Korroboree-konnal on kaks liiki, lõunapoolne korroboree-konn, Pseudophryne corroboree, ja põhjapoolne korroboree-konn, Pseudophryne pengilleyi. Lõunapoolne corroboree-konn on väga väike ja hoiatava värvusega konn. Sellel on mustad ja kollased triibud, mõnikord rohekas varjundiga. See on üks heledaimaid konni maailmas.

Ta elab ainult umbes 10 km2 (4 ruutmiili) suurusel alal Kosciusko rahvuspargis Austraalia kaguosas. Teadlased usuvad, et corroboree konnade kogupopulatsioon on vähem kui 250. Viimase kümne aasta jooksul on konnade arvukus vähenenud 80% võrra, mistõttu Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) on lõunapoolse korroboorkonnakonna liigitanud kriitiliselt ohustatud liigiks.

Välimus ja bioloogia: Lõunapoolne korroboree-konn on väga väike – tavaliselt vaid mõni sentimeeter pikk. Iseloomulikud on eredalt musta ja kollase (vahel roheka) triibustuse ning elavast värvusest tulenev hoiatusvärvus (aposemaatika). Nende värv ja eriline muster aitavad kiskjal mõista, et konn võib eritada naha kaudu keemilisi aineid, mis paljude liikide puhul vähendavad söömisohtu.

Elupaigaks on kõrge-suvine/alpi ja subalpi märgala, eriti soostunud taimkattega turbasood, niisked heinamaad ja rohukamarad, kus on jahedad talved ning lühike suveperiood. Korroboree-konnad pesitsevad maismaal — emane muneb munad niiskesse kasvustikku või pinnasesse ning isane tihti kaitseb pesa ja kutsub. Munad võivad talvituda ja kooruda alles siis, kui kevadine sulavesi või vihmujärgne üleujutus viib koorunud vastsed vette, kus neil algab vees elav arenguetapp.

Ohustajad ja põhjused, miks liik on kriitiliselt ohustatud

  • Hüdridose haigus (chytridiomükoos): seennakkus, mida põhjustab Batrachochytrium dendrobatidis (Bd), on olnud globaalne ja siinne peamine põhjus korroboree-konnade massiliseks languseks — haigus mõjutab naha funktsioone ja võib viia kiirelt surmani.
  • Elupaikade vähenemine ja muutumine: tulekahjude, ebaõige tulehaldussüsteemi, maakasutuse muutuste ja kuivemate tingimuste tagajärjel võivad vajalikud märgalad halveneda või püsivalt hävineda.
  • Ilmastiku muutumine: temperatuuri ja sadememustrite muutused mõjutavad sulavesi ja niiskustingimusi, mis on olulised munade ja vastsete arenguks.
  • Võõrliigid ja muud stressorid: näiteks muutused toiduahelas, kemikaalide sattumine elupaikadesse või juhuslikud häired võivad populatsiooni veelgi nõrgestada.

Kaitsemeetmed ja säilitustöö

Liigi päästmiseks on rakendatud mitmeid meetmeid:

  • Kindlustuspopulatsioonid (captivity assurance): kindlustusprogrammid loomaaedades ja spetsiaalsetes taastamisrajatistes hoiavad ellueliine ja võimaldavad teaduspõhist aretust ning tagasitõrjumist loodusesse, kui tingimused paranevad.
  • Haiguse juhtimine: uuritakse Bd-seene levikut, testitakse ja rakendatakse ravimeetodeid ning püütakse töötada välja strateegiaid haiguse leviku piiramiseks looduses.
  • Elupaikade kaitse ja taastamine: märgalade taastamine, õige tulehaldus ja veekorraldus aitavad säilitada niiskustingimusi, mida konn vajab pesitsemiseks ja vastsete arenguks.
  • Jälgimine ja teadusuuringud: pidev populatsioonilugemine, haiguste jälgimine ja ökoloogilised uuringud annavad aluse otsuste tegemiseks ning aitavad hinnata kaitsemeetmete efektiivsust.
  • Teadlikkuse tõstmine: avalikkuse kaasamine ja haridusprogrammid aitavad tugineda rahastusele ja kohalikele kaitsealgatustele.

Mida saababi teha: toetada looduskaitseprogramme, vältida elupaikade kahjustamist ja toetada uurimis- ning taastamisprojekte aitab kaasa selle haruldase liigi ellujäämisele. Kuna lõunapoolne korroboree-konn on äärmiselt piiratud levikuga ja tundlik keskkonnamuutustele, on tema säilimine sõltuv inimeste teadlikest ja kiirelt rakendatavatest kaitsetoimingutest.