Relativistlikud joad
Relativistlikud joad on väga võimsad plasmakiired, mille kiirus on valguse kiirusele lähedane. Neid kiirgavad mõnede aktiivsete galaktikate (eelkõige raadiogalaktikad ja kvasarid) keskmised mustad augud ning massiivsete tähtede ja neutrontähtede mustad augud. Nende pikkus võib ulatuda mitme tuhande või isegi sadade tuhandete valgusaastate kaugusele.
Kui reaktiivlennuki kiirus on valguse kiiruse lähedal, on erilise relatiivsusteooria mõju märkimisväärne. Jettide tekkimise mehaanika ja selle üle, millest need koosnevad, on veel vaidlusküsimus. Jeti koostis võib varieeruda.
Massiivsetel galaktilistel kesksetel mustadel aukudel on kõige võimsamad joad. Sarnased, palju väiksema ulatusega düüsid tekivad neutrontähtedest ja teiste tähtede mustadest aukudest. Veelgi nõrgemad ja vähem relativistlikud joad võivad olla seotud paljude kaksiktähtede süsteemidega.
Astrofüüsikute üldine hüpotees on, et relativistlike joatorude teke on võti gammakiirguspursete tekkimise seletamiseks. Nende joatorude Lorentzi faktorid on ~100 või suuremad (st kiirused üle 0,99995c), mis teeb neist ühed kiireimad praegu teadaolevad taevakehad.
Relativistlik reaktiivlennuk. AGNi ümbritsev keskkond, kus relativistlik plasma on kollimeeritud joadeks, mis põgenevad piki supermassiivse musta augu poolust.
Elliptiline galaktika M87, mis kiirgab relativistlikku kiirgust, nagu seda näeb Hubble'i kosmoseteleskoop
Küsimused ja vastused
K: Mis on relativistlikud joad?
V: Relativistlikud joad on väga võimsad plasmakiired, mille kiirus on valguse kiirusele lähedane.
K: Kust pärinevad relativistlikud joad?
V: Relativistlikke kiirgusi tekitavad mõnede aktiivsete galaktikate (eelkõige raadiogalaktikad ja kvasarid) keskmised mustad augud ning massiivsete tähtede ja neutrontähtede mustad augud.
K: Milline on relativistlike joatorude pikkus?
V: Relativistlike joatorude pikkus võib ulatuda mitme tuhande või isegi sadade tuhandete valgusaastate pikkuseks.
K: Mis on oluline relativistlike joatorude kiiruse puhul?
V: Kui joa kiirus on valguse kiirusele lähedane, siis on erilise relatiivsusteooria mõju märkimisväärne.
K: Milline on relativistlike joatorude koostis?
V: Mehaanika, kuidas joad tekivad ja millest need koosnevad, on endiselt vaidluse all. Jettide koostis võib varieeruda.
K: Milline on astrofüüsikute hüpotees relativistlike joatorude tekkimise kohta?
V: Astrofüüsikute üldine hüpotees on, et relativistlike joatorude teke on võti gammakiirguse pursete tekke seletamiseks.
K: Kui kiiresti võivad relativistlikud joad liikuda?
V: Nende joatorude Lorentzi faktorid on ~100 või suuremad (st kiirused üle 0,99995c), mis teeb neist ühed kiireimad praegu teadaolevad taevakehad.
