Scream 2 on 1997. aasta Ameerika slasher-film, mille lavastas Wes Craven ja mille stsenaariumi kirjutas Kevin Williamson. Osades mängivad David Arquette, Neve Campbell, Matthew Lillard, Dax Shepard, Courteney Cox, Sarah Michelle Gellar, Laurie Metcalf, Jamie Kennedy, Jerry O'Connell, Jada Pinkett ja Liev Schreiber.
Süžee
Film ilmus 12. detsembril 1997 Dimension Films'i poolt Scream-filmide sarja teise osana. Scream 2 toimub aasta pärast Scream'i sündmusi ja jälgib taas peategelasi: Sidney Prescott'i (Campbell) ning tema venda Jerry (Lillard), kes on nüüd fiktiivse Windsor College'i üliõpilased. Nad satuvad uue ohu ette, kui kooli ja filmielu segavate sündmuste taustal ilmub taas Ghostface'i kostüümis kopeeriv mõrvar. Sidney ja Jerryga on seotud filmihuviline Randy Meeks (Kennedy), Jerry sõber Tom Scott (Shepard), pensionile jäänud abisheriff Dewey Riley (Arquette) ning uudiste reporter Gale Weathers (Cox). Nagu eelmises osas, ühendab ka Scream 2 klassikalise slasher-žanri vägivald komöödiakulgemise ja kriminaalsete elementidega ning satiirib jätkude klišeesid ja filmi-ohtlikku meediakultuuri.
Tootmine ja stsenaarium
Williamson esitas oma algse stsenaariumi oksjonil viieleheküljelise visandina järje idee — eesmärgiga meelitada frantsiisi vastu huvi ja saada toetust edasiseks tööks. Pärast esimese Scream filmi edukat edasikest levikut ja majanduslikku edu otsustas Dimension filmi teenida järje tootmise rahastamisega ning peaosatäitjad ja meeskond naasid. Craven lavastas teose uuesti ning uus heliloojaks kinnitati Marco Beltrami, kes arendas originaali teemadest edasi muusikalist keelt.
Tootmist iseloomustasid suured probleemid ja kiire ajakava. Stsenaarium lekkis internetti, mis avaldas survet meeskonnale ja sundis kirjutanuid ja režissööri tegema sagedasi ning kiiresti valmivaid muudatusi. Mitmed stseenid kirjutati ümber kuni filmivõttepäevani, mistõttu võtted olid mõnikord pingelised ja logistiliselt keerulised. Samal ajal tõsteti filmivõtete turvalisust, et hoida süžeetäkkasid saladuses.
Väljalase ja vastuvõtt
Vaatamata tootmisraskustele osutus Scream 2 kommertsedukaks: film teenis kogu maailmas ligikaudu 172 miljonit dollarit ja pälvis nii publiku kui ka kriitikute tähelepanu. Filmile järgnesid kaks järgmist osa: Scream 3 (2000) ja Scream 4 (2011). Review'd olid valdavalt positiivsed — paljud kriitikud kiitsid filmi oskuslikku tasakaalu õuduse ja iroonia vahel ning leidus ka arvamusi, et järg mõnes aspektis ületas originaali. Samas tekitas avalikkuses diskussioone juba mainitud netileke, mis paljastas tapjate identiteedi.
Film pälvis mitmeid auhindu ja nominatsioone ning tõi tunnustust nii näitlejate sooritustele kui ka lavastusele ja stsenaariumi oskusele žanri paroodiat ja tõsist õudust kombineerida.
Muusika ja soundtrack
Marco Beltrami sai kriitikutelt tunnustust selle eest, kuidas ta arendas edasi esimese Scream filmi muusikalisi teemasid ja lõi uue järje atmosfääri toetava partiid. Samal ajal tekitasid poleemikat teiste heliloojate panused: Danny Elfman kirjutas spetsiaalselt filmi jaoks osa muusikast ning mõningaid filmis kasutatud palasid laenati ka tuntud heliloojalt Hans Zimmerilt, kelle "Broken Arrow" temaatikat kasutati vastuoluliselt, asendades osaliselt Beltrami loodud materjali. Soundtrack sai kriitikutelt segase vastuvõtu — mõni hindas muusikavalikut, teine leidis, et soundtrack ei ületa filmi mõju — ent album saavutas mõõduka müügiedu ning jõudis Billboard200 edetabelis 50. kohale.
Pärand
Scream 2 on jäänud eredalt meelde kui julge järjete näide, mis proovis säilitada originaali teravmeelsust ja ühtlasi laiendada loosse uusi kihtidesse. Film näitas, kuidas õudusfilm võib samaaegselt olla nii meelelahutuslik, meta kui ka kriitiline kommentaar meediale ja kinokultuurile. Samuti tõi see esile interneti ja lekkimise mõju kaasaegse filmitegemise kontekstis ning tekitas näitliku arutelu, kuidas kaitsta loovtööd ja säilitada üllatusmomente veel enne kinolevisse jõudmist.