Marie Byrdi maa on suur, peamiselt jääga kaetud piirkond Lääne-Antarktikas. See paikneb Ross'i jääkilbi ja Ross'i mere vahel lääne suunas ning piirneb põhjas Vaikse ookeani (Põhja‑Lõuna ookeani) sektoriga. Idas ulatub Marie Byrdi maa joonele, mis ühendab Ross'i jääkilbi pea ja Eights Coasti. Geograafiliselt jääb see ligikaudu 158° läänepikkusest kuni 103°24' läänepikkuseni ning hõlmab näiteks Rockefelleri platood ja Eights Coast'i vahelist ala. Nimi anti alale 1929. aastal uurija admiral Richard E. Byrdi auks — Byrd pühendas territooriumi oma naisele.

Marie Byrdi maa on erakordselt kauge ja raskesti ligipääsetav; sisemaa on valdavalt paksu jääkattega ja ilmatu külm. Selle tõttu ei ole enamik alast (eli ala ida pool 150° läänepikkusest) ühegi riigi poolt nõutud ja ta ei ole iseseisev riik. See teeb sellest suurima üheosalise, ametlikult nõudmata maa‑ala Maal. Koos Marie Byrd Maast vahetult ida pool asuva Eights Coast'iga on piirkonna pindala umbes 1 610 000 km².

Ajalooliselt on Marie Byrd maa olnud uurimuste ja ekspeditsioonide sihtmärk. 1939. aastal käskis USA president Franklin D. Roosevelt ühel Antarktika ekspeditsioonil uurida ja vajadusel nõuda osa Antarktika territooriumist; selle ja hiljem tegutsenud ekspeditsioonide liikmed tegid mitmesuguseid toiminguid, mis on mõnikord tõlgendatud kui alus territoriaalseks nõudeks. Enne 1959. aastat, mil jõustus Antarktika lepingu süsteem, ei esitatud siiski mingeid rahvusvaheliselt tunnustatud ametlikke piirinõudeid. Mõned Ameerika Ühendriikide kaartidel on Marie Byrdi maatüki piir joondatud USA territooriumina ning ka USA kaitseministeerium on viidanud ajaloolisele põhjendusele selle ala üle kontrolli välja kuulutamiseks. Samas ei ole USA teinud ametlikku territoriaalset nõuet ning Antarktika leping on uute nõuete esitamise külmutanud.

Marie Byrdi maa lääneosas, 150° läänepikkusest lääne poole jääv osa kuulub geograafiliselt Ross'i sõltuvuse (Ross Dependency) piirkonda, mida tõendab New Zealand'i ajalooline nõue Ross'i regiooni kohta.

Geograafia ja loodus

Piirkond on valdavalt jääga kaetud kõrgustikke ja platood (näiteks Rockefelleri platoo), esinevad laiad jääväljadel ning metsalised mäeahelikud, mis jäävad jäämassiivist välja — tuntud moodustised on Ford Ranges ja Executive Committee Range, kuhu kuulub ka vulkaaniline Mount Sidley. Ilmastik on äärmiselt karm: püsiv miinuskraadide temperatuur, tugevad katabaatsed tuuled ning vähene sademete hulk. Sisemaa on praktiliselt eluvaba, rannikualadel leidub aga linde ja mereloomi — pingviine, hülgeid ja teatud mereimetajaid — eriti talvisel ja kevadiselt merejääpiirkondade läheduses.

Inimtegevus ja teadusuuringud

Marie Byrdi maal ei ole püsielanikke. Ajalooliselt on selles piirkonnas tegutsenud mitmed ekspeditsioonid ja ajutised teadusbaasid, näiteks USA rajatud Byrd Station (algselt asutatud 1957. aastal), samuti mitmed lühiajalisemad välilaborid ja õhutugipunktid. Peamised uurimisteemad on glatšo- ja kliimauuringud, geoloogia, geofüüsika ja seismoloogia — ala uuringud annavad väärtuslikku informatsiooni Lääne-Antarktika jääkilbi stabiilsuse, vulkaanilise tegevuse ja varasema kliima kohta.

Õiguslik staatus

Antarktika lepingu (1959) jõustumisega on kõik olemasolevad ja võimalikud uued territoriaalsed nõuded külmutatud: riigid ei tehta uusi nõudeid, lepingu osapooled peavad Antarktikat teaduslikuks ja rahulikuks alaks. Kuigi USA ei ole loobunud õigustest ja on mõnikord oma kaartidel piire erinevalt märkinud, ei ole Marie Byrdi maa rahvusvaheliselt ühegi riigi poolt ametlikult tunnustatud territooriumiks.

Piirkondlik jaotus

Marie Byrdi maa hõlmab mitut looduslikku ja geograafilist üksust; laiemalt võib piirkonna jaotada viieks osaks läänest itta, andes igaühele oma eripära ja tähtsuse:

  • Läänelik rannikuala ja Amundsen'i mere sektor — madalamad rannikualad, kus jääääre ja mere suhted mõjutavad mereökosüsteemi ning kus on kõige rohkem ligipääsu laevadega.
  • Ford Ranges ja kivimaarhitektuur — lumest väljaulatuvad mäemassiivid ja ridades paiknevad kivim‑kooslused, olulised geoloogiliste analüüside jaoks.
  • Rockefelleri platoo ja keskne kõrgejõgede piirkond — kõrge, paksu jääga kaetud platoo, mis mõjutab piirkonna mandrijää dünaamikat.
  • Executive Committee Range ja vulkaaniline piirkond — vulkaanid (nt Mount Sidley) ja seotud geotermiline aktiivsus, mis on huvipakkuv nii geoloogidele kui glatsere uurivatele teadlastele.
  • Idapoolne ala kuni Eights Coast'ini — üleminek madalamatele aladele, rannikualade loodus ja piiripealne ala teiste Antarktika osadega.

Kuigi Marie Byrd maa on seni jäänud valdavalt uurimata võrreldes mõne tihedamalt külastatud Antarktika piirkonnaga, on selle uurimine tähtis, et mõista Lääne‑Antarktika jääkilbi tulevikku, piirkonna geoloogilist arengut ning globaalset kliimasüsteemi.