poolvaljult / keskmiselt vali
- f (forte) – valjult
- ff (fortissimo) – väga valjult
Kasutades rohkem kui kahte p-d või f-i (näiteks ppp või fff), näidatakse ekstreemsemat vaikust või valjust. Tšaikovski kasutas mõnikord isegi viit p-d või f-i, kuigi tavaliselt kohtab noodikirjas kuni kolme tähekest.
Dünaamiliste tasemete suhtelisus
Dünaamilist taset ei saa täpselt mõõta; see, kui vali näiteks mp täpselt peaks olema, sõltub instrumentidest, koosseisust, ruumi akustikast ja muusikalisest kontekstist. Oluline on eelkõige, et dünaamilised tasemed oleksid üksteise suhtes õiged ja väljendaksid soovitud kontraste.
Ajalooline taust ja kompositsionaalne lähenemine
Mõned heliloojad kirjutavad dünaamikat väga täpselt, teised jätavad palju vabadust esitajale. Ajalooliselt kirjutasid mitu sajandit tagasi heliloojad, näiteks Bach, sageli vähe dünaamikamärke. Mozart kasutas ka peamiselt vaid mõnda põhilist tähist (nt p ja f). 19. sajandil hakkasid heliloojad oma muusikas dünaamikat põhjalikumalt märkimään — detailsem notatsioon peegeldas ruumi- ja orkestratsioonivõimaluste kasvu ning täpsemaid esituse-eeldusi.
Aktsendid, sforzando ja seotud märgid
Mõnikord näidatakse äkilisi aktsente dünaamiliste märkide sarnaste lühenditega. Sforzando tähendab tugevat, lühikest ja rõhutatud aktsenti ning seda märgitakse tavaliselt sf, sfz või fz. Sagedasti esineb ka rfz (rinforzando) — veidi laiem, tugevalt rõhutatud kõlavõimendus.
Märge sfzp (või sfp) tähendab sforzandot, millele järgneb kohe piano — st äkiline tugev rõhk, mille järel heli koheselt muutub vaiksemaks.
Lisaks eksisteerivad traditsioonilised rõhutusmärgid: > (väike kaldus joon) tähistab aktsenti; ^ võib viidata teravama iseloomuga akendile.
Crescendo, diminuendo ja „juuksekarvad“
Crescendo ja diminuendo (mõnikord ka decrescendo) tähendavad järkjärgulist valjemaks või vaiksemaks muutumist. Neid võib väljendada tekstiliselt (nt cresc., dim.) või visuaalselt nootide all/kõrval kujutatud «juuksekarvade» (hairpins) abil. Väljapoole avanev juuksekarva on crescendo, sulguv on diminuendo.
Kõrgemad nüansid ja aeglustused
- molto cresc., molto dim. – dünaamiline muutus toimub palju ja suhteliselt kiiresti (molto = palju).
- poco a poco cresc., poco a poco dim. – muutus toimub vähehaaval, väga järk-järgult (poco a poco = vähehaaval).
- subito – äkiline (nt subito p tähendab äkilist vaiksemaks minemist).
- morendo – „surmadesse“ vajuv, heli rahuneb ja hääbub.
- fp (fortepiano) – tugev rõhk, mida järgneb kohe piano.
Nõuanded esitajatele ja dirigentidele
Praktiliselt tuleb dünaamikat alati kohandada vastavalt situatsioonile:
- Ruumi akustika mõjutab seda, kui vali heli tajutakse — väga kajaaias võib „mf“ kõlada nõrgemana kui kuivas väikeses saalis.
- Erinevatel instrumentidel on erinev dünaamiline ulatus: klaveri, flöödi või viiuliga saavutatakse erinevaid täpseid tasemeid.
- Ansamblis on tähtis, et iga hääl tunneb oma dünaamilist rolli ja hoiab suhteid teistega, sageli juhib seda dirigent või pillirühmade tasakaal.
- Kui partituuris on vähe dünaamikat, tuleb otsused teha muusikalise konteksti ja stiili alusel (nt barokkmuusika puhul sageli vähem märgitud dünaamika).
Kokkuvõte
Dünaamika pole pelgalt „valjem“ või „vaiksem“ — see on üks olulisemaid väljendusvahendeid muusikas, mis kujundab fraaside vormi, rõhutab kontraste ja annab emotsionaalset voolu. Noodikirja märgid annavad juhised, kuid lõplik kõla sõltub interpretimeetodist, koosseisust, ruumist ja esitaja musikaalsest otsusest.
Sforzando notatsioon
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab muusikas mõiste "dünaamika"?
V: Muusikas tähendab dünaamika noodide või fraaside vahelist helitugevuse varieerumist.
K: Kuidas on dünaamika tavaliselt kirjapandud muusikas märgitud?
V: Dünaamikat näidatakse tavaliselt tähtedega, mis tähistavad itaalia keeles sõnu, mis tähistavad erinevaid dünaamikatasemeid.
K: Kuidas saab helilooja näidata väga vaikseid või väga valju helisid?
V: Väga vaiksete või väga valju helide tähistamiseks tuleks kasutada rohkem kui kaks ps või fs. Tšaikovski kasutas mõnikord kuni viis ps või fs, kuigi tavaliselt leidub nootides ainult kuni kolm.
K: Millised tegurid mõjutavad seda, kui valjusti mp tuleks mängida?
V: MP täpne helitugevus sõltub mitmest asjaolust, näiteks sellest, mis muusikas toimub, millisel pillidel mängitakse ja millises ruumis seda esitatakse.
K: Kas lisaks dünaamilistele märkidele on ka muid võimalusi aktsentide näitamiseks?
V: Jah, aktsente saab näidata ka dünaamiliste märkidega sarnaste märkidega, nagu sforzando (sfz), crescendo (avanev juuksekarva) ja diminuendo (sulguv juuksekarva).
K: Kuidas erinevad molto cresc. ja molto dim. poco a poco cresc. ja poco a poco dim. märgist? V: Molto cresc./dim., mis tähendab "palju", näitab kiiret dünaamika muutust, samas kui poco a poco cresc./dim., mis tähendab "vähehaaval", näitab aeglast muutust aja jooksul.
Otsige