Mukdeni vahejuhtum (1931) – Jaapani sissetung Mandžuurias ja Mandžukuo
Mukdeni vahejuhtum (1931): Jaapani lavastatud ettekääne Mandžuuria vallutuseks, mis tõi kaasa Mandžukuo loomise, diplomaatilise isolatsiooni ja Rahvasteliidust lahkumise.
Mukdeni vahejuhtum, mida tuntakse ka Mandžuuria vahejuhtumi nime all, oli Jaapani sõdurite poolt 1931. aastal Hiina põhjaosa, Mandžuuria, vallutamise põhjuseks seatud sündmus.
18. septembril 1931 lõhkus Jaapani sõdur Jaapani Lõuna-Mantšuuria raudtee lähedal Mukdeni lähedal väikese koguse dünamiiti. Kuigi plahvatus oli nii nõrk, et raudtee oli veel kasutatav, tungis Jaapani armee, süüdistades selles aktsioonis hiinlasi, täielikult Mandžuuriasse, mis viis selle okupeerimiseni. Jaapan rajas kuus kuud hiljem oma marionettriigi Mandžukuo. Peagi sai maailm sündmusest teada, mis viis Jaapani diplomaatilisse isolatsiooni ja tema väljaastumiseni Rahvasteliidust.
Taust
20. sajandi alguses Mandžuuria oli strateegiliselt ja majanduslikult oluline piirkond: seal olid rikkalikud loodusvarad, ulatuslikud raudteeühendused ning suur Hiina- ja välisinvesteeringute huvi. Jaapani huvi Mandžuuria vastu kasvas pärast Esimest maailmasõda ja eriti pärast Jaapani võimu laienemist Soome raudteede ja kaevanduste kaudu. Mandžuurias tegutses tugev ja autonoomne Jaapani sõjaväeline üksus, Kwantungi armee, mis tihti tegutses Tokio tsiviilvalitsuse juhistest sõltumatult.
Sündmuse kulg
18. septembri õhtul toimunud raudteerööv — mida paljud ajaloolased käsitlevad kui valetähendus»-operatsiooni (false flag) — andis jaapanlastele ettekäände kiiresti sõjalise operatsiooni alustamiseks. Kwantung’i armee vallutas lühikese aja jooksul olulised Mandžuuria linnad, sealhulgas Mukdeni (tänapäeval Šenjangi). Jaapani väed kasutasid nii kohalikke marodööre, kergesti mobiliseeritavaid väeüksusi kui ka relvastatud rühmitusi, et kiiresti kontroll haarata.
- 18. september 1931 – raudteel plahvatus Mukdeni lähedal.
- september 1931–veebruar 1932 – Jaapani okupatsioon Mandžuurias laieneb kiiresti.
- veebruar 1932 – kuulutatakse välja riik Mandžukuo, mille pealinna ja juhte määravad jaapanlased; varsti pärast seda nimetatakse ametlikult riigipeaks endine Hiina viimane keiser Puyi (marginaalne roll, tõeline võim Jaapani käes).
- 1932–1933 – Rahvasteliidu uurimiskomisjon (Lyttoni komisjon) leiab, et Jaapan on agressor; Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933. aastal.
Rahvusvaheline reaktsioon ja tagajärjed
Rahvusvaheline üldsus, eelkõige Rahvasteliit, uuris juhtumit ning 1932. aastal avaldatud Lyttoni komisjoni raport leidis, et Mandžukuo ei saanud tekkida legaalselt ning et Jaapan oli kasutatud jõudu õigustamatult. Majanduslik ja poliitiline surve oli küll piiratud, kuid otsustav sanktsioonide poliitika puudumine näitas Rahvasteliidu nõrkust agressiooni peatamisel.
Tagajärjed olid kaugeleulatuvad: Mandžuuria militariseerumine andis Jaapanile tugeva baasiala Mandri-Hiina suunas ning katkestas usalduse Jaapani ja lääneriikide vahel. See sündmus põrkas kokku Hiina sisepoliitiliste probleemidega ja kiirendas vaenulikke suhteid, mis kulmineerusid 1937. aasta täiemahulise Hiina–Jaapani sõjaga. Mandžukuo jäi Jaapani kontrolli alla kuni Teise maailmasõja lõpus, kui Nõukogude Liit 1945. aastal Mandžuuriasse tungis ja Mandžukuo hukati.
Mälestus ja ajalooline tähendus
Mukdeni vahejuhtum on sageli toodud näitena sellest, kuidas sõjaväeline sekkumine ja vale-ettekäänded võivad viia pikaajalise okupatsiooni ja rahvusvahelise kriisini. See alandas Rahvasteliidu prestiiži ja näitas, et agressiivne revisionism võib jääda karistuseta, kui pole ühtset ja jõulist rahvusvahelist vastuseisu. Paljud ajaloolased käsitlevad juhtumit valetegevuse ja ekspansionismi sünnikohana, mis aitas ette valmistada laiemat konfliktiperioodi Ida-Aasias.
Mukdeni vahejuhtum jääb oluliseks õppetunniks rahvusvahelise õiguse, kollektiivse julgeoleku ja sõjalise sekkumise teemadel ning on tihti käsitletud 20. sajandi sõjalise agressiooni hoiatusena.
Otsige