Amundseni meri: Antarktika laht, asukoht, jääkate ja põhifaktid

Amundseni meri on Marie Byrdi maa lähedal asuv Lõuna-Ookeani haru Antarktika lääneosas. Seda piiravad Lendav kalakivi, Thurstoni saare loodetipus idas ja Siple'i saarel asuv torkekivi läänes. Kapist Flying Fish idas algab Bellingshauseni meri. Meri on nime saanud Norra polaaruurija Roald Amundseni järgi. Asukoha ja rannikuala tõttu on Amundseni meri üks Antarktika dünaamilisemaid ja kliimamuutustele tundlikumaid piirkondi.

Meri on enamasti jääga kaetud. Amundseni merre suubuv jääkate on keskmiselt umbes 3 km paksune. See on umbes Texase osariigi suurune. Piirkonda tuntakse Amundseni mere süvendi (ASE) nime all. See moodustab ühe Lääne-Antarktika jääkihi kolmest suuremast jää äravoolualast. ASE on eriti oluline, kuna sinna suubuvad suured liustikud, mis kannavad jäät embrüost merre ja mõjutavad globaalseid meretaseme muutusi.

Geograafia ja peamised liustikud

Amundseni mere rannikul on mitu suurt jääsüsteemi ja liustikku, millest märkimisväärseimad on Pine Island ja Thwaites (Thwaitesi) liustikud ning nendega seotud jääsildad ja lahted. Need liustikud moodustavad ASE keskse osa ja juhivad suure osa Lääne-Antarktika jäämassist merre. Meresügavikud ja mandrivee lõhed (troughs) võimaldavad soojemal ookeaniveel tungida liustike alla, mis kiirendab sulamist ja jää kaotust.

Kliima, ookean ja jäädumine

Amundseni mere piirkond on muutunud üks kiiremini soojenevaid Antarktika osi. Soe süvavee (Circumpolar Deep Water) sissevool võib jõuda lõunasse ja tungida liustike alla, mis põhjustab liustike alapõhjalist sulamist (basal melt). See protsess toob kaasa liustike hõrenemise, ääreosa murenemise ja aluspõhjase joone (grounding line) tagasiasumise, mis omakorda kiirendab jää väljaviimist merre.

Mõju maailmamere tasemele ja stabiilsus

Selle piirkonna liustike kiire kahanemine on globaalse meretaseme tõusu seisukohalt oluline: Amundseni mere süvendist pärit jää sulamine annab juba tänapäeval märkimisväärse panuse globaalsesse merepinna tõusu ning edasine destabiliseerumine võib pikas perspektiivis põhjustada veelgi suuremaid tõuse. Teadlased rõhutavad, et Amundseni mere liustike käitumine on kriitiline Lääne-Antarktika jääkihi stabiilsuse hindamisel (sh võimalike „marine ice sheet instability“ stsenaariumide puhul).

Elustik ja polüniad

Vabu veepindu (polynyad) ja hooajalisi avatud alasid tekib Amundseni mere koosluses ning need piirkonnad on olulised planktoni, krilli ja sellest toituvate loomade (nt vaalad, merilõvid, pingviinid ja merelinnud) jaoks. Kuigi piirkond on kaugel jääst ja karmide tingimustega, toimuvad seal olulised ökosüsteemilised protsessid, mida uuritakse nii merel kui satelliitide abil.

Teadusuuringud ja jälgimine

Amundseni merd jälgitakse intensiivselt satelliitide (nt kõrgusmõõtmised ja gravimeetria), meresõidukite, jääaluste vaatluste ja numbriliste mudelite abil. Uuringud keskenduvad liustike massikontole, aluspõhja topograafiale, ookeani soojenemisele ja äärejoone liikumisele. Rahvusvahelised uurimisprojektid püüavad ennustada, kuidas see piirkond reagiseerib edaspidisele soojenemisele ja milline on selle mõju globaalsele merepinna tõusule.

Peamised faktid

• Asukoht: Lääne-Antarktika, Marie Byrdi maa lähistel, osa Lõuna-Ookeanist.
• Nimetus: nime saanud polaaruurija Roald Amundsen järgi.
• Jääkate: piirkonna jääkate võib ulatuda kuni ~3 km paksuseni; ala on üldiselt ligikaudu Texase suurune.
• Eriline koht: Amundseni mere süvend (ASE) on üks Lääne-Antarktika kolmest suuremast jäääravoolualast.
• Peamised liustikud: Pine Island ja Thwaites, mis on täna märkimisväärse jälgitava sulamise ja eemaldumise all.
• Mõju: piirkond annab märkimisväärse panuse globaalsesse meretaseme tõusu ning on kliimamuutuste tõttu suurenenud teadushuvi objekt.

Amundseni meri on seega nii geograafiliselt kui kliimaliselt võtmeala Antarktika ja maailma meresüsteemi uurimisel: seal toimuvad protsessid, mis võivad mõjutada globaalseid merepinna muutusi ja maailma kliimasüsteemi laiemalt.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Amundseni meri?

K: Millised on Amundseni mere piirid?

K: Mis algab Lendava kala neemest ida pool?

K: Kelle järgi on Amundseni meri nime saanud?

K: Kui paks on Amundseni merre suubuv jääkate keskmiselt?

K: Kui suur on Amundseni meri?

K: Mis on Amundseni mere süvend?

Otsing