Safiir — korund: omadused, värvid, tähesafiirid ja kasutus
Safiir — korund: omadused, värvid, tähesafiirid ja kasutus. Põhjalik ülevaade sinistest kuni haruldaste värvideni, leiukohtadest, väärtusest ja laborikasvatamise meetoditest.
Safiir on alumiiniumoksiidist (Al2O3) koosneva mineraali korundi liik. Safiirid on samad kui rubiinid, ainult et nad ei ole punased — punast korundi varianti nimetatakse rubiini põhjuseks olevate jälkelementide tõttu eraldi. Safiir võib olla läikiv ja läbipaistev kuni poolläbipaistvani ning seda hinnatakse eriti selguse, värvi ja lihvitud lõike järgi.
Keemiline koostis ja kõvadus
Safiir koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist (Al2O3) ja kuulub korundi mineraalide rühma. Korund on Mohsi kõvusskaalal 9 — teistest looduslikest mineraalidest kõvem on vaid teemant. Tänu kõrgele kõvadusele kasutatakse safiiri nii ehtekivina kui ka tööstuslikes rakendustes, näiteks abrasiividena, optiliste klaaside, kellaklaaside ja elektroonikatööstuse substraatidena.
Värvid ja värvuse põhjused
Kuigi kuulsaimad on sinised safiirid, võivad safiirid esineda mitmesugustes värvitoonides: kollane, roheline, lilla, pruun, must, värvitu ja ka erilise tooniga merevaigukollased või oranžid näited. Värvi põhjustavad korundis sisalduvad jälkelemendid:
- sinine — raud ja titaan;
- punane (rubiini puhul) — kroom;
- roheline — raua ja teiste elementide kombinatsioon;
- roosa/oranž (padparadscha) — kroomi ja muid lisandeid.
Mõned safiirid võivad näidata ka värvimuutust (color-change), kus kivide värv sõltub valgustingimustest.
Tähesafiirid (asterism)
On olemas eriline safiiride liik, mida nimetatakse tähesafiirideks — need sisaldavad valkjashallikaid rutiili või „siidi“ kiude, mis peegeldudes moodustavad kivile läikiva tähekujulise triibu (asterismi). Tähesafiire lõigatakse tavaliselt kabošonkiviks, et asterism selgelt esile kerkiks. Tähesafiire võib kuumutada, et muuta või eemaldada sinine värvus ning mõnikord eemaldada valge siid, kuid töödeldud kivid tuleb nota-kirjelduses märkida.
Leiukohad ja sünteetiline safiir
Safiire leidub looduslikult kalliskivihoidlates, mis tekivad enamasti metamorfsete või vulkaaniliste protsesside mõjul. Traditsiooniliselt on tuntud rikkalikud leiukohad: Myanmar (Birma), Tai, India ja Sri Lanka. Eriti hinnatud on Kashmirist pärit sügavsinised safiirid. 20. sajandil leiti olulisi leiukohti ka Austraalias, Keenias, Tansaanias, Madagaskaril ja Ameerika Ühendriikide osariigis Montana.
Safiir oli ka esimene mineraal, mida kasvatati laboris meetodiga, mida nimetatakse "leegifusiooniks" ehk Verneuil’ meetodiks. Laboris toodetud safiire valmistatakse lisaks leegifusioonile ka flux growth ehk fluutsiidi meetodil ning tänapäeval ka hüdrotermilisel meetodil. Sünteetilised safiirid on keemiliselt ja füüsiliselt väga sarnased looduslikele, kuid neid eristatakse inklusioonide, kasvujoonte ja spektroskoopiliste tunnuste abil.
Töötlus ja parendamine
Põhiline ja laialt levinud töötlus on kuumutamine — sageli kuumutatakse safiire temperatuuridel vahemikus umbes 1200–1800 °C, et parandada värvi ja selgust. Tekstis mainitud vahemik 1500–1900°C võib vastata mõnele protsessile, kuid täpne temperatuur sõltub kivi keemilisest koostisest ja soovitud tulemuse tüübist. Muud töötlused hõlmavad värvimist, difusiooniga lõikamist (nt boor- või titanium-difusioon) ning laiaulatuslikku stabiliseerimist. Töödeldud kivide puhul on oluline ostjale seda teada anda.
Kasutus ja väärtus
Safiire kasutatakse laialdaselt ehtekunstis — kõige hinnatumad on küllastunud, ühtlase tooniga ja selged sinised kivid, ent ka haruldased toonid (nt padparadscha) võivad olla väga väärtuslikud. Kivide hind sõltub värvist, selgusest, lõikest, karaadikaalust ja päritolust (Kashmir, Birma, Sri Lanka võivad anda kõrgema hinna).
Lisaks ehtele kasutatakse safiiri tööstuslikes rakendustes: abrasiivina, optiliste elementide, kella- ja nutitelefoniklaaside materjalina ning pooljuhtide ja valgustehnika substraatides. Sünteetilist korunti kasutatakse laialdaselt tööstuses tänu tema mehaanilistele ja optilistele omadustele.
Hooldus ja identifitseerimine
Safiir on väga kõva, kuid võib siiski praguneda või nurgast tükelduda tugevast löögist. Ehete puhastamiseks sobib nii sooja vee ja õrna pesuvahendiga harjamine kui ka enamikul juhtudel ultraheli- või aurupuhastid — kuid töötluste (nt täiteainete) puhul võib ultraheli kahjustada, seega on mõistlik eelnevalt uurida kivide päritolu ja töötlust. Autentsuse ja päritolu määramiseks kasutatakse gemmoloogias mikroskoopiat, spektroskoopiat ja inclusioonianalüüse; sünteetilised safiirid ja tugevasti töödeldud kivid võivad nõuda spetsialisti hindamist.
Ajalugu ja sümboolika
Safiiridel on pikk ja mitmekesine ajalugu: Traditsioon räägib, et kümne käsu tahvlid olid valmistatud safiirist, mis oli nii tugev, et haamer ei suutnud neid purustada, vaid purunesid hoopis, kui neid tabada. Muistsed pärslased uskusid, et maa istub suure safiiri peal ja et suur safiir teeb taeva siniseks. Paljud iidsed rahvad uskusid ka, et rubiinid ja safiirid rahustavad ja tervendavad ning kaitsevad kandjat.
Safiire on kuningad ja kuningannad kasutanud pikka aega õnne, vooruse, tarkuse ja pühaduse sümbolina. Printsess Diana ja printsess Anne said mõlemad safiirist kihlasõrmused ning Briti kroonijuveelid on täis suuri siniseid safiire, mis on lahkete ja tarkade valitsejate sümbol. Safiir on ka septembri sünnikivi ning sümboliseerib tõe rääkimist ja kohustuste täitmist.
Kokkuvõte: Safiir ehk sinine korund on vastupidav, ilu- ja tööstuskivina hinnatud mineraal, mille mitmekesine värvivalik, ajalooline tähendus ja tööstuslik väärtus teevad sellest ühe enimarmastatud kalliskivi maailmas. Ostmisel tasub pöörata tähelepanu värvi, selgusele, lõikele, töötlusele ja päritolule ning vajadusel kasutada gemmoloogiabi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on safiir?
V: Sapfiir on alumiiniumoksiidi (Al2O3) sisaldava mineraali korundi liik.
K: Mille poolest erineb safiir rubiinidest?
V: Safiirid on samad kui rubiinid, ainult et nad ei ole punased.
K: Kus võib safiire leida?
V: Safiire võib leida maast või neid võib valmistada suurtes kristallides. Sinised safiirid on kõige kuulsamad, kuid nad võivad olla paljude erinevate värvidega, näiteks merevaigu ja oranži värvi. Safiire leidub peamiselt Aasias, kuid viimasel ajal on neid leitud ka Austraaliast, Keeniast ja Tansaaniast.
K: Mis on safiiri ajaloos erilist?
V: Safiiridel on pikk ajalugu. Pärimus räägib, et kümne käsu tahvlid olid tehtud safiirist, mis oli nii tugev, et haamer ei suutnud neid purustada, vaid purunesid hoopis, kui neid tabada. Muistsed pärslased uskusid, et maa istub suure safiiri peal ja et suur safiir teeb taeva siniseks. Paljud muistsed inimesed arvasid, et rubiin teeb inimesi rahulikuks ja ravib ka nende verevalumid. Kuningad ja kuningannad kasutasid safiire pikka aega õnne, vooruse, tarkuse ja pühaduse sümbolina.
K: Mis on tähesafiir?
V: On olemas eriline safiiriliik, mida nimetatakse tähesafiiriks ja millel on valkjas rutiil või siid, nagu mõned seda nimetavad. Tähesafiire saab kuumutada, et eemaldada nende sinine värvus, seejärel kuumutada veelgi rohkem, et saada tagasi sinine värvus, eemaldades samal ajal valge siidi.
K: Kui kõva on safiir Mohsi kõvaskaalal?
V: Kuna safiir on Mohsi kõvadusskaalal üks suuruselt teiseks kõvemaid mineraale, kasutatakse seda mõnikord poleerimisvahendina.
K: Kuidas me toodame laboris kasvatatud safiiri ?
V: Laboris kasvatatud safiire toodetakse kahte strateegiat kasutades - "leegisulatus" ja "voolu kasvatamine". Kuumutades kollast , helekollast või värvitut sapohiiri 1500-1900oc, võib see muutuda tumekollaseks , kuldkollaseks , kuldpruuniks , oranžiks või punakaspruuniks värviliseks sapohiiriks.
Otsige