Predator on 1987. aastal valminud Ameerika Ühendriikide ulme- ja põnevusfilm. Selle lavastas John McTiernan. Filmis mängivad Arnold Schwarzenegger, Carl Weathers, Jesse Ventura ja Kevin Peter Hall. Filmi levitas 20th Century Fox. Lugu jälgib eriüksuse meeskonda, mida juhib "Dutch" (Arnold Schwarzenegger). Neil on ülesanne päästa pantvange Kesk-Ameerikas. Rühm ei tea, et neid jahib tehnoloogiliselt arenenud tulnukas, Predator. Filmi "Predator" kirjutasid Jim ja John Thomas 1985. aastal. Filmimine algas 1986. aasta aprillis.
Filmi tegemine maksis umbes 15 miljonit dollarit. Film jõudis Ameerika Ühendriikides kinolinale 12. juunil 1987. aastal. Predator teenis kassas 98 267 558 dollarit. Alguses olid arvustused Predatorile negatiivsed. Suur osa sellest oli tingitud nõrgast süžeest. Tehti kaks järge, Predator 2 (1990) ja Predators (2010). Alien-frantsiisiga on tehtud ka kaks filmi. Need on Alien vs. Predator (2004) ja Aliens vs. Predator: Requiem (2007).
Sisu ja peategelased
Filmi keskmes on eliitüksus, kelle ülesandeks on päästa pantvange tihedas vihmametsas. Rühma juhib Hollandi hüüdnimega "Dutch" (Arnold Schwarzenegger), kellega liituvad mitmed teised sõjaveteranid, sealhulgas Carl Weathersi kehastatud Dillon ja Jesse Ventura kehastatud Blain. Meeskond satub järjest ohtlikumatesse olukordadesse, kuni selgub, et neid röövib tark ja väga ohtlik tulnukahuntija, keda tuntakse kui Predatorit.
Tootmine, kujundus ja muusika
Predatori olendi kujunduse lõi tuntud eriefektide meeskond Stan Winston Studio, kes lõi filmi jaoks meeldejääva ja hirmutava olendi väljanägemise. Predator on varustatud mitmete kõrgtehnoloogiliste vahenditega: nähtamatusse vaipuv tera, termovisiivõime, õlaväline plazmarelv ja teravad randmekahvlid — need elemendid annavad olendile ainulaadse ja ähvardava kohaloleku. Kevin Peter Hall kehastas originaalfilmis Predatori, kandes spetsiaalset kostüümi.
Filmi muusika autor on Alan Silvestri, kelle saatemuusika aitab tõsta pingeid ja loob ohu õhustiku. Tootjad Joel Silver ja Lawrence Gordon aitasid filmi ellu viia, andes sellele meelelahutusliku ja žanrivahetusega pingelise ilme.
Vastuvõtt ja pärand
Kuigi esialgselt pälvis Predator kriitikutelt segaseid või pigem negatiivseid hinnanguid — osa kriitikuid kritiseeris süžeed ja dialoogi — muutus film ajapikku kulthitiks. Tänu tugevale visuaalsele kujundusele, meeldejäävatele tegelastele ja pingelisele võitlusele on film leidnud püsiva koha 1980ndate tegevusfilmide hulgas. Iconiline fraas "Get to the chopper!" ja Schwarzeneggeri karismaatiline roll aitasid filmi popkultuuris kinnistada.
Predator on mõjutanud hilisemaid ulme- ja tegevusfilme ning loonud laieneva frantsiisi, mis hõlmab filme, koomikseid, raamatuid, videomänge ja muud kaubandustoodangut. Tänu oma visuaalile ja kontseptsioonile on Predator jäänud üheks enim tsiteeritud ja meenutatavaks olendiks žanris.
Järjed, ristumised ja kultuuriline mõju
Nagu eelnevalt mainitud, on filmil olnud mitmeid otseseid järgesid: Predator 2 (1990) ja Predators (2010). Lisaks on loodud ristumised teise ikoonilise ulmefrantsiisiga — Alien vs. Predator (2004) ja Aliens vs. Predator: Requiem (2007) — mis laiendasid Predatorite ja Alienite omavahelist mütoloogiat. Frantsiisi mõju ulatub ka koomiksite ning videomängude maailma, kus Predator jätkuvalt figureerib kui populaarne vastane või tegelane.
Miks film püsib huvitav?
- Lihtne, ent efektiivne põhiidee: väikese meeskonna jaeri väljakutse – ellujäämine kogenud jahimehe vastu — on otsene ja pingeline.
- Kujundus ja eriefektid: Stan Winstoni olendi- ja kostüümikujundus muutis Predatori visuaalselt meeldejäävaks.
- Tugev peategelaste koosseis: populaarsed näitlejad ja meeldejäävad rollid tõid filmile publiku huvi.
- Mitmetähenduslik teema: filmi võib vaadata nii tegevus-, ulme- kui ka ooperliku ellujäämisloo ja "inimese vs. looduse/tehnoloogia" metafoorina.
Kokkuvõttes on Predator 1987. aasta film, mis algselt jagas kriitikat, kuid keda hinnatakse nüüd žanriklassikana — see on jätnud püsiva jälje ulme- ja tegevusfilmide ajaloole ning tekitanud laiaulatusliku frantsiisi ja fännibaasi.