Loir-et-Cheri departemangus on 3 arrondissementi. Prantsuse departemangud ja teistes riikides jagunevad arrondissements, mida võib inglise keelde tõlkida kui districts (mõnel juhul kui boroughs). Arrondissemendi pealinna nimetatakse alamprefektuuriks, mille kaudu riigivõim piirkonnas kohalikku haldust korraldab.
Kui departemangu prefektuur (pealinn) asub arrondissemendis, siis täidab see linn samaaegselt nii prefektuuri kui ka alamprefektuuri funktsioone: siin paikneb departemangu peamine haldusamet ning samal ajal teenindatakse ka konkreetse arrondissemendi vajadusi.
Arrondissemendid jagunevad omakorda kommuunideks ning kommuunid on omavalitsustasandil esmased haldusüksused. Arrondissemendid on riikliku haldussüsteemi üks keskseid tasandeid: nende kaudu koordineerivad riigiametid kohalikke teenuseid, statistikat ja valimiste korraldust. Iga arrondissemendi haldust juhib alamprefektuuris paiknev alamprefekt (sous‑préfet), välja arvatud olukordades, kus piirkonna pealinn on sama mis departemangu prefektuur — siis täidab prefekt need ülesanded.
Loir-et-Cheri linnaosad on järgmised:
- Arrondissement de Blois — pealinnaks Blois, mis on ka departemangu prefektuur. Blois on halduslik ja majanduslik keskpunkt, kus paiknevad mitmed departemangu peamised ametiasutused.
- Arrondissement de Romorantin‑Lanthenay — alamprefektuuri asula on Romorantin‑Lanthenay. See arrondissement hõlmab suurt osa maakonna idapoolsest piirkonnast ja sisaldab nii maalähedasi kommuune kui ka väiksemaid linnakesi.
- Arrondissement de Vendôme — alamprefektuuri asula on Vendôme. Vendôme piirkond on tuntud oma ajaloolise kesklinna ja piirkondliku rolli poolest Loir‑et‑Cher lääneosas.
Lisamärkused ja ajalooline taust
Arrondissements võeti üldises tähenduses Prantsusmaal kasutusele Napoleoni reformide järel 1800. aastal, mille eesmärgiks oli tõhusam riiklik haldus kohaliku tasandi üle. Aja jooksul on piirid ja haldusjaotused mõnevõrra muutunud, kuid arrondissements on jäänud oluliseks vahendiks riigivõimu kohaliku esindatuse tagamisel.
Praktilisel tasandil mõjutavad arrondissements kohalike elanike igapäevaelu mitmel moel: nad määravad, kus asuvad teatud riiklikud teenused (nt sõidudokumentide väljastamine, politsei ja administratiivsed toimingud), kuidas koordineeritakse lepinguid ja projektitoetusi ning kuidas kogutakse ja koondatakse statistikat. Kuigi olulisem kohaliku elu korraldamine kuulub kommuunidele ja interkommunaliteetidele, säilitavad arrondissements rolli riigi haldussüsteemis.