Lõputiitrijärgsed stseenid (post-credits) — tähendus, ajalugu ja näited
Pärast lõpustseen (ingl k post-credits scene) ilmub pärast filmi lõputiitrit või selle ajal — mõnikord vahetult pärast lõppu, mõnikord alles pärast kogu tiitrite kerimist. Neid kasutatakse mitmel eesmärgil: publikut lõbustamiseks, loo lõpp-lõbujärgmiseks, tegelaste epiloogi andmiseks või teadmiseks, et peagi on tulemas järg.
Ajalugu lühidalt
Sageli peetakse üheks varasemaks ja kuulsaimaks lõputiitrijärgseks momentiks 1903. aasta filmis Suur rongi röövimine, kus röövel pöörab püssi vaataja poole ja tulistab — see efekt lõikas otse publiku poole nagu „tänapäevased” üllatusstseenid. Kontseptsioon jäi küll jooksulühi ja teatri-huumori juurde, kuid populaarsust hakkasid sellised stseenid koguma eriti 1980. aastatel; üheks meeldejäävaks näiteks on Ferris Bueller's Day Off, kus peategelane pöördub publikule ja palub teatrikülastajatel lahkuda.
21. sajandil muutusid lõputiitrijärgsed stseenid laiemalt tuntuks tänu suurematele frantsiisidele. Eriti tuntud on see praktika Marvel Cinematic Universe'i filmide seas, kus stseenid sageli vihjavad tulevastele tegelastele või sündmustele ja on saanud osaks filmide turundusstrateegiast.
Tüübid ja otstarve
- Edasiviiv vihje: peamine eesmärk on teasida järgmist filmi või laiendada maailmapildi narratiivi.
- Komöödia/gag: lihtne naljasütt, mis pakub viimast naeru enne lahkumist.
- Tegelaste epiloog: lühike lõpp-stseen, mis näitab, mis tegelastega edasi saab pärast filmi ametlikku lõppu.
- Süsteemne world-building: lisatakse uusi nüansse, sidudes filmi teiste lugudega samas universumis.
- Easter egg: peidetud vihje kogenud fännidele, mis ei pruugi otse narratiivi edasi kanda, aga rikastab konteksti.
Näited ja mõju
- Ferris Bueller's Day Off (1986) — lõpus pöördub peategelane otse vaataja poole ja julgustab lahkuma, kui nad ei soovi stseeni näha.
- Iron Man (2008) ja sellele järgnenud Marveli filmid — tuntud näide, kus pärast üht esimest ulmelembese frantsiisi filmi ilmus stseen, mis sidus filmid ühe suurema universumiga ning muutis stiili tavapäraseks frantsiisi-turunduseks.
- Deadpool (2016) — kasutas lõputiitrijärgseid stseene nii naljana kui ka meta-huumorina, mis sobis filmi tooniga.
Kuidas neid vaadata ja miks jääda kinosaali?
- Ära tõuse kohe püsti tiitrite alguses — mõned stseenid ilmuvad keset tiitreid (mid-credits), teised alles pärast nende lõppu (post-credits).
- Striiminguteenused võivad mõnikord lõputiitrite käitumist muuta: mõnel platvormil on tiitrid töödeldud või jagatud ning stseen võib olla raskemini leitav. Kontrolli filmi kirjeldust või fännikogukondi, kui tahad kindel olla.
- Kui filmi teema on osa laiemast frantsiisist, on tõenäolisem, et ootab stseen konkreetse vihjega tulevikuplaanidele või cameo’le.
Kriitika
Mõned kriitikud ja vaatajad leiavad, et lõputiitrijärgsed stseenid võivad olla manipuleerivad — sundides publikut kinokogemust ära ootama ainult reklaami või järje jaoks. Teised hindavad neid kui lisapreemia fännidele ja viisiks hoida huvi frantsiisi vastu.
Kokkuvõttes on lõputiitrijärgsed stseenid muutunud tänapäeva populaarfilmi osaks: need võivad olla väikesed naljad, ambitsioonikad vihjed või olulised paljastused, mille jaoks tasub vahel kinosaalis istuda kuni lõputiitriteni ja veidi sellest edasi.
