Metoikos (metik) — antiik-Ateena mittekodanik, õigused ja staatus

Metoikos (metik) — antiik-Ateena mittekodaniku staatus, õigused, piirangud ja ühiskondlik roll. Miks metikud jäid ilma kodakondsusest ja kuidas see elu mõjutas.

Autor: Leandro Alegsa

Kes oli metoikos (metik)?

Vana-Kreekas oli metoikos (kreeka keeles metoikos) linnaelanik, kes oli küll vaba, kuid mitte kodanik. Metoikos elas püsivalt mõnes polisis, ent tal puudusid need poliitilised õigused, mis kuulusid sünnijärgselt või eriliselt antud kodanikule.

Ateena näide ja tuntud metikud

Mõiste oli eriti levinud antiik-Ateenas 5. ja 4. sajandil eKr, kus metikud moodustasid olulise osa linnaruumi majanduslikust ja sotsiaalsest elust. Kuulus näide on Aristoteles, kes sündis Stageiras, kuid elas pikka aega Ateenas kui metoikos.

Õigused ja piirangud

Metikutel puudusid poliitilised õigused: nad ei saanud hääletada, osaleda rahvakogul sellisel viisil nagu kodanikud, ega pidanud täitma avalikke ameteid või žüriiliikme kohustusi. Samuti ei olnud neile tavaliselt lubatud omada Attikas kinnisvara — ei talu ega maja — välja arvatud juhul, kui neile anti otsene erivabastus.

Samas olid metikud otseselt allutatud mitmele kohustusele, mis langesid kodanike kanda ilma nende poliitiliste privileegideta. Nagu kodanikud, pidid ka nemad vajaduse korral sõjaväeteenistust täitma. Neile kohaldati ka erimakseid ja -kohustusi (vt makse).

Registreerimine, kaitse ja eristaatus

Metikutena tunnistamiseks tuli sageli registreerida oma viibimine linna juures. Paljudel juhtudel pidid metikud omama linnaelaniku patroonit ehk prostates, kes esindas neid juriidilistes asjades ja aitas neid avalikus suhtluses. Mõnikord anti metikutele leevendusi: sagedasem eristaatus oli isoteleia — „võrdsete õiguste” vabastus, millega nad võisid pääseda mõningatest tavapärastest kohustustest või maksudest, kuigi poliitilised õigused jäid puudu.

Majanduslik ja sotsiaalne roll

Metikud olid sageli kaubanduse, käsitöö ja finantsteenuste kandjad linnas. Kuna nad ei osalenud poliitikas, keskendusid paljud ärile, tööstusele ja intellektuaalsele tegevusele. Mõned neist saavutasid märkimisväärse rikkuse ja mõjuvõimu, ent nende sotsiaalne ja seaduslik staatus jäi piiratud.

Lapsed, abielu ja tee kodakondsusse

Metiku lapsed jäid tavaliselt samuti mittekodanikeks; lapse staatus sõltus polis’ide seadustest ja kodakondsuse saamise tingimustest. Tee täielikuks kodanikuks saamiseks oli tavaliselt väga piiratud ja sõltus linna poliitilisest otsusest — kodakondsuse andmine oli harv privileeg, mille võis anda rahvakogu või muu võimustruktuur.

Ajalooline areng ja arvud

Süsteemi jäik piiratus nõrgenes hellenistlikul perioodil, kui kodakondsuse omandamine muutus mõnes piirkonnas sagedasemaks ja isegi kaubeldavaks. Näiteks 317 eKr. toimunud rahvaloenduse andmetel oli Attikas umbes 21 000 kodanikku, 10 000 metikut ja 400 000 orja — see peegeldab metikute tähtsust rahvastikus ja majanduses, kuigi poliitiliselt jäid nad teisejärgulisteks.

Võrdlus teiste terminitega

Kreeka-Rooma maailmas kasutati erinevaid termineid mittekodanike kohta sõltuvalt piirkonnast: polise territooriumil elavaid vabu mittekodanikke nimetati tihti "paroikoi" (vaata etümoloogiat: parish) ja Väike-Aasias kohtab terminit "katoikoi". Need mõisted katavad sarnaseid staatusi ja kohustusi, kuigi täpne sisu sõltus kohalikust õigusest ja tavast.

Kokkuvõte

  • Metoikos oli vaba, kuid mitte-kodanlik residendilinnainimene antiik-Kreekas.
  • Metikud mängisid olulist rolli linna majanduses (kaubandus, käsitöö, pangandus), ent neil puudusid poliitilised õigused.
  • Nad pidid täitma mitmeid kohustusi — sh sõjaväeteenistust ja erimakseid — ning sageli vajati neile linnaelaniku kaitset või sponsorit.
  • Tee kodakondsusse oli võimalik, kuid haruldane; hellenistlikul perioodil muutus olukord mõnes kohas paindlikumaks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on meteoriit?


V: Metik oli Vana-Kreeka ajal Kreeka linnriigis (polis) elanud võõramaalane. Neil ei olnud samu õigusi kui kodanikel, kes olid sündinud selles riigis, kus nad elasid.

K: Kes oli näide märkimisväärsest metikust?


V: Aristoteles oli näide märkimisväärsest meetikust, kes sündis Stageiras, kuid elas pikka aega Ateenas.

K: Kuidas võisid metikud saada kodanikeks?


V: Metikud võisid saada kodanikuks, kui linn otsustas neile kodakondsuse kinkida, mida juhtus harva.

K: Millised privileegid olid kodanikel, mida metikutel ei olnud?


V: Kodanikel oli õigus arvukatele riiklikele maksetele, nagu žürii- ja kogunemispalk, samas kui metikutel ei olnud lubatud omada Attikas kinnisvara, välja arvatud juhul, kui neile oli antud erivabastus, ning ükski neist õigustest ei olnud neile kättesaadav.

K: Kas meetikud jagasid kodanikega mingeid kohustusi?


V: Jah, nagu kodanikud, pidid ka metikud täitma sõjaväeteenistust ja kui nad olid piisavalt rikkad, pidid nad maksma erilisi maksusummasid.

K: Kas metikutele anti sageli kodakondsus?


V: Ei, kodakondsust anti meetikutele väga harva; sagedamini anti neile "võrdsete õiguste" eristaatus, mille alusel nad olid vabastatud tavapärastest kohustustest.

K: Milliseid muid mõisteid kasutati polise territooriumil elavate mittekodanike kohta? V: Kreeka-Rooma maailmas nimetatakse neid "paroikoi" ja Väike-Aasias "katoikoi".


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3