Nordi departemangus on 6 piirkonda. Prantsuse departemangud ja teistes riikides jagunevad arrondissements, mida võib inglise keelde tõlkida kui districts (mõnel juhul ka boroughs). Arrondissemendi pealinna nimetatakse alamprefektuuriks.

Kui departemangu prefektuur (pealinn) asub arrondissemendis, siis on see prefektuur arrondissemendi pealinn, mis toimib nii prefektuurina kui ka alamprefektuurina.

Arrondissemendid jagunevad omakorda kommuunideks.

Nordi departemangu arrondissemendid on järgmised:

  • Arrondissement de Lille — Lille on departemangu prefektuur ja seega toimib siinne pealinn nii prefektuuri kui ka alamprefektuurina. See arrondissement hõlmab Lille suurlinnapiirkonda ning suuremaid linnu nagu Roubaix ja Tourcoing. Tegemist on departemangu majandusliku, kultuurilise ja haridusliku keskusega.
  • Arrondissement de Dunkerque — alamprefektuur Dunkerque. See on rannikuäärne piirkond, kus on tähtsad sadamad ja merendus‑ ning tööstustegevus. Piirkonnas on nii suuremaid linnu kui ka rannikualadega seotud väikesemaid kommuune.
  • Arrondissement de Valenciennes — alamprefektuur Valenciennes. Piirkond on ajalooliselt seotud tööstuse ja kaevandusega ning tänapäeval olulise transpordi- ja tööstuskeskusena tuntud. Siia kuuluvad Valenciennesi ümbruse linnad ja tööstuspiirkonnad.
  • Arrondissement de Douai — alamprefektuur Douai. Douai piirkond on tuntud oma ajaloolise linnakeskuse ja kultuurimälestiste poolest ning sisaldab nii linna kui ka tööstus- ja põllumajanduspiirkondi.
  • Arrondissement d'Avesnes-sur-Helpe — alamprefektuur Avesnes‑sur‑Helpe. See on enamasti maalähedane ja piiriäärne piirkond Belgia läheduses, kus on väikelinnu ja maapiirkondi (nt Maubeuge ümbrus).
  • Arrondissement de Cambrai — alamprefektuur Cambrai. Piirkond segab ajaloolisi linnu ja põllumajanduslikke alasid ning sisaldab Cambrai linna ja temaga seotud väiksemaid kommuune.

Arrondissemendid on riikliku halduse osad: neid juhib alamprefekt (sous‑préfet), kes esindab riiki kohalikul tasandil ning koordineerib valitsuse ülesandeid (nt avalik kord, julgeolek, riiklikud teenused). Need ei ole omavalitsuslikult iseseisvad tasandid samal viisil nagu kommuunid (kommuunid) või omavalitsusüksused; kohalik juhtimine ja teenused toimivad valdavalt kommuunide ja interkommunaalsete struktuuride kaudu. Samuti tuleb märkida, et administreerivad piirded ja arrondissemendide koosseis võivad aja jooksul muutuda haldusreformide käigus.