Marie Byrd Land}}
Marie Byrdi maa on osa Antarktikast. See asub Ross'i jääkilbi ja Ross'i mere vahel läänes ning Vaikse ookeani vahel põhjas. See ulatub ida poole Ross'i jääkilbi pea ja Eights Coast'i vahelisele joonele. See ulatub 158° läänepikkusest kuni 103°24' läänepikkusest. See hõlmab Rockefelleri platoo ja Eights Coast'i vahelist ala. See on tingitud sellest, et kontradmiral Richard E. Byrdil oli selle uurimisel oluline roll. Admiral Byrd nimetas territooriumi 1929. aastal. See oli tema naise auks. Ta rakendas nime territooriumile, mida sel aastal uuriti.
Piirkond on isegi Antarktika jaoks väga kõrvaline. Seetõttu ei ole enamus sellest (150° läänepikkusest ida pool) ühegi riigi poolt omaks võetud. Territoorium ei ole ise riik. Seetõttu on see suurim üksik territoorium Maal, mida ei ole taotletud. Koos Marie Byrd Landist vahetult ida pool asuva Kaheksanda rannikuga on selle pindala 1 610 000 km².
1939. aastal käskis USA president Franklin D. Roosevelt Antarktika ekspeditsiooni liikmetel nõuda osa Antarktika territooriumist. Selle ekspeditsiooni ja hilisemate ekspeditsioonide liikmed näisid seda tegevat, kuid enne 1959. aastat, kui loodi Antarktika lepingu süsteem, ei esitatud ühtegi ametlikku nõuet. Mõned Ameerika Ühendriikide kaardid on näidanud seda USA territooriumina. Ka USA valitsuse kaitseministeerium on öelnud, et selle territooriumi nõudmisel oli kindel alus. See oli tingitud seal enne 1959. aastat toimunud tegevusest.
150° läänepikkusest lääne pool asuv osa on osa Ross'i sõltuvusest.
On viis piirkonda, mis on loetletud läänest itta:
Antarktika kaart; Marie Byrdi maa on Uus-Meremaa ja Tšiili taotluste vahel vasakus allosas asuv mitteametlik osa.
Amet
Marie Byrd Landis asus operatsiooni Deep Freeze baas Byrd Station (NBY; 80°S, 119°W). See algas 1957. aastal Bakutise ranniku tagalas. Byrdi jaam oli aastaid ainus suur baas Lääne-Antarktika sisemaal. 1968. aastal puuriti siin esimene täielikult läbi Antarktika jääkihti läbiv jääsüdamik. Aastaringne jaam jäeti 1972. aastal maha. Aastatel 1972-2008 oli jaam hõivatud ainult suvekuudel. See sai taas nime Byrd Surface Camp. Byrdi jaam avati taas 2009-2010. See pidi toetama operatsioone Lääne-Antarktika põhjaosas.
Byrdi jaam oli eeskujuks John Carpenteri õudusfilmi "The Thing" hukule määratud Antarktise baasile.
Aastatel 1998 ja 1999 tegutses laager Ford Ranges'i (FRD) lääneosas Marie Byrd Land'is. Laager toetas osa USA Antarktika programmi (USAP) õhuvaatlusuuringutest. Uuringut alustas UCSB. Seda toetas Texase ülikooli geofüüsika instituut. []
Aastatel 2004-2005 rajas USAP 150 km NBY-st põhja pool suure laagri, Thwaites (THW). Selle eesmärk oli toetada Texase ülikooli geofüüsika instituudi poolt läbi viidud ulatuslikku Marie Byrdi maa idaosa geofüüsikalist uuringut. []
2006. aastal tehti oluline laager, WAIS Divide (WSD), Ross Sea Embaymenti ja Amundsen Sea Embaymenti vahelisel eraldusjoonel. See asus Marie Byrdi maa idaosas. See tehti selleks, et järgmise kolme aasta jooksul puurida suure eraldusvõimega jääsüdamik. []
Marie Byrd Landi Ruppert'i rannikul asub Vene jaam Russkaja. See oli okupeeritud 1980-1990. Seda kasutatakse ka ainult suvise jaamana. []
Küsimused ja vastused
K: Mis on Marie Byrd Land?
V: Marie Byrdi maa on Antarktika osa, mis asub lääne pool asuva vallatu Ross'i jääkilbi ja Ross'i mere ning põhja pool Vaikse ookeani vahel. See ulatub 158° läänepikkusest kuni 103°24'W, sealhulgas Rockefelleri platoo ja Eights Coast'i vaheline ala.
K: Kes andis Marie Byrdi maale nime?
V: Kontradmiral Richard E. Byrd nimetas Marie Byrd Landi 1929. aastal oma naise auks.
K: Kas Marie Byrd Land on omaette riik?
V: Ei, see ei ole ise riik, mistõttu on see üks suurimaid üksikuid taotlemata territooriume Maal.
K: Millal esitati sellele territooriumile ametlik nõue?
V: Ametlik nõue esitati alles 1959. aastal, kui loodi Antarktika lepingu süsteem.
K: Kui palju maad hõlmab Marie Byrd Land koos Eights Coastiga?
V: Koos Marie Byrd Landist vahetult ida pool asuva Eights Coastiga on selle pindala 1 610 000 km².
K: Mida käskis USA president Franklin D. Roosevelt 1939. aastal Antarktikaekspeditsiooni liikmetel teha?
V: 1939. aastal käskis USA president Franklin D. Roosevelt Antarktika ekspeditsiooni liikmetel nõuda osa Antarktika territooriumist.
K: Kas on mingeid tõendeid, mis viitavad sellele, et seda territooriumi võis mõni riik nõuda enne 1959. aastat?
V: Mõned Ameerika Ühendriikide kaardid on näidanud seda kui USA territooriumi ja ka USA valitsuse kaitseministeerium on öelnud, et enne 1959. aastat seal toimunud tegevuse tõttu oli kindel alus selle territooriumi nõudmiseks.
