Inglismaa lühike parlament 1640 — põhjused, sündmused ja tagajärjed
Avasta Inglismaa lühike parlament 1640: põhjused, võtmesündmused ja tagajärjed, mis viisid kroonivõimu kriisini ja lõpuks verisesse Inglise kodusõtta.
Inglismaa ajaloo lühike parlament kestis 13. aprillist kuni 5. maini 1640. aastal ja sai nime „lühike“, sest see kestis vaid umbes kolm nädalat. Kuigi selle istungi aeg oli lühike, oli selle tähendus suur: see sündmus valmistus ette sügavamaks kokkupõrkeks kuningavõimu ja parlamendi vahel, mis viis mõne aasta pärast verise Inglise kodusõjani.
Põhjused
Inglismaa Karl I-l, kes oli ka Šotimaa kuningas, olid probleemid Šotimaa kirikuga – ja need konfliktid ähvardasid taas põgeneda relvastatud kokkupõrkeks. Karl oli viimased 11 aastat valitsenud otse, ilma et ta oleks kordagi parlamenti kokku kutsunud. Seda perioodi tuntakse sageli kui kuninga iseseisvat valitsemist (1629–1640) ja vastaste keeles kui „eleven years’ tyranny“.
Peamised erimeelsused ja põhjused, miks parlamendile kokku kutsumine muutus vältimatuks:
- Rahapuudus sõjategevuse jaoks – Karl vajas raha, et maksta oma sõja eest šotlastega.
- Vastuseis kuninga poliitikale ja maksudele (nt ship money), mida oli rakendatud ilma parlamendi heakskiiduta.
- Religioossed pinged – laudiinlikud reformid ja autoritarne kirikujuhtimine tekitasid vastuseisu nii Inglismaal kui Šotimaal.
- Isiklikud ning poliitilised konfliktid kuninga nõunikega, eelkõige Thomas Wentworthi (Straffordi) ja piiskop William Laudi poliitika pärast.
Peamised sündmused lühikese parlamendi ajal
Karl kutsus parlamenti kokku lootuses saada rahalist toetust šotlaste vastu sõdimiseks, kuid parlamentaarsetele esindajatele ei olnud rahastamine peamine: nad nõudsid esmalt arutust ja leevendust kuninga viimastel aastatel tehtud kuritarvituste üle. Probleem seisnes selles, et parlamendi liikmed olid rahulolematud asjadega, mida ta oli teinud alates 1629. aastast, kui ta valitses ilma nendeta. Nad tahtsid neid asju arutada, selle asemel et anda kuningale tema raha. John Pym, Tavistocki liige, pidas tuliseid kõnesid, milles keeldus raha andmisest, kui kuritarvitustest ei räägita.
Karl vastas, lahutades parlamendi ja saates liikmed koju juba pärast umbes kolme nädalat: ta arvas, et ilma parlamendita saab sõjalise olukorra lahendada iseseisvalt. Parlamendi liikmete kategooriline vastuseis rahastamise sidumisele reformidega ja nende nõudmised uurida kuninga poliitikat sundisid kuningat sellele sammule.
Vahe- ja järgnesündmused ning tagajärjed
Pärast parlamendi lõpetamist püüdis Karl šotlastega toime tulla ilma uue rahata. Sõjalised pingutused ebaõnnestusid: Konflikt (nn esimene ja teine piiskoppide sõda/Bishops’ Wars) kulmineerus sõjaliste kaotustega ning 1640. aasta suvel ja sügisel pidigi Karl tegema järeleandmisi. Pärast kaotusi ja rahapuudust oli ta sunnitud maksma šotlastele ning uuesti parlamendi poole pöörduma – seejärel kutsuti kokku juba tuntud pikk parlament (Long Parliament), mis algas 1640. aasta novembris.
Pikk parlament alustas ulatuslikke meetmeid kuninga võimu piiramiseks: see viis kuninga nõunike nagu Thomas Wentworth (Strafford) uurimiseni ja hilisemale süüdimõistmisele ning täitis ahela poliitilisi reforme, mis vähendasid monarhia iseseisvaid pädevusi. Pikkade ning süvenevate konfliktide ja katsete lahendada vaidlusi seaduslikul ja võimulisel tasandil lõppmõjus käivitasid 1642. aastal relvastatud konflikti ehk Inglise kodusõja.
Miks lühike parlament on ajalooliselt oluline?
- Kuigi lühike parlament kestis vähe, näitas see selgelt parlamendi valmisolekut mitte anda kuningale raha ilma reformideta.
- See sündmus kiirendas protsessi, mis viis Long Parliamenti ja seejärel konstitutsioonilise kriisini — lühikese ja pika parlamendi sündmuste jada lõppes suure poliitilise ja sõjalise konfliktiga.
- Lühike parlament tõstatas küsimusi kuningavõimu piiramisest, seadusandliku järelevalve tähtsusest ja kodanike õigustest, mis on olulised aspektid kaasaegse demokraatia arengus.
Kokkuvõttes oli lühike parlament keeruline, kuid pöördepunkt: see ei lahendanud probleeme koheselt, kuid selle tulemusena alanud sündmused muutsid Inglismaa poliitilist maastikku põhjalikult ja viisid lõpuks monarhia ja parlamendi vahelise suhte ümbermõtestamiseni.
Küsimused ja vastused
K: Milline oli lühike parlament Inglismaa ajaloos?
V: Lühike parlament oli Inglise parlamendi istungjärk, mis kestis 13. aprillist kuni 5. maini 1640. aastal.
K: Miks nimetatakse seda "lühikeseks"?
V: Seda nimetatakse "lühikeseks", sest see kestis ainult kolm nädalat.
K: Millal toimus lühike parlament?
V: Lühike parlament toimus 13. aprillist kuni 5. maini 1640. aastal.
K: Kui kaua kestis lühike parlament?
V: Lühike parlament kestis kolm nädalat.
K: Kes kutsus lühikese parlamendi kokku?
V: Inglise parlament kutsus lühikese parlamendi istungjärgu kokku.
K: Mis juhtus selle aja jooksul?
V: Selle aja jooksul arutasid ja arutasid parlamendiliikmed erinevaid küsimusi, kuigi suuri otsuseid või seadusi ei võetud vastu.
K: Kas selle perioodi jooksul võeti vastu mingeid õigusakte? V: Ei, selle aja jooksul ei võetud vastu ühtegi olulist otsust ega seadust.