Pastinaak (Pastinaca sativa) – juurvili, omadused, kasutus ja retseptid

Pastinaak (Pastinaca sativa) on juurvilja.

Pastinaak on pärit Euraasiast; seda on kasutatud köögiviljana juba antiikajast saadik. Seda kasvatasid juba roomlased. Seda kasutati magusainetena enne roosuhkru saabumist Euroopasse.

Taim on lähedalt suguluses porgandi ja peterselliga; kõik nad kuuluvad perekonda Apiaceae. Selle pika mugulaga juurviljal on kreemikas koor ja viljaliha. Kui ta jäetakse maasse küpsema, muutub ta pärast talviseid külmi magusamaks.

Kirjeldus

Pastinaak on mitmeaastane taim, mida kasvatatakse tavaliselt üheaastase või kaheaastase kultuurina. Juured on pika, koonilise kujuga, väliselt kollaka-kreemika koore ja valgelt kollaka või valge sisuga. Maitse on magusama ja tugevama nüansiga kui porgandil ning sisaldab pähkliseid ja veidi vürtsikaid toone.

Kasvatus ja hooaaeg

Pastinaaki külvatakse varakevadel või hilissügisel sõltuvalt piirkonnast. Ta eelistab sügavat, kobedat ja hea vett läbilaskvat mulda. Pastinaak talub madalaid temperatuure: õige äärmuslik külm teeb juure magusamaks, sest tärklis muundub suhkruks. Umbes 100–180 päeva pärast külvamist on juur valmis koristamiseks sõltuvalt sordist.

Toiteväärtus ja tervisemõjud

Pastinaak on toitaineterikas ja madala kalorsusega köögivili. Tähtsamad toitained:

• kiudained – aitavad seedimist ja täiskõhutunnet;
• vitamiin C ja folaadid – toetavad immuunsüsteemi ja vere moodustumist;
• kaliium – oluline südame- ja vererõhutööks;
• väikesed kogused B-vitamiine ja antioksüdante.

Märkus: pastinaagi mahl ja mahlased osad võivad sisaldada furanokumariine, mis võivad põhjustada harvadel juhtudel fotodermatiiti (naha tundlikkus päikese suhtes). Kui koristate rohtu või töötlete taimi palju, kandke vajadusel kindaid.

Kasutamine köögis

Pastinaaki saab kasutada mitmel moel: keeta, aurutada, panna ahju röstima, püreeks püreestada või lisada suppidesse ja hautistesse. Selle magus-vürtsikas maitse sobib hästi koos tüümiani, rosmariini, küüslaugu, mee ja õuntega. Noored pastinaagid on pehmemad ja magusamad kui vanemad eksemplarid.

• Röstitud pastinaak: maitse intensiivistub ja tekib karamelliseerumine.
• Pastinaakipüree: sobib lihatoitude kõrvale kartulipudru asemel või koos sellega.
• Supp ja püreesupid: annab loomuliku magususe ja kreemisuse.
• Hautised ja karri: pastinaak kannatab hästi pikemat küpsetamist ja imab maitseid.

Säilitamine ja ettevalmistus

Pastinaaki hoitakse jahedas (0–4 °C) ja niiskes keskkonnas, näiteks köögikeldris või külmikus kotis, kus see säilib mitmeid nädalaid. Enne kasutamist pese põhjalikult koorest mustus ära; vanemaid juuri võid koorida, noori võib tihti koorimata kasutada. Kui pastinaak on muutunud pehme või haiseb magusalt-fermenteerunult, viska see ära.

Tervis ja ohutus

Üldiselt on pastinaak tervislik lisand dieedile, kuid mõnedel inimestel võib esineda allergilisi reaktsioone või eelmainitud fotodermatiiti taimemahla tõttu. Raseduse ja krooniliste terviseprobleemide puhul järgida üldisi toitumissoovitusi või konsulteerida arstiga, kui tekib kahtlus.

Lihtsad retseptid

• Röstitud pastinaak
  • Koostisosad: pastinaak 600 g, oliiviõli 2–3 sl, sool, pipar, tüümian.
  • Valmistamine: koori ja lõika pastinaak kuubikuteks või kiiludeks, sega õliga, maitsesta, laota ahjuplaadile ja rösti 200–220 °C juures 25–35 minutit kuni kuldpruunini.
• Pastinaakipüree
  • Koostisosad: pastinaak 500 g, või 25 g, piim või koor 50–100 ml, sool, pipar.
  • Valmistamine: keeda kooritud pastinaak pehmeks (10–15 min), nõruta, püreesta koos või ja piimaga, maitsesta.
• Pastinaagisupp
  • Koostisosad: pastinaak 400 g, sibul 1 tk, köögiviljapuljong 1 l, petersell või murulauk, sool, pipar.
  • Valmistamine: prae hakitud sibul klaasjaks, lisa pastinaak, kalla peale puljong, keeda pehmeks 20 minutit, püreesta, maitsesta ja serveeri.

Pastinaak on mitmekülgne juurvili, mis toob kööki rikkaliku, loodusliku magususe ja sobib nii argi- kui piduroogadesse. Katseta maitseid ja kombineeri näiteks hapude õunte või soolaste juustudega, et rõhutada juure eripära.

Otsing