Lõunapoolne korroboree-konn (Pseudophryne corroboree) — kriitiliselt ohustatud
Lõunapoolne korroboree-konn (Pseudophryne corroboree) — eredavärviline, vaid 10 km² Kosciusko elav Austraalia konn, kriitiliselt ohustatud; põhjused ja päästmisvõimalused.
Korroboree-konnal on kaks liiki, lõunapoolne korroboree-konn, Pseudophryne corroboree, ja põhjapoolne korroboree-konn, Pseudophryne pengilleyi. Lõunapoolne corroboree-konn on väga väike ja hoiatava värvusega konn. Sellel on mustad ja kollased triibud, mõnikord rohekas varjundiga. See on üks heledaimaid konni maailmas.
Ta elab ainult umbes 10 km2 (4 ruutmiili) suurusel alal Kosciusko rahvuspargis Austraalia kaguosas. Teadlased usuvad, et corroboree konnade kogupopulatsioon on vähem kui 250. Viimase kümne aasta jooksul on konnade arvukus vähenenud 80% võrra, mistõttu Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) on lõunapoolse korroboorkonnakonna liigitanud kriitiliselt ohustatud liigiks.
Välimus ja bioloogia: Lõunapoolne korroboree-konn on väga väike – tavaliselt vaid mõni sentimeeter pikk. Iseloomulikud on eredalt musta ja kollase (vahel roheka) triibustuse ning elavast värvusest tulenev hoiatusvärvus (aposemaatika). Nende värv ja eriline muster aitavad kiskjal mõista, et konn võib eritada naha kaudu keemilisi aineid, mis paljude liikide puhul vähendavad söömisohtu.
Elupaigaks on kõrge-suvine/alpi ja subalpi märgala, eriti soostunud taimkattega turbasood, niisked heinamaad ja rohukamarad, kus on jahedad talved ning lühike suveperiood. Korroboree-konnad pesitsevad maismaal — emane muneb munad niiskesse kasvustikku või pinnasesse ning isane tihti kaitseb pesa ja kutsub. Munad võivad talvituda ja kooruda alles siis, kui kevadine sulavesi või vihmujärgne üleujutus viib koorunud vastsed vette, kus neil algab vees elav arenguetapp.
Ohustajad ja põhjused, miks liik on kriitiliselt ohustatud
- Hüdridose haigus (chytridiomükoos): seennakkus, mida põhjustab Batrachochytrium dendrobatidis (Bd), on olnud globaalne ja siinne peamine põhjus korroboree-konnade massiliseks languseks — haigus mõjutab naha funktsioone ja võib viia kiirelt surmani.
- Elupaikade vähenemine ja muutumine: tulekahjude, ebaõige tulehaldussüsteemi, maakasutuse muutuste ja kuivemate tingimuste tagajärjel võivad vajalikud märgalad halveneda või püsivalt hävineda.
- Ilmastiku muutumine: temperatuuri ja sadememustrite muutused mõjutavad sulavesi ja niiskustingimusi, mis on olulised munade ja vastsete arenguks.
- Võõrliigid ja muud stressorid: näiteks muutused toiduahelas, kemikaalide sattumine elupaikadesse või juhuslikud häired võivad populatsiooni veelgi nõrgestada.
Kaitsemeetmed ja säilitustöö
Liigi päästmiseks on rakendatud mitmeid meetmeid:
- Kindlustuspopulatsioonid (captivity assurance): kindlustusprogrammid loomaaedades ja spetsiaalsetes taastamisrajatistes hoiavad ellueliine ja võimaldavad teaduspõhist aretust ning tagasitõrjumist loodusesse, kui tingimused paranevad.
- Haiguse juhtimine: uuritakse Bd-seene levikut, testitakse ja rakendatakse ravimeetodeid ning püütakse töötada välja strateegiaid haiguse leviku piiramiseks looduses.
- Elupaikade kaitse ja taastamine: märgalade taastamine, õige tulehaldus ja veekorraldus aitavad säilitada niiskustingimusi, mida konn vajab pesitsemiseks ja vastsete arenguks.
- Jälgimine ja teadusuuringud: pidev populatsioonilugemine, haiguste jälgimine ja ökoloogilised uuringud annavad aluse otsuste tegemiseks ning aitavad hinnata kaitsemeetmete efektiivsust.
- Teadlikkuse tõstmine: avalikkuse kaasamine ja haridusprogrammid aitavad tugineda rahastusele ja kohalikele kaitsealgatustele.
Mida saababi teha: toetada looduskaitseprogramme, vältida elupaikade kahjustamist ja toetada uurimis- ning taastamisprojekte aitab kaasa selle haruldase liigi ellujäämisele. Kuna lõunapoolne korroboree-konn on äärmiselt piiratud levikuga ja tundlik keskkonnamuutustele, on tema säilimine sõltuv inimeste teadlikest ja kiirelt rakendatavatest kaitsetoimingutest.
Elupaik
Lõuna-korrobooree konn elab väikesel alal Kosciusko rahvuspargis. Tavaliselt elab ta lumekummimetsas ja Sphagnum-soodes. Need kohad on väga külmad, sest corroboree-konn elab ainult piirkondades, mis asuvad kõrgemal kui 1000 m üle merepinna. Korroboree konnad pesitsevad suvekuudel väikestes tiikides ja märgaladel.
Füüsiline kirjeldus
Lõuna-korrobooree konnal on väga iseloomulik muster, millel on mustad ja helekollased triibud. Nad on väga väikesed, täies pikkuses vaid umbes 25 mm (1 tolli). Emane konn on tavaliselt suurem kui isane ja võib olla kuni 30 mm suur. Nad söövad peamiselt putukaid, nagu sipelgad, mardikad ja lestad. Nende paljunemistsükkel erineb oluliselt enamiku teiste konnade omast. Enamik konni pesitseb kevadel, kuid need konnad pesitsevad ainult suvel jaanuaris ja veebruaris. Nad kasutavad niiskeid alasid, et kaevata paaritumiseks ja pesitsemiseks väikeseid auke. Nad munevad 16-40 muna. Munad kooruvad 4-6 kuud hiljem, kui veetase tõuseb ja pesa üle ujutab. Konnad elavad veel 6-8 kuud suvikõrvitsatena. Suve alguses, detsembris, muutuvad nad konnadeks. Nad muutuvad seksuaalselt aktiivseks veel kahe aasta pärast. Teadaolevalt ei ela konnad teist sigimisperioodi üle.
Toksilisus
Korroboree konnad on esimesed selgroogsed, kes suudavad ise toota oma mürgist alkaloidi, pseudo-frünamiini. Enamik teisi konni saab seda oma toidust. Alkaloid eritub nahast kaitseks kiskjate ja võib-olla ka mikroobide põhjustatud nahainfektsioonide vastu.
Säilitamine
Lõuna-korroboreekonnakonn on Austraalia kõige ohustatum konn. Teadlased ei ole leidnud konnade arvukuse vähenemise põhjust. Nende elupaigat mõjutavad mitmesugused probleemid. Inimeste suurenenud juurdepääs neljarattaliste sõidukitega ja suusakuurortide rajamine hävitavad nende elupaiku. Ka globaalne soojenemine on nende jaoks suur probleem, sest nad on harjunud külma. Globaalne soojenemine võib lühendada konnade pesitsusaega talvel ja hävitada ka nende lumise elupaiga. Probleemiks võivad olla ka augud osoonikihis, sest kui osoonis on augud, tähendab see, et maapinnale langeb rohkem päikesekiiri ja seega on lund vähem. Seentest põhjustatud haigused võivad tappa palju konni. Erosioon ja veekogude reostumine, kus konnad pesitsevad, võib konnade munad tappa. Samuti mõjutavad neid metssead, kes hävitavad märgalasid.
NSW rahvusparkide ja looduskaitseamet kasvatab konni nüüd laboratooriumides ja laseb nad siis, kui nad on täiskasvanud, loodusesse tagasi. Pärast 2002. ja 2003. aasta suvel toimunud põõsastepõlenguid koguti kõik looduses olevad munad kokku ja viidi haudumiseks Melbourne'i loomaaeda.
Küsimused ja vastused
K: Milline on lõunapoolse korrooborea konna teaduslik nimi?
V: Lõuna-korroboorkonnakonna teaduslik nimi on Pseudophryne corroboree (Pseudophryne corroboree).
K: Mitu liiki corroboree konni on olemas?
V: Corroboree-konnal on kaks liiki: lõunapoolne corroboree-konn ja põhjapoolne corroboree-konn.
K: Milline on lõunapoolse corroboree-konnakonna värvus?
V: Lõunapoolse korroboree konnal on mustad ja kollased triibud, mõnikord rohekas varjundiga. Ta on hoiatava värvusega ja on üks heledamaid konni maailmas.
K: Kus elab lõunapoolne korroboreekonnakonn?
V: Lõuna-korroboorkonn elab ainult umbes 10 km2 suurusel alal Kosciusko rahvuspargis Kagu-Austraalias.
K: Kui suur on corroboree konnade populatsioon?
V: Corroboree konnade kogupopulatsioon on alla 250 isendi.
Küsimus: Kas lõunapoolse korroboorkonnakonna populatsioon on viimase kümne aasta jooksul vähenenud või suurenenud?
V: Lõunapoolse korroboorkonnakonna arvukus on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 80%.
Küsimus: Milline on lõunapoolse korroboorkonnakonna kaitsestaatus?
V: Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) loeb lõunapoolset korroborekonnakonnat kriitiliselt ohustatud liigiks.
Otsige