Accipitriformes on lindude tellimus, kuhu kuulub enamik tuntud röövlindusid (röövlindude rühm, varem mõnikord käsitletud laiemalt kui klass). Sellesse rühma kuuluvad peamiselt päevasel ajal tegutsevad ehk ööpäevastest röövlindudest pärit liigid, näiteks haugid, kotkad, kährikud ja paljud teised — kokku ligi 200–225 liiki. Accipitriformes’i liikide suurus, vorm ja elupaigavalik on väga varieeruv: rühma kuuluvad nii väikesed, osavad metsahaugid kui suured kotkad ja kondilõikurid.
Morfoloogia, eluviis ja levik
Accipitriformes’i iseloomulikud tunnused on nõgus, terav nokk ja tugevad küünised (konnad), mis on kohandunud saagi tapmiseks ja kandmiseks. Nende nägemisteravus on üldjuhul väga hea, paljud liigid kasutavad saagi leidmiseks kõrgelt hõljumist või mõõdetud ringilendu. Toitumine on peamiselt lihasöömine: saakloomadena on levinud närilised, muud linnud, väikesed imetajad, kalad (mõnel liigul) ja putukad — sõltuvalt liigist võivad mõned isendid toituda ka röga või surnukatest.
Accipitriformes on maailmas laialt levinud: neid leidub peaaegu kõigil mandritel, metsades, avamaastikel, mäestikes ja rannikualadel. Paljud liigid on rändlased, neid iseloomustab ka pesitsemiskäitumise mitmekesisus — mõned ehitavad suuri pesasid puudele või kaljudele, teised kasutavad jahti lihastega kaetud väljadel.
Taksonoomia ja geneetiline uurimine
Pikka aega arvati, et Accipitriformes kuuluvad koos haukadega ühe suurema rühma Falconiformes alla. Siiski demonstreerisid hilisemad molekulaarsed DNA-uuringud, et haukade (Falconidae) sugulus ei ole Accipitriformes’iga nii tihe kui varem arvatud — haukadega sarnasus tekkis pigem kokkulangevusest kui lähisuhte põhjal.
Uuringud viitasid hoopis sellele, et mõningad haukadega seotud liinid on geneetiliselt lähemal papagoidele ja teatud teistele rühmadele (haudelinnud) kui Accipitriformes’ile. Sellised tulemused on muutnud arusaamu röövlindude evolutsioonilisest perekonnastikust ning sundinud taksonoome klassikalisi liigitusi üle vaatama.
Pärast DNA-tööde avalikustamist on enamik ornitolooge võtnud taksonoomilises praktikas arvesse haukade eraldamist Falconiformes’ist. Mõned molekulaarsed ettepanekud lisavad Accipitriformes’i koosseisu ka Ameerika ränd- ja rüüsse kuuluvad röövlinnud (nii-öelda Uue Maailma haugid), kuid see on endiselt vaidluse all. Näiteks Ameerika Ornitoloogide Liit (AOU) liigitab Uue Maailma haugid eraldi järjestusse, Cathartiformes, mistõttu nende täpne positsioon sõltub järjestussüsteemist ja kasutatavast andmestikust.
Kaitse, ohud ja tähtsus ökosüsteemis
Paljud Accipitriformes’i liigid on looduskaitseliselt haavatavad või ohustatud peamiselt elupaikade kadumise, saaste (nt pestitsiidid, mürgitused), ebaseadusliku jahipidamise ja toidu vähenemise tõttu. Kuna need linnud asetsevad toiduahela tipus, on nad olulised ökosüsteemi tervise indikaatorid — nende arvukuse vähenemine võib viidata laiematele ökoloogilistele probleemidele.
Kaitsemeetmed hõlmavad elupaikade säilitamist, keskkonnasaaste vähendamist, järelevalvet ebaseadusliku röövijahtimise vastu ja teadlikkuse tõstmist. Teadusuuringud ja liigituse uuendused aitavad paremini mõista nende rühmade evolutsiooni ja vajadusi looduskaitses.