Oksümoron on kõnekujund, mis ühendab kahte või enamat sõna, mis esmapilgul tunduvad üksteisele vastu olevat või on otseselt vastuolulised. Selline sõnapaar kiirgab sageli irooniat, huumorit või annab edasi keerukat, ambivalentset tähendust. Kõnekujund on laiem mõiste, mille alla oksümoron kuulub, ja see võib olla väga lühike — tavaliselt kaks sõna või lühike fraas — mis loob erilise mõju.
Oksümoroni moodustavad sageli omadussõna ja nimisõna (nt "tark loll") või kaks kvalitatiivselt vastuolulist sõna (nt "elav surnu"). Ka näited nagu "soe külmkapp" või "seaduslik mõrv" on oksümoronide sarnased fraasid: need ühendavad ootamatult konfliktisolevaid mõisteid, et rõhutada paradoksi, näidata irooniat või kirjeldada konkreetset olukorda.
Etymoloogia
Sõna "oksümoron" (inglise keeles oxymoron) pärineb kreeka keelest: ὀξύς (oxys) tähendab "terav" ja μωρός (moros) tähendab "tuim" või "rumal". Nii on ka sõna ise omamoodi oksümoron — "terav-tuim".
Kuidas oksümoron töötab
Oksümoron ei pea tähendama loogilist võimatust; sageli kasutatakse seda pigem kujutlusliku või emotsionaalse mõju loomiseks. Mõnikord on näiliselt vastuoluline kooslus täiesti võimalik reaalsuses — näiteks külmkapp võib olla "soe", kui see on välja lülitatud või halvasti isoleeritud. Teinekord on oksümoron puhtalt retooriline: sõnad pannakse kokku, et rõhutada paradoksi või tekitada humoorikat vastandust.
Oksümoron vs paradoks ja vastuolu
Oksümoron on lühike, sageli kahe-sõnaline fraas, mis ühendab vastuolulisi mõisteid. Paradoks on laiem: see on väide või olukord, mis paistab esmapilgul vastuolus olevat, kuid võib kätkeda tõde või sügavamat tähendust. Vastuolu või loogiline mõttetuse näited (nt "ümmargune ruut") ei ole tingimata oksümoronid — need on loogiliselt võimatud kombinatsioonid, millel puudub tegelik tähendus.
Näited
- "tark loll" — rõhutab ambivalentsust või irooniat
- "elav surnu" / "living dead" — leidub kirjanduses ja populaarkultuuris
- "deafening silence" (tõlk. "kõrvulukustav vaikus") — ingliskeelne klassika
- "bittersweet" (magus ja mõru samal ajal)
- "jumbo shrimp" — naljakas vastuolu, mis sageli kasutatud keeleliste näidetena
- "aus poliitik" — tuntud naljana; näitab, kuidas oksümoron saab olla huumorivahend (vt ka naljades)
- "soe külmkapp" — näitab, et mõnikord on näiliselt vastuoluline fraas ka reaalne kirjeldus
Kasutus ja stiilne tähendus
Oksümoronid on levinud luules, ilukirjanduses, reklaamis ja igapäevases kõnes. Nad aitavad:
- konkreetsemalt või emotsionaalselt väljendada keerulist seisundit;
- luua irooniat või sarkasmi;
- tihedalt ja teravalt esitada paradoksaalset mõtet;
- teksti rütmi ja kõla rikastada (eriti luules).
Kuid liigne oksümoronide kasutamine võib muutuda klišeeks või segadust tekitavaks, seega tasub neid paigutada läbimõeldult.
Kuidas luua oksümoroni
Lihtne viis on võtta omadussõna ja nimisõna, mis tavaliselt ei sobi kokku, kuid mille ühendus loob uue tähenduse või rõhutab vastandlikkust. Näiteks "vaikne möirgamine" või "särav hämarus" — mõlemad annavad pildi, mis on korraga silmatorkav ja vastuoluline.
Selle kokkuvõtte eesmärk on selgitada, et oksümoron ei ole ainult keeleline viga või rumal kontrast, vaid võimas stiilivahend, mis suudab lühidalt edastada nüansse, irooniat ja mõnikord ka sügavat tõde.