Nomenclature des niveaux de formation
Nomenclature des niveaux de formation (inglise keeles riiklik koolitustasemete klassifikatsioon) kasutatakse eelkõige statistilistel eesmärkidel, et mõõta kellegi läbitud koolitust. Prantsusmaal kasutatakse tavaliselt kahte klassifikatsiooni: Nomenclature des niveaux de formation (riiklik koolitustasemete klassifikatsioon), mille kehtestas 1969. aastal Commission statistique nationale (riiklik statistikakomisjon), ja rahvusvaheline standardne haridusklassifikatsioon (ISCED), mille UNESCO kinnitas 1997. aastal ja mida kasutatakse rahvusvahelistes võrdlustes.
Esimest neist kasutab Prantsuse riiklik haridusministeerium, aga ka Prantsuse tööhõiveamet, et liigitada tööotsijaid haridustaseme järgi, ja INSEE rahvaloenduse jaoks, ...
Riiklik koolitustasemete klassifikatsioon (1969)
Viidates 1967. aasta klassifikatsioonile, viitab see klassifikatsioon oskuste tasemele (vastutus töökohal).
V tase
Töötajad, kelle töö eeldab tavaliselt Brevet d'études professionnelles (BEP) või certificat d'aptitude professionnelle (CAP) ja samaväärselt certificat de formation professionnelle des adultes (CFPA) tasemega samaväärset koolitust.
See tase vastab konkreetse tegevuse praktiseerimise täielikule kvalifikatsioonile, mis võimaldab kasutada sellega seotud instrumente ja tehnikaid. See tegevus hõlmab peamiselt sellise töö sooritamist, mida võib iseseisvalt teostada sellega seotud tehnikate piires.
IV tase
Töötajad, kellel on kontrolltöö või kõrge kvalifikatsiooniga töötaja ja kes võivad tõendada brevet professionel (BP), brevet de technicien (BT), Baccalauréat professionel või Baccalauréat technologique tasemega samaväärset koolitust.
IV taseme diplom nõuab rohkem teoreetilisi teadmisi kui eelmine tase. See tegevus hõlmab peamiselt tehnilist tööd, mida võib teha iseseisvalt ja/või millega kaasneb juhendamine (kontroll).
III tase
Töötajad, kelle ametikoht eeldab tavaliselt diplomeeritud tehnikumi (Diplôme universitaire de technologie, DUT) või Brevet de technician supérieur (BTS) või kõrghariduse lõpetamist. III taseme diplom vastab teadmiste ja oskuste tasemele, kuigi puuduvad teadmised asjaomaste valdkondade teaduslikest alustest. Nõutavad oskused ja teadmised tagavad võime töötada iseseisvalt või sõltumatult projekteerimis- ja/või juhendamis- ja/või juhtimisülesannete täitmisel.
II tase
Töötajad, kes töötavad keskastme juhtival ametikohal, mis tavaliselt eeldab bakalaureusekraadi või esimese aasta magistrikraadi tasemel väljaõpet.
Sellel tasandil tähendab töölepingu praktika või iseseisev töö teaduslikke aluseid, mis üldjuhul viivad selle tegevuse teostamisel autonoomiani.
I tase
Töötajad, kes töötavad keskastme juhtival ametikohal, mis tavaliselt eeldab esimese aasta magistrikraadi tasemest kõrgemat koolitust.
Lisaks tugevatele teaduslikele alusteadmistele on I taseme ametikohal vaja teadmisi protsesside kavandamisest ja uurimisest.
