Avril Lavigne on Kanada lauljatari Avril Lavigne'i viies stuudioalbum. See ilmus 1. novembril 2013 Sony Music Entertainmenti kaudu. Album on jätkuks tema 2011. aasta plaadile Goodbye Lullaby. Lavigne tegi koostööd paljude produtsentidega, sealhulgas Martin Johnsoni, Peter Svenssoni, David Hodgesi, Matt Squire'i ja Chad Kroegeriga. Nii muusikalises kui ka lüürilises mõttes erineb album tema eelmise plaadi, Goodbye Lullaby, akustilisusele orienteeritud ja melanhoolsemast produktsioonist: siin on esiplaanil popilikum ja hoogsam kõla, mida toetavad nii power- kui ka klaveriballaadid. Avril Lavigne seab sisse ka elektroonilised ja industriaalsetest mõjutustest pärinevad helid ning punkroki energiat. Albumil on kaks vokaalkoostööd: abikaasa ja produtsendi rollis esinev Kroeger ning Ameerika industriaalmetalli laulja Marilyn Manson. See oli Lavigne esimene ja ainus album, mis anti välja Epic'i kaudu.

Taust ja salvestamine

Albumi tööprotsess toimus mitmes stuudios ja kestis aastaid, hõlmates erinevaid loomingulisi etappe. Lavigne otsis sel ajal energilisemat ja suurema pop-pungi mõjutusega kõla, mis peegeldaks tema soovi tagasi laval rolli võtta ja samas hoida oma isikupära. Koostöö erinevate produtsentidega andis plaadile mitmekülgse kõla: mõnes loos on tugevalt kuulatav pop-punk, teistes jõulisem rock-element ning mõnes ka elektroonilised tekstuurid.

Stiil ja temaatika

Laulutekstidega käsitletakse nooruslikkust, iseseisvust, suhteid ja eneseväljendust — nii jooksvalt kui ka peegeldavalt. Musikaalselt liigub plaat pop-rocki, pop-pungi ja mõnedes lugudes industriaalsete ja elektrooniliste nüansside vahel. Albumi helikeel töötab sageli kontrastina: kiiremad, särtsakamad lood vahelduvad ballaadidega, mis rõhutavad vokaali ja meloodiat.

Single'id ja muusikavideod

  • "Here's to Never Growing Up" — mürtsiv avasingel, mis rõhutab nooruslikku vabadust ja pidutsemist; sellele järgnes muusikavideo, mis rõhutas suvist ja kapriisset nüanssi.
  • "Rock n Roll" — hoogsam rokilugu, mille ümber mängiti Lavigne'i kitsamat rokkkuju ja «rebellit» laval.
  • "Let Me Go" (featuring Chad Kroeger) — ballaadilikuks kujunenud duett, mis toob esile isiklikuma ja intiimsema poole.

Mõned lood, näiteks "Hello Kitty", tekitasid arutelu ja jagasid arvamusi nii fännide kui kriitikute seas, eriti muusikavideo ja selle visuaalsete väljendite tõttu.

Koostöö ja külalised

Albumi üheks eripäraks on suures osas koostöö teiste artistide ja produtsentidega. Chad Kroeger osales nii kirjutamises, produtseerimises kui ka vokaalides, mis peegeldab nende isiklikku ja professionaalset sidet selle perioodi jooksul. Lisaks Kroegerile on plaadil vokaalosa ka Marilyn Mansonil, mis lisab ühele looosale tumedamat ja ootamatumat tausta.

Vastuvõtt ja edetabelid

Album sai üleüldiselt segamini vastuvõtu: mõni kriitik kiitis energiat ja mitmekülgsust, teised märkisid, et plaat ei too mööda radikaalset uuendust võrreldes Lavigne'i varasema tööga. Publiku seas leidis album tugevat tähelepanu ning see jõudis mitmete riikide edetabelite tippudele või nende lähedusse, kusjuures singlid said raadioesitlusi ja muusikavideoid. Albumi avaldamise järel toimunud müük ja edetabelitulemused kinnitasid, et Avril Lavigne säilitas märgatava kohaloleku pop- ja rokkmuusika maastikul.

Kontsert- ja turneetegevus

Plaadi ilmumine kaasnes esinemiste ja promotsiooniga: Lavigne astus üles õhudega ja tegi valikut laule nii uuemast plaadist kui ka varasemast repertuaarist, et esitleda albumi energilist ning mitmekülgset materjali otse publikule.

Pärand ja tähtsus

Kuigi Avril Lavigne ei olnud uuenduslik radikaalselt, kinnitas album Lavigne'i positsiooni pop-pungi ja pop-roki esindajana 2010. aastate alguses. See näitas tema võimet töötada erinevate produtsentide ja külalistega ning katsetada erinevate helimaastikega, säilitades samas isikliku käekirja ja publiku huvi.