See on artikkel lilla värvi kohta. Teavet flaami maalikunstniku kohta vt Anton Mauve.

Lilla (inglise keeles sageli mauve, hääldus inglise keeles ligikaudu /mɔːv/) on kahvatu lilla värvus, mis jääb toonilt heledamaks ja vähem sinakashalliks kui sügav lilla. See on lähedane toonidele nagu lavendel ja lilla, kuid kipub olema pehmem ja tuhmeram, vahel kergelt hallikas või roosakas. Nimi tuleneb prantsuse sõnast mauve, mis omakorda on tuletatud ladina sõnast malva — mallow ehk malv (mallowi) õis.

Selle värvi teine nimetus on malta.

Esimest korda kasutati inglise keeles värvi nimetust mallow 1611. aastal, kuid lilla kui moevärv ja tööstuslikvärv sai tugeva tõuke alles 19. sajandil.

Pärand ja ajalooline tähendus

1856. aastal püüdis kaheksateistkümneaastane keemik William Henry Perkin valmistada kunstlikku kiniini. Tema katsel tekkis ootamatu värviline jääk, mis osutus esimeseks aniliinvärviks — tuntud kui mauveine või "mauve". See avastus tähistas sünnihetke sünteetilistele orgaanilistele värvainetele ja tekitas kiirelt uue tööstusharu: kivisöe-tar (coal tar) saadustest toodetud aniliini derivaadid võimaldasid toota intensiivsemaid ja odavamaid värve kui seni saavutatud looduslikud pigmendid.

Perkin hakkas mauve'i tootma tööstuslikult ning toon sai 1850.–1860. aastatel väga populaarseks moe- ja tekstiilitööstuses — mõnikord nimetatakse seda perioodi isegi "mauve'i hulluseks". Mauve pakkus uut, kergelt kaunistatud tooni rõivastes, kodutekstiilides ja disainis. Varajased aniliinvärvid olid aga mõnikord valguse ja pesemise suhtes vähem vastupidavad, mistõttu toonide püsivus võis olla problemaatiline.

Keemiline ja kultuuriline mõju

Perkini avastus oli oluline samm sünteetilise keemia ja tööstusliku keemia arengus. Aniliinvärvide tulek võimaldas laialdast värvimistööstuse kasvamist, millel olid mõju ka moele, kunsti- ja disainitrendidele. Mauve'i toon on aja jooksul kujunenud pehmeks, romantiliseks ja veidi nostalgiliseks värviks, mida kasutatakse nii naiste rõivastuses, sallides ja meigis kui ka interjööri- ja graafilises disainis.

Variatsioonid ja kasutusalad

  • Toonid: mauve, pale mauve, dusty mauve, lavendel, lillasinine — kõik kuuluvad laiemasse lillaka tooni spektrisse.
  • Disain ja mood: kasutatakse pehmetes palettides, vintage- ja romantilises stiilis, pulmade ja õhturiiete kujunduses.
  • Kosmeetika: populaarsed huulepulgad, lauvärvid ja küünelakid mauve’i erinevates alatoonides.
  • Interjöör: seinavärvid, tekstiilid ja aksessuaarid — sobib rahulikku, hubasesse atmosfääri.

Tänapäev

Tänapäeval on mauve'i võimalik täpselt määratleda digitaalses maailmas (erinevad hex- ja CMYK-koodid), kuid igapäevane kasutus jääb visuaalse mulje ja meeleolu küsimuseks — sageli seostatakse seda pehmuse, nostalgiaga ja tagasihoidliku elegantsiga. Mauve'i ajalugu Perkini avastusest alates on hea näide sellest, kuidas keemiline innovatsioon võib mõjutada moesuundi, tootmist ja kultuurilisi eelistusi.

Lisalugemiseks vaata ka seotud artikleid ning biograafilist viidet Anton Mauve.