Kerge muusika: definitsioon, ajalugu ja tuntud heliloojad

Kerge muusika on muusikastiil, mida sageli nimetatakse ka "kergeks kuulamiseks" — meloodiline, pehme kõlaga ja suunatud laiale publikule. Selle juured ulatuvad Ühendkuningriigis 19. sajandisse ning stiil muutus eriti populaarseks 20. sajandi keskpaigas.

Ajaloost lühidalt

Mõiste ja žanr tekkis osalt tänu mereäärsetes kuurortides, hotellides ja salongides mänginud orkestritele: need esitused koosnesid sageli populaarsete laulude arranžeeringutest orkestrile või sümfooniaansamblile. Kergemuusika eesmärk oli olla meelelahutuslik, meeldiv ja kergesti mõistetav — mitte nõuda sügavat klassikalist ettevalmistust kuulamiseks.

1930. aastatel, kui BBC hakkas muusikat raadios edastama (toona tihti nimetatud "traadita"), tõusis kergemuusika laiemasse teadlikkusse ja populaarsusesse. 1945. aastal alustati BBC kerge programmi. Väga populaarseid saateid olid näiteks Friday Night is Music Night, kus esines BBC kontsertorkester, ning igapäevane tööajal mängitud sari Music While You Work.

Iseloomustus ja peamised jooned

• Meloodilisus: tugineb selgetele, kergesti meelde jäävatele meloodiatele.
• Õhuline arranžeering: sageli väiksemad orkestrid, puhkpilli- või keelpillide ansamblid, kerge harmooniline tekstuur.
• Populaarsete laulude arranžeerimine: filmimuusika, teatri- ja muusikalipalad, salonimuusika elemendid.
• Rütmivormid: valsid, foxtrotid, marsid ja muud kergemad tantsuvormid.
• Eesmärk: pakkuda meeldivat taustamuusikat, meelelahutust või raadioettekannet, mitte esoteerilist kuulamist.

Tuntud heliloojad ja teosed

Hea näide kergemuusika heliloojast on Eric Coates — tema pala "By the Sleepy Lagoon" sai tuntuks kui raadiosaate Desert Island Discs tunnusmeloodiana. Arthur Woodi teos "Barwick Green" on saanud tuntuks kui "The Archers" teemamuusika. Ameerika Ühendriikides kirjutasid populaarseid kergeid palasid sellised heliloojad nagu Leroy Anderson ja George Gershwin, kelle looming liikus sageli kergesti popi ja klassika piirimail.

Seos teiste žanritega ja pärand

Kerge muusika on lähedane sellega, mida Euroopas nimetatakse salongimuusikaks (saksa keeles Salonmusik). Paljud kergemuusikasse loetud teosed on mõjutanud filmimuusikat, teatrite ja muusikalide helikeelt ning kaasaegset kerget orkestratsiooni.

Tänapäeval peetakse kergemuusikat mõnikord vähem moodsa või "vanamoodsana", kuid selle mõju on jätkuvalt tajutav: paljusid meloodiaid kasutatakse tele- ja raadioprogrammides, reklaamides, filmides ning neid esitab mitmeid spetsialiseerunud orkestreid ja ansambleid. Samuti on kerge muusika oluline osa arhiividest ja uuenenud huvi tõttu korraldatakse temaatilisi kontserte ning plaadiväljaandeid, mis toovad selle žanri uuesti avalikkuse ette.

Kokkuvõttes on kerge muusika žanrina kergesti ligipääsetav ja meloodiline stiil, mille roll avalikus meelelahutuses ja raadiokultuuris oli 20. sajandil märkimisväärne ning mille pärand elab edasi nii taastoodete kui ka mõjutuste kaudu kaasaegses heliloomingus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on valgusmuusika?

K: Kust pärineb kergemuusika?

K: Miks sai kergmuusika 1930. aastatel populaarseks?

K: Millised olid mõned populaarsed BBC raadioprogrammid, kus mängiti kergemuusikat?

K: Kas kergemuusika on populaarne ka tänapäeval?

K: Kes on kergemuusika heliloojad?

K: Mis on salongimuusika?

Otsing