Tagatisõigus: definitsioon, tagatise tüübid ja laenuandjate õigused
Tagatisõigus selgitatud: definitsioon, peamised tagatise tüübid, laenuandjate õigused ja tagatud laenude eripärad — praktiline juhend tagasimaksmise riskide mõistmiseks.
Tagatisõigus on seaduslik nõue tagatisele. Tagatis võib olla kinnisvara, isiklik vara või mis tahes vara. Tagatist kasutatakse tavaliselt laenu tagamiseks.
Laenuvõtja on isik, kes laenab raha. Laenuandja on see, kes laenab raha tagatise eest. Laenuandja võib vara tagasi võtta, kui laenuvõtja ei suuda laenu tagasi maksta. Seejärel võib laenuandja laenu tagasimaksmiseks vara müüa. Tagatisega tagatud laenu nimetatakse tagatud laenuks (mida nimetatakse ka pandiks). Tagatiseta laen (näiteks krediitkaart) on tagamata laen. Laenuandjal ei ole midagi, mida ta saaks tagasi võtta.
Tagatise peamised tüübid
- Kinnisvara (hüpoteek) – tavaliselt maja, korter või maatükk, millele kantakse hüpoteek. Hüpoteek registreeritakse vastavasse kinnistusraamatusse ning annab laenuandjale õiguse nõuda vara sundmüüki, kui võlgnik ei täida kohustusi.
- Pant (liikuv vara) – näiteks auto, seadmed või muu isiklik vara, mis pannakse laenu tagatiseks. Pant võib olla käsipant (vara antakse laenuandjale valdusse) või registripant (pant kantakse registrisse, valdusse andmata).
- Nõuete ja väärtpaberite pant – laenu tagamiseks pannakse võlausaldused, arved või pikaajalised nõuded. Selline pant võib olla mitteliikuv aga siiski registreeritav.
- Tagatisavaldus ja garantii – kolmanda isiku antud garantii või käendus ei ole alati otsene vara pantimine, kuid suurendab laenuandja turvalisust.
Laenuandja õigused ja tagatisõiguse täitmine
- Kui laenuvõtja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi, võib laenuandja käivitada tagatisõiguse realiseerimise – tavaliselt nõuab see võlgnevuse tuvastamist, etteteatamist ja seejärel vara müüki kas vabatahtlikul teel või sundmüügina (näiteks oksjonil).
- Paljudel juhtudel peab realiseerimine olema kooskõlas seaduse ja lepingu tingimustega: laenuandjal on kohustus müüa vara ausa turuhinna eest ning andma võlgnikule teavet realiseerimise kohta.
- Pärast müüki kasutatakse saadud tulu esmalt laenu, intresside ja kulude katmiseks; ülejääv osa tuleb tagatisest vabastatud võlgnikule või teistele õigustatud isikutele vastavalt prioriteedile.
- Tagatised, mis on registreeritud vastavatesse registritesse (näiteks kinnistusraamat või pantide register), annavad laenuandjale sageli eelisõiguse teiste võlausaldajate ees.
Võlgniku õigused ja kohustused
- Teavitamine ja läbipaistvus: võlgnikul on õigus saada teavet nõuete, täitmismeetmete ja võimalike lisakulude kohta.
- Võimalus võlga tasuda enne realiseerimist: tavaliselt on võlgnikul võimalus võlg tasuda või leppida kokku maksegraafiku muudatuses enne vara äramüümist.
- Vaideõigus: võlgnikul on õigus vaidlustada laenuandja nõudeid või realiseerimise protseduuri, kui ta leiab, et on toimunud seaduse- või lepingu rikkumine.
Praktilised nõuanded nii laenuandjale kui laenuvõtjale
- Enne tagatise andmist kontrolli tagatise väärtust – kasuta sõltumatut hindajat, et vältida ülehindamist või alahindamist.
- Kindlusta tagatisvara (näiteks kodukindlustus autole või kinnisvarale) ja hoia dokumentatsioon korras.
- Loe laenuleping hoolikalt läbi: tähelepanu väärivad sundmüügi tingimused, intressid, viivised ja võimalikud lisakulud.
- Laenuandjana vormista tagatisõigus korrektselt ja registreeri see vastavates registrites, et säilitada õigusjärgnevus teiste võlausaldajate ees.
- Kui oled kahtluses või tegu on keeruka juhtumiga, konsulteeri juristi või finantsnõustajaga.
Kokkuvõte: Tagatisõigus on tähtis vahend laenuandjate riski maandamiseks. See annab laenuandjale seadusliku võimaluse saada võlg tasutuks vara realiseerimise kaudu, kuid samas on õiglase ja seadusliku protsessi tagamiseks olemas nii laenuandja kui ka laenuvõtja õigused ja kohustused. Enne tagatise kasutamist või andmist on mõistlik hinnata riske, dokumenteerida kokkulepped ja vajadusel registreerida tagatis vastavasse registrisse.
Erinevad tüübid
On olemas eri liiki tagatisõigused või kinnipidamisõigused:
- Konsensuslikud lepingud sõlmitakse laenuvõtja ja laenuandja vahel konsensuslikult. Näiteks võib laenuvõtja soovida osta autot või maja ja ostetud kinnisvara tagab ostja kohustuse maksta kinnisvara eest.
- Seadusjärgne pandiõigus on tagatisõigus, mis võib olla tagatud seadusega.
- Mehaanikute võlakohustused on need, mis tekivad siis, kui mehaanikule või töövõtjale ei maksta tema tehtud töö eest. Omanik ei tohi müüa vara (kinnisvara või isiklikku vara) enne, kui võlg on tasutud.
- Maksupandiõigus on teatud tüüpi kinnipidamisõigus, mille kohalik, riiklik või föderaalne valitsus on seadnud kinnisvara suhtes. Need on seadusega lubatud hilinenud maksude, sealhulgas kinnisvara-, tulu- ja pärandimaksude puhul. Kui maksud jäävad teatud aja jooksul tasumata, võib valitsus müüa vara nn maksumüügi käigus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on väärtpaberitega seotud huvi?
V: Õiguslik nõue tagatisele, mis võib olla kinnisvara, isiklik vara või mis tahes vara.
K: Milleks kasutatakse tavaliselt tagatist?
V: Laenu tagamiseks.
K: Kes on tagatiseks antud laenuga seotud osapooled?
V: Laenuvõtja ja laenuandja.
K: Mis juhtub, kui laenuvõtja ei maksa laenu tagasi?
V: Laenuandja võib tagatisena kasutatud vara tagasi võtta ja selle laenu tagasimaksmiseks müüa.
K: Mis on tagatud laen?
V: Laen, mis on tagatud tagatisega.
K: Mis on tagamata laen?
V: Laen, millel puudub tagatis, näiteks krediitkaart.
K: Mis juhtub, kui laenuandja ei saa tagatiseta laenu puhul midagi tagasi võtta?
V: Laenuandjal ei ole tagatist, mida laenu tagasimaksmiseks müüa.
Otsige