Korroboreekonnakonnal on kaks liiki, põhjapoolne korroboreekonnakonn, Pseudophryne pengilleyi, ja lõunapoolne korroboreekonnakonn, Pseudophryne corroboree. Arvati, et need kaks konnat on samad, kuid 1996. aastal eristati nad kaheks eri liigiks.

Välimus

Pseudophryne pengilleyi on väga väike maapinnal elav konn, tavaliselt 2–3 cm pikk. Keha värvus on tume—tummine must või tumepruun—ja seljal on selged helerohelised või kollased triibud. Erinevalt lõunapoolse liigiga võrreldes võivad need triibud olla katkendlikud või mõnevõrra ebaühtlased. Nende erksad triibud toimivad hoiatusvärvina, sest korroboree-konnadel on nahas mürgised eritised, mis aitavad kiskjaid eemale.

Levik ja elupaik

Ta elab Austraalia kaguosa subalpiinsetel aladel, mille pindala on umbes 550 km2 , sealhulgas Kosciusko rahvuspargis, Namadgi rahvuspargis, Brindabella mägedes ja Fiery Ranges'is. Põhjapoolne korroboorkonn eelistab niiskeid rähkleid, soid, rohuseid veetaskuid ja alpi- või subalpiinseid niite, tavaliselt üle 1000 m kõrgusel merepinnast. Madalamal kõrgusel on tema populatsiooni arvukus sageli suurem.

Eluviis ja paljunemine

Need konnad on maapinnal elavad ja aktiivsemad jahedamal ajal ning peidavad end rohukamarasse, samblasse ja kivide alla. Toiduks on väiksed putukad ja muud selgrootud. Paljunemine toimub tavaliselt kevadel pärast lume sulamist ja sulamisveega seotud perioodidel. Isased kutsuvad paaritumisajal ning emane muneb munakestad niiskesse lehestikku või õhkõrgesse samblasse; munad arenevad maa peal kuni tõsise vihmasaju või üleujutuse tekkimiseni, mis viib vastsed temporaarsetesse veekogudesse, kus nad lõpuks arenevad konnadeks.

Ohud ja kaitse

Kuigi põhjapoolne korroboorkonn ei ole kannatanud sama palju kui lõunapoolne liik, on teda ohustanud mitmed tegurid:

  • viirusliku ja seenhaiguse levik — eriti Batrachochytrium dendrobatidis (konnade-hiitridestus), mis on mõjutanud paljusid Austraalia liike;
  • elupaikade muutumine ja killustumine (nt sõelumiste ja majandustegevuse tõttu);
  • muutunud tulekahju režimid, mis võivad kahjustada sobivaid munemis- ja talvitusalasid;
  • ilmastiku muutuste mõjud (sh lumekatte ja sulamisperioodide muutumine), mis mõjutavad paljunemise ajastust ja vee kättesaadavust.

Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) liigitas selle liigina ohustatud (Endangered, EN). Lõunapoolne Pseudophryne corroboree on seevastu kriitiliselt ohustatud. Kaitsemeetmed hõlmavad elupaikade kaitset rahvusparkides, liigi monitoorimist, bioohutuse meetmeid haiguse leviku piiramiseks ning konservatsiooniprogramme ja kindlustuspõhiseid aretusprogramme, et säilitada populatsioone ja toetada võimalikke taasasustusi.

Mida saab teha?

  • Toetada ja järgida rahvusparkide ja looduskaitsealade juhiseid ning bioohutuse nõudeid (nt jalanõude puhastamine, et vältida haiguste levikut);
  • Kaasa aidata kohalikele kaitseprojektidele või teadusuuringutele, mis uurivad liigi bioloogia ja haiguste leviku mehhanisme;
  • levitada teadlikkust liigi olukorrast ja vajadusest säilitada subalpi/aalpi elupaiku.