Metropolis (1927) on Lääne-Saksa vaikiv teaduslik draamafilm. Selle on kirjutanud ja lavastanud Fritz Lang. See on valminud Saksamaal. See oli selle aja kalleim tummfilm. Filmi tegevus toimub aastal 2026 linnriigis nimega Metropolis. Inimesed on jagatud kahte rühma. Üks rühm on mõtlejad. Nad elavad Maal luksuses. Teine rühm on töölised. Nad töötavad maa all. Nad teevad mõtlejate elu võimalikuks. Filmis on eriefektid ja lavastus. Lang võttis lavastuste jaoks inspiratsiooni Manhattanilt. Filmi esilinastus Saksamaal 1927. aasta jaanuaris. Ameerika Ühendriikides avati see märtsis 1927. Ameerika koopia on ainus säilinud koopia.
Lühikokkuvõte
Metropolis kujutab futuristlikku linnriiki, kus ühiskond on selgelt jagatud: mõtlevad juhid elavad luksuses pinnal, samal ajal kui töölised elavad ja töötavad maa all, et hoida linna masinaid töös. Lugu keskendub noorele pärilikule juhile Frederile, kes kohtab maa all töötavat naist Mariat. Frederi ärkamine kaastundele avab konflikti ja viib sündmusteni, kus tööliste rahulolematus ja tehno-illusionid lõikuvad Rotwangi, teadlase ja robotidisaineri, loodud mehhaanilise "Maschinenmenschiga" (roboti-Maria).
Tootmine ja visuaalne stiil
Filmi tootis suur stuudio UFA erilise pühendumusega kõrgkvaliteedile. Kujundus ja lavastus olid ennekuulmatu suursugususega: monumentaalsed setid, süsimust-valge kontrast ja futuristlik arhitektuur loovad visiooni hiiglaslikust tööstuslinnast. Eriefektide hulka kuulusid miniatuursed maastikud, peeglitehnikad ning kuulus Schüfftan'i protseduur, mis võimaldas kombineerida näitlejaid ja laiaulatuslikke maastikke ning linnavaateid. Filmi visuaalne stiil mõjutas tugevalt hilisemat ulme- ja staarkino esteetikat.
Näitlejad ja meeskond
- Brigitte Helm mängib kaht olulist rolli: idealiseeritud Maria ja tema mehaanilist klooni, Maschinenmenschi.
- Gustav Fröhlich kehastab Frederit, Joh Frederseni poega.
- Alfred Abel on Joh Fredersen, Metropolise juhtiv eliit.
- Rudolf Klein-Rogge mängib teadlast Rotwang'i, robotite looja.
- Filmi režissöör ja kaasstsenarist oli Fritz Lang; stsenaariumi töötas Langi kõrval välja ka Thea von Harbou.
- Lavastuse ja visuaalsete lahenduste loomises osalesid mitmed tuntud kunstnikud ja lavakujundajad, kelle töö andis filmile selle ikoonilise kuju.
- Heliloojaks oli Gottfried Huppertz, kelle originallooming tugevdab filmi emotsionaalset laadi.
Teemad ja sümboolika
Metropolis on tugev ühiskonnakriitiline töö, mis käsitleb klassikonflikti, tööstusrevolutsiooni tagajärgi, inimliku võõrandumise ja tehnoloogia ohtusid. Filmi tuntud moto on lihtsustatud kujul: vaja on "südant" (mediatorit) pea ja käe ehk eliidi ja töörahva vahel. Filmis segunevad religioossed, antiutopistlikud ja industrialistlikud kujundid, muutes selle rikka sümboolikaga teoseks, mida on tõlgendatud mitmeti sõltuvalt ajast ja vaataja vaatenurgast.
Vastuvõtt, mõju ja pärand
Esialgne vastuvõtt oli mitmeplaaniline: kriitikud imetlesid filmi visuaalset ulatust, ent mõned leidsid narratiivi ja ideed kitsasteks või moraliseerivateks. Aja jooksul on Metropolis tõusnud üheks varase kino tähtteoseks ning seda peetakse ulmežanri ja visuaalse esteetika võtmetööks. Filmi mõjutusi näeb paljudes hilisemas ulmefilmides ja muusikas ning see on sageli tsiteeritud ja ümber mõeldud populaarteoses.
Restaureerimine ja säilimine
Filmi ajalugu on keeruline seoses säilimisega: paljudes riikides levinud koopiad olid tugevalt kärbitud või muudetud, eriti Ameerika levituse jaoks tehtud versioon. Väide, et "Ameerika koopia on ainus säilinud koopia", ei pea paika tänapäeval — filmist on exsisteerinud mitmeid erinevaid versioone. 2008. aastal leiti Argentinast peaaegu täielik koopiaprint, mis võimaldas alustada põhjalikku restaureerimist. 2010. aastaks valmis üks nuanceselt taastatud versioon, mis lisas palju pikki kadunud stseene ja andis tänapäeva vaatajale tunduvalt täielikuma pildi režissööri nägemusest. Algne pikkus on hinnanguliselt umbes 153 minutit; restaureeritud versioonid kestavad tavaliselt ligikaudu 148–152 minutit olenevalt restaureerimise variandist ja lõiguvalikutest.
Miks vaadata?
Metropolis on oluline nii ajalooliselt kui ka esteetiliselt: see näitab, kuidas filmikeel ja tehnika suudavad kujutada suuri sotsiaalseid küsimusi ning luua kestev visuaalne pärand. Filmi eriefektid, lavastus ja tugev sümboolika teevad sellest kohustusliku vaatamise kõigile, keda huvitab kinokunsti areng, ulmeajalugu või ühiskonnakriitika filmis.
Märkus: kuigi film algselt linastus 1927. aastal ja Ameerikas jooksis kärbitud versioon, on tänapäeval kättesaadavate koopiate hulgas ka täiustatumad restaureeritud väljaanded, mis püüavad lähendada vaatajat filmi algsele tervikule.
