Shirley Valentine on 1989. aasta Briti romantiline komöödiafilm. Filmi peaosas on Pauline Collins. Tom Conti mängib tema armukest. Bernard Hill mängib tema abikaasat. Alison Steadman mängib tema sõpra.

See räägib Liverpooli koduperenaisest, kelle pere pöörab talle liiga vähe tähelepanu. Ta sõidab Kreekasse ja tal tekib suhe kohaliku mehega.

Filmi stsenaariumi autor on Willy Russell. See põhineb tema 1986. aasta samanimelisel näidendil.

See film ilmus 1989. aasta augustis Ameerika Ühendriikides. Filmi "Shirley Valentine" arvustused olid vastuolulised. Film sai mitmeid auhindu ning oli nomineeritud mõnele Kuldgloobusele ja Oscarile.

Süžee ja vorm

Film jälgib keskealise koduperenaise Shirley (Pauline Collins) sisemist ärkamist: mono- ja dialoogid, tema igapäevased mured ja naljakad tähelepanekud luuakse elavaks, kui Shirley otsustab lasta elul end üllatada. Algupärane näidend on ühenaise-monoloog, kus Shirley räägib otse publikule; film säilitab osa sellest intiimsusest ja lähtub peategelase vaatepunktist, laiendades samas lugu visuaalselt läbi reisi Liverpoolist Kreekasse.

Tegelased ja loend

  • Pauline Collins kui Shirley — igapäevaelust tüdinenud koduperenaine, kes otsib enda jaoks uut tähendust ja rõõmu.
  • Tom Conti — Shirley Kreekas kohtuv mees, kelle suhted temaga annavad Shirleyle võimaluse end uuesti avastada.
  • Bernard Hill — Shirley abikaasa, kelle ja Shirley elu lavastab koduse rutiini ja suhtelisi pingeid.
  • Alison Steadman — Shirley sõber ja usaldusisik, kelle kaudu ilmnevad peategelase sotsiaalsed suhted ja toetussüsteem.

Taust ja tootmine

Filmi stsenaarium kirjutas endine näidendikirjanik Willy Russell, kes kohandas oma ühenaise-lavastuse kinosõbralikuks looga. Lavastaja on Louis Malle, kes andis filmile pehme, sageli tunnetusliku käekirja, rõhutades peategelase sisevaadet ja väikseid igapäevaseid hetki. Filmi režissöör ja näitlejatöö rõhutasid lihtsust ja humoorikat irooniat, mis olid omased originaalsele näidendi stiilile.

Vastuvõtt, auhinnad ja mõju

Filmi Shirley Valentine vastuvõtt oli segane: kriitikute arvamused kõikusid sõltuvalt sellest, kui palju omistati väärtust lavastuse intiimsusele ja näitlejatööle. Samas sai film publikult sooja vastuvõtu, eriti nende seas, kes hindasid loo inimlikkust ja kerget huumorit. Film pälvis tähelepanu ka auhindade jagamisel ja tõi Pauline Collinsile laialdasema rahvusvahelise tuntuse.

Teemad ja tähendus

Peamised teemad on eneseteostus, igapäevase elu üksluisusest väljatulek, abielu- ja perekonnaelu keerukus ning naise õigus otsida oma õnne. Film käsitleb neid teemasid kerge iroonia ja sooja empaatiaga, kombineerides komöödiaelemente melanhoolse eneserefleksiooniga. See töötab nii kui meelelahutus kui ka südamlik lugu inimese teisendamisest.

Kuigi film põhineb konkreetsel näidendil ja on tugevalt isikliku laenguga, on selle sõnum üldinimlik: on alati võimalik võtta vastu otsus, mis viib eneseteostuse ja õnnetunde poole.