Prantsuse haridustasemete nomenklatuur - riiklik klassifikatsioon (ISCED võrdlus)

Ülevaade Prantsuse haridustasemete nomenklatuurist ja ISCED-võrdlusest: riiklik klassifikatsioon, kasutus statistikas, tööhõives ja rahvusvahelistes võrdlustes.

Nomenclature des niveaux de formation (eesti keeles riiklik koolitustasemete klassifikatsioon) kasutatakse eelkõige statistilistel eesmärkidel, et mõõta kellegi läbitud koolitust ja võrrelda eri põlvkondade või riikide haridustaset. Prantsusmaal kasutatakse tavaliselt kahte peamist viidet: Nomenclature des niveaux de formation, mille algse versiooni kehtestas 1969. aastal Commission statistique nationale, ja rahvusvaheline haridusklassifikatsioon ISCED, mille algversiooni kinnitas UNESCO 1997. aastal (hilisem uuendatud versioon ISCED 2011 täpsustab ja laiendab neid tasemeid rahvusvahelise võrdluse jaoks).

Esimestest kasutavad Prantsusmaa riiklik haridusministeerium ja teised haldusasutused, aga ka tööturu asutused (näiteks Pôle emploi) ning INSEE rahvaloenduse ja statistika tarbeks, et liigitada tööotsijaid ja ametikohti vastavalt haridustasemele. Nomenclature on lihtne ja praktiline vahend riiklikuks aruandluseks, kuid rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks kasutatakse tavaliselt ISCED-i.

Prantsuse riiklik klassifikatsioon (1969) — põhilised tasemed

1969. aasta nomenclature jagab haridustase viide või kuudele gruppidesse, mis on nummerdatud tavaliselt I (kõrgeim) kuni V (madalaim). Tasemed defineeritakse peamiselt saavutatud teadmiste ja autonoomia järgi, mitte rangelt õppeaastate järgi. Alljärgnevalt on toodud üldised iseloomustused ja tavalised diplomitüübid, millega tasemed tavaliselt seostatakse (märkus: haridusreformid, eriti Bologna protsess ja LMD-struktuur, on mõne diplomi positsiooni ajas muutnud).

• Tase I – kõrgeim professionaalne ja akadeemiline tase (suur autonoomia, juhtivad või väga spetsialiseeritud ametikohad). Näited: doktorikraad, inseneridiplom (diplôme d'ingénieur), vanemate juhtide ja kõrgemate spetsialistide kvalifikatsioonid (traditsiooniliselt bakalaureusejärgsed ja kõrgemad kvalifikatsioonid).
• Tase II – kõrgem kõrgharidus (tavaliselt lõpetamine pärast mitut aastat kõrgkooliharidust). Näited: magistritaseme või vanem bakalaureusejärgsed kvalifikatsioonid (sõltuvalt perioodist võib siia kuuluda licence/maîtrise-tüüpi diplomid).
• Tase III – keskastme kõrgkoolidiplomid (tavaliselt 2–3 aastat pärast kutsekooli või keskhariduse järel). Näited: BTS, DUT, mõningad kutsekõrghariduse diplomid (Bac+2 tüüpi kvalifikatsioonid).
• Tase IV – keskhariduse lõputunnistused ja tehnilised kvalifikatsioonid. Näited: baccalauréat (või sellega ekvivalentsed kutse- ja tehnilised diplomid), mõningad erialased tunnistused.
• Tase V – alg- ja põhikutseõpe (põhiline ametioskuste tase). Näited: CAP, BEP ja sarnased kutsetunnistused, samuti põhihariduse järgsed lihtsamad kvalifikatsioonid.

Märkus: praktikas kasutatakse ka rangemat jaotust ning lisakategooriaid (näiteks INSEE ja teised statistikaorganisatsioonid rakendavad mõnikord eraldi kategooriaid „ilma diplomita“, „kesk- ja kutseharidus“ jms). Samuti on mitmeid üleviimise nüansse seoses 1990.–2000. aastate haridusreformidega.

ISCED (UNESCO) – rahvusvaheline võrdlus

Rahvusvaheline standardne haridusklassifikatsioon (ISCED) on loodud selleks, et hõlbustada hariduse rahvusvahelist võrdlemist. ISCED 1997 sisaldas põhitasemeid 0–6, kuid ISCED 2011 täpsustas ja laiendas neid tasemeid (0–8), eristades selgemalt magistri- ja doktoriõpet ning lühikesi ja pikki kõrghariduse õppeprogramme.

Olulised erinevused ja kokkulangevused prantsuse süsteemiga (üldine ja ligikaudne):

• ISCED 3 (upper secondary) vastab tavaliselt prantsuse baccalauréat'ile ja sellega võrreldavale ülemisele keskkooliharidusele (tase IV).
• ISCED 4 (post-secondary non-tertiary) katab mõningaid kutsekeskhariduse või lühema täiendõppe vorme, mis ei ole täielik kõrgharidus.
• ISCED 5 (short-cycle tertiary) hõlmab lühikesi kõrgkooliprogramme, mida võib vastata prantsuse BTS või DUT tasemele (tase III).
• ISCED 6 (bachelor’s or equivalent), 7 (master’s or equivalent) ja 8 (doctoral) katavad vastavalt bakalaureuse-, magistri- ja doktoritasemeid. ISCED 2011 eristab lühike-kõrgharidus (short-cycle) ja bakalaureusejärgsed programmid selgemalt.

Konkreetne ühitamine sõltub programmist, õppeajast ja riiklikust akrediteerimispraktikast — seetõttu koostavad statistikaametid ja haridusministeeriumid sageli ametlikke üleviimisdokumendid iga konkreetse diplomi kohta.

Kasutusvaldkonnad ja praktilised märkused

• Statistika ja poliiitika: klassifikatsioon aitab riikidel analüüsida haridustaset, tööturu vajadusi ja poliitikameetmete mõju.
• Tööhõive ja värbamine: tööandjad ja töövahendusasutused kasutavad haridustasemete liigitust nõuete ja sobivuse hindamiseks.
• Kvalifikatsioonide tunnustamine: rahvusvaheline tunnustamine ja ülikoolide vastuvõtutingimused nõuavad ISCED-i või riiklike klassifikatsioonide abil tehtavat võrdlust.
• Uuendused ja reformid: Prantsuse haridussüsteem on läbinud mitu reformi (nt Bologna protsess, LMD-struktuur: Licence–Master–Doctorat) ning riiklikud registrid nagu Répertoire national des certifications professionnelles (RNCP) täiendavad klassifikatsiooni praktiliste andmetega konkreetsete kutse- ja diplomitunnistuste kohta.

Kokkuvõte

Nomenclature des niveaux de formation annab Prantsusmaal lihtsa, empiirilise viisi inimeste haridustaseme kirjeldamiseks ja on oluline riikliku statistika ning tööturu analüüsi jaoks. Rahvusvaheliste võrdluste tarbeks kasutatakse ISCED-i (algversioon 1997, uuendused 2011), mis võimaldab täpsemalt eristada erinevaid kõrgharidusastmeid ja lühikesi kõrgharidusprogramme. Konkreetne vastavus sõltub siiski diplomi olemusest, õppeajast ja viimastest haridusreformidest, mistõttu ametlikke üleviimis- või võrdlusjuhendeid tasub kontrollida vastava ajakohase allika juures.

Otsing