Korroboree-Konnal

Elupaik

Lõuna-korrobooree konn elab väikesel alal Kosciusko rahvuspargis. Tavaliselt elab ta lumekummimetsas ja Sphagnum-soodes. Need kohad on väga külmad, sest corroboree-konn elab ainult piirkondades, mis asuvad kõrgemal kui 1000 m üle merepinna. Korroboree konnad pesitsevad suvekuudel väikestes tiikides ja märgaladel.

Füüsiline kirjeldus

Lõuna-korrobooree konnal on väga iseloomulik muster, millel on mustad ja helekollased triibud. Nad on väga väikesed, täies pikkuses vaid umbes 25 mm (1 tolli). Emane konn on tavaliselt suurem kui isane ja võib olla kuni 30 mm suur. Nad söövad peamiselt putukaid, nagu sipelgad, mardikad ja lestad. Nende paljunemistsükkel erineb oluliselt enamiku teiste konnade omast. Enamik konni pesitseb kevadel, kuid need konnad pesitsevad ainult suvel jaanuaris ja veebruaris. Nad kasutavad niiskeid alasid, et kaevata paaritumiseks ja pesitsemiseks väikeseid auke. Nad munevad 16-40 muna. Munad kooruvad 4-6 kuud hiljem, kui veetase tõuseb ja pesa üle ujutab. Konnad elavad veel 6-8 kuud suvikõrvitsatena. Suve alguses, detsembris, muutuvad nad konnadeks. Nad muutuvad seksuaalselt aktiivseks veel kahe aasta pärast. Teadaolevalt ei ela konnad teist sigimisperioodi üle.

Toksilisus

Korroboree konnad on esimesed selgroogsed, kes suudavad ise toota oma mürgist alkaloidi, pseudo-frünamiini. Enamik teisi konni saab seda oma toidust. Alkaloid eritub nahast kaitseks kiskjate ja võib-olla ka mikroobide põhjustatud nahainfektsioonide vastu.

Säilitamine

Lõuna-korroboreekonnakonn on Austraalia kõige ohustatum konn. Teadlased ei ole leidnud konnade arvukuse vähenemise põhjust. Nende elupaigat mõjutavad mitmesugused probleemid. Inimeste suurenenud juurdepääs neljarattaliste sõidukitega ja suusakuurortide rajamine hävitavad nende elupaiku. Ka globaalne soojenemine on nende jaoks suur probleem, sest nad on harjunud külma. Globaalne soojenemine võib lühendada konnade pesitsusaega talvel ja hävitada ka nende lumise elupaiga. Probleemiks võivad olla ka augud osoonikihis, sest kui osoonis on augud, tähendab see, et maapinnale langeb rohkem päikesekiiri ja seega on lund vähem. Seentest põhjustatud haigused võivad tappa palju konni. Erosioon ja veekogude reostumine, kus konnad pesitsevad, võib konnade munad tappa. Samuti mõjutavad neid metssead, kes hävitavad märgalasid.

NSW rahvusparkide ja looduskaitseamet kasvatab konni nüüd laboratooriumides ja laseb nad siis, kui nad on täiskasvanud, loodusesse tagasi. Pärast 2002. ja 2003. aasta suvel toimunud põõsastepõlenguid koguti kõik looduses olevad munad kokku ja viidi haudumiseks Melbourne'i loomaaeda.