Rachel Aliene Corrie (10. aprill 1979, Olympia, Washington – 16. märts 2003, Rafah) oli Ameerika inimõiguste- ja rahuaktivist ning rahvusvahelise solidaarsusliikumise (ISM) liige. Ta tapeti Iisraeli kaitsejõudude soomustatud buldooseri all Gaza riba lõunaosas Rafahis, kui ta protestis Palestiina kodude hävitamise vastu. Pealtnägijate sõnul juhtus buldooseri allasõit tahtlikult; Iisraeli ametivõimud ja uurimised on väitnud, et tegemist oli õnnetusega ning et operatsiooni tingimused ja nähtavus võivad seda seletada.
Elulugu ja tegevus
Rachel Corrie kasvas üles Washingtoni osariigis Olympia linnas ja õppis keskkonnateadusi ning poliitika- ja ühiskonnaküsimusi. Enne Gazasse minekut oli ta aktiivne vabatahtlik, kes töötas keskkonna- ja sotsiaalprojektide juures ning hiljem liitus rahvusvahelise solidaarsusliikumisega (ISM), et dokumenteerida ja takistada kodude hävitamist ning toetada Palestiina kogukondi. 2003. aasta märtsis reisis ta Gazasse lühikese vabatahtliku missiooni raames.
Juhtum Rafahis
16. märtsil 2003 suri Corrie, kui ta oli aktiivselt takistanud Iisraeli soomustatud D9-buldooseri liikumist ning seisis masinale ees ja kaamera ees. Silmapaistvad tunnistused kaaslastelt ja kogukonna liikmetelt väitsid, et masin liikus tema suunas mitu korda ja sõitis üle ta. Iisraeli väited pidasid juhtumit traagiliseks õnnetuseks operatsioonitingimuste, nähtavuse ja masina suuruse tõttu. Juhtum tekitas laialdast rahvusvahelist tähelepanu, emotsionaalseid reaktsioone ja vaidlusi sõjaeetika ning tsiviilisikute kaitse üle konfliktiolukorras.
Uurimised ja kohtuasjad
Iisraeli armees ja muudes asutustes viidi läbi uurimisi. Corrie perekond viis juhtumi ka kohtusse Iisraelis, taotledes vastutuse tuvastamist. 2012. aasta Haifa ringkonnakohtu otsuses lükati perekonna nõue tagasi — kohus leidis, et ei ole võimalik kindlaks teha masina juhtiva isiku identiteeti ega väita, et tegemist oli tahtliku tapmisega. Otsus tekitas tugevat avalikku diskussiooni ja perekond jätkas juhtumi rahvusvahelist esiletõstmist, rõhutades vajadust tsiviilisikute kaitseks konfliktitsoonides.
Pärand ja mälestused
Rachel Corrie kujunes paljude inimeste jaoks sümboliks — noore aktivisti kujuteks, kes püüdis rahumeelselt sekkuda ja dokumenteerida inimõiguste rikkumisi. Tema kirjutised ja kirjad avaldati postuumselt ning neid on muudetud teatriteoseks ja muusikateosteks, mis aitasid juhtumit ja tema vaateid maailmale tutvustada.
- Teosed: tema kirjutised koondati 2008. aastal väljaandesse Let Me Stand Alone all, mis koosneb kirjadest, päevikutest ja esseedest ning annab ülevaate noore naise väärtustest ja motiividest.
- Lavastus: tema elust ja kirjeldustest valmistati näidend "Minu nimi on Rachel Corrie", mis põhineb tema kirjutistel ja mille autorid on teosele andnud teistsuguse teatrivormi, tuues loo rahvusvahelisele publikule.
- Muusika ja kunst: tema surm inspireeris mitmeid heliloominguid, sealhulgas kantaat " The Skies are Weeping" ning rohkem kui 30 laulu ja paljusid kunstiprojekte ning avalikke mälestusüritusi.
- Organisatsioon: tema nime kandva töö jätkamiseks asutasid tema vanemad Rachel Corrie Foundation for Peace and Justice, mis toetab projekti- ja teadlikkustööd rahu, õiguse ja humanitaarabi valdkonnas.
Teda on meedias ja avalikus arutelus mõnikord võrreldud Anne Frankiga — see võrdlus tõuseb esile eelkõige tema nooruse, dokumenteeritud isiklike kirjutiste ning juhtumi sümboolse tähenduse tõttu rahu ja inimõiguste küsimustes. Samas on Corrie juhtum tekitanud ka tugevaid vaidlusi ja poliitilisi eriarvamusi ning erinevad pooled tõlgendavad tema tegevust ja surma vastavalt oma lähenemisele Iisraeli–Palestiina konfliktile.
