Metoik
Vana-Kreekas oli metoikos (kreeka keeles metoikos) Kreeka linnriigis (polis) elav välismaalane. Metikosel ei olnud samu kodanikuõigusi kui kodanikul, kes oli sündinud selles riigis, kus ta elas.
Mõiste "meetik" oli eriti levinud antiik-Ateenas 4. ja 5. sajandil eKr. Märkimisväärne metik oli Aristoteles, kes sündis Stageiras, kuid elas pikka aega Ateenas.
Sõltumata sellest, mitu põlvkonda perekonnast oli linnas elanud, ei saanud metlased kodanikuks, välja arvatud juhul, kui linn otsustas neile kodakondsust kinkida. Seda tehti harva. Ateena kodakondsus tõi kaasa õiguse arvukatele riiklikele maksetele, nagu näiteks žürii- ja kogunemispalk, mis võisid töötavatele inimestele olla märkimisväärsed. Hädaolukordade ajal võis linn jagada kodanikele toiduratsiooni. Ükski neist õigustest ei olnud kättesaadav meetikutele. Neil ei olnud lubatud omada Attikas kinnisvara, olgu see siis talu või maja, kui neile ei antud erivabastust.
Metikud jagasid kodakondsuse koormat ilma selle privileegideta. Nagu kodanikud, pidid ka nemad täitma sõjaväeteenistust ja kui nad olid piisavalt rikkad, pidid nad maksma erilisi makse. Metikutele anti kodakondsus väga harva. Levinum oli "võrdsete õiguste" (isoteleia) eristaatus, mille alusel nad olid vabastatud tavapärastest kohustustest.
See süsteem lõppes hellenistlikus Ateenas, kui kodakondsuse ostmine muutus väga sagedaseks. 317 eKr. toimunud rahvaloendusel oli Attikas 21 000 kodanikku, 10 000 meetikut ja 400 000 orja.
Kreeka-Rooma maailmas nimetati polise territooriumil elavaid vabu inimesi (mittekodanikke) "paroikoi" (vt etümoloogia: parish), Väike-Aasias "katoikoi".
Küsimused ja vastused
K: Mis on meteoriit?
V: Metik oli Vana-Kreeka ajal Kreeka linnriigis (polis) elanud võõramaalane. Neil ei olnud samu õigusi kui kodanikel, kes olid sündinud selles riigis, kus nad elasid.
K: Kes oli näide märkimisväärsest metikust?
V: Aristoteles oli näide märkimisväärsest meetikust, kes sündis Stageiras, kuid elas pikka aega Ateenas.
K: Kuidas võisid metikud saada kodanikeks?
V: Metikud võisid saada kodanikuks, kui linn otsustas neile kodakondsuse kinkida, mida juhtus harva.
K: Millised privileegid olid kodanikel, mida metikutel ei olnud?
V: Kodanikel oli õigus arvukatele riiklikele maksetele, nagu žürii- ja kogunemispalk, samas kui metikutel ei olnud lubatud omada Attikas kinnisvara, välja arvatud juhul, kui neile oli antud erivabastus, ning ükski neist õigustest ei olnud neile kättesaadav.
K: Kas meetikud jagasid kodanikega mingeid kohustusi?
V: Jah, nagu kodanikud, pidid ka metikud täitma sõjaväeteenistust ja kui nad olid piisavalt rikkad, pidid nad maksma erilisi maksusummasid.
K: Kas metikutele anti sageli kodakondsus?
V: Ei, kodakondsust anti meetikutele väga harva; sagedamini anti neile "võrdsete õiguste" eristaatus, mille alusel nad olid vabastatud tavapärastest kohustustest.
K: Milliseid muid mõisteid kasutati polise territooriumil elavate mittekodanike kohta? V: Kreeka-Rooma maailmas nimetatakse neid "paroikoi" ja Väike-Aasias "katoikoi".
