Shotokan — Jaapani karate koolkond: ajalugu, tehnika ja põhitõed

Shotokan (松濤館流, Shōtōkan-ryū) on karate koolkond või stiil. See on võitluskunst, mille töötas Jaapanis välja Gichin Funakoshi (1868-1957).

Varem harrastati seda võitluskunsti paljudes riikides. Shotokan on tänapäeva kultuuris endiselt populaarne. Karate on peamiselt lahingusport, mida tehakse paljaste kätega. See ongi kara-te tähendus: tühi käsi. Nii et siis ainsad relvad, mida saab kasutada võitleja vastu, on kehaosad.

Ajalugu ja päritolu

Shotokan tekkis Okinawa traditsioonilise karatega kokkupuutel ning arenes edasi pärast Gichin Funakoshi tõstmist mandrile (Jaapanisse) 1920. aastatel. Nimi "Shotokan" tuleb Funakoshi pseudonüümi Shōtō (松濤, "männilaine") järgi ning "kan" tähendab maja või salongi — ehk "Shōtō maja". Funakoshi rõhutas karates moraali, distsipliini ja enesekontrolli, mitte üksnes võitlustehnikaid; tema õpetus aitas muuta karate rahvusvaheliselt tuntuks.

Põhitõed ja filosoofia

  • Kihon — põhitehnikad (löögid, blokeeringud, hoiakud). Regulaarne kihoni harjutamine arendab tugevust, kiirust ja tehnikat.
  • Kata — kindlad vormid ehk eelnevalt määratud tehnikate jada, mis õpetab tehnikate kombinatsiooni, rütmi ja strateegiat.
  • Kumite — sparring ehk vabavõitlus, mis varieerub alates kontrollitud partneritreeningust kuni võistluspõhise punktivõitlusega.
  • Rei ja etikett — austus õpetaja, treeningkaaslaste ja dojobi vastu; kummardamine (rei) on oluline osa treeningust.
  • Vaimne pool — enesedistsipliin, keskendumise arendamine (zanshin), ärevuse kontroll ja enesekaitse eetika.

Tehnikad ja treeningmeetodid

Shotokan on tuntud oma tugeva ja pikaks venitatud seisakute (dachi) poolest, mis võimaldavad genereerida jõudu läbi maapinna. Levinumad tehnikaühikud:

  • Tsuki — sirglöögid (nt oi-zuki, gyaku-zuki).
  • Uchi — löögid küljelt või kaardelt (nt uraken, shuto).
  • Geri — löögisääred ehk kickid (nt mae-geri, yoko-geri, mawashi-geri).
  • Uke — blokeeringud (nt age-uke, soto-uke, gedan-barai).

Treening koosneb tavaliselt soojendusest ja venitusest, kihon-ist (baastehnikad), kata-de kordamisest ning kumite-harjutustest. Edasijõudnumad treeningud sisaldavad ka jõu-, kiirus- ja vastupidavusharjutusi ning partneritehnikaid (bunkai) kata rakendamiseks.

Õppesüsteem ja vööteooria

Shotokanis kasutatakse enamasti kyu-astmeid (algajast edasijõudnuni) ja dan-astmeid (mustvöötasemed). Vöösüsteem ning nõuded erinevad organisatsiooniti, kuid üldiselt läbib õpilane järjestikuseid teste, mis hõlmavad kihon-it, kata-d ja kumite-t. Mustvöö (1. dan ja edasi) nõuab sügavamat tehnilist oskust ja teoreetilist arusaamist kunstist.

Võistlus ja reeglid

Sportlik Shotokan-karate võib toimuda vastavalt erinevate organisatsioonide reeglitele (nt WKF võistlusreeglid). Võistluses hinnatakse löögistikku ja tehnilist sooritust punktide alusel; kaitsevarustust (käsikaitsmed, hammaste kaitse, vööndid) ja ranget reeglistikku kasutatakse ohutuse tagamiseks. Traditsiooniline kumite on sageli kontrollitum ja pigem tehnika ja etiketi rõhutamisele orienteeritud.

Etikett ja ohutus

  • Kanna puhast gi (treeningriietust) ja hoia isiklik hügieen korras.
  • Kummarda (rei) sisse- ja väljapääsul dojobi ees ning enne ja pärast treeningut partneritega.
  • Alusta ja lõpeta trenni soojendusega ning järgi õpetaja juhiseid vigastuste vältimiseks.
  • Õpi ukemi-d (langemis- ja pehmendustehnikad) ning treeni kontrollitud intensiivsusega, eriti sparringu ajal.

Shotokani mõju ja tänapäev

Shotokan on üks mõjukamaid karate-stiile maailmas — selle rõhuasetus tugevale kämblalöögile, selgetel positsioonidel ja formaatsetel kata-del on mõjutanud paljusid teisi stiile ning populaarset kultuuri. Paljud rahvusvahelised ja riiklikud dojod õpetavad tänaseni Funakoshi filosoofiat, kombineerides traditsioone kaasaegse sporditeaduse ja ohutusega.

Nõuanded algajale

  • Leia tunnustatud ja kvalifitseeritud treeneriga dojo, kus õpetatakse selgelt kihon-it, kata-sid ja kumite-t.
  • Alusta regulaarse harjutamisega (nt 2–3 korda nädalas) ja ole kannatlik — tehnika ning enesekindlus arenevad ajaga.
  • Pöörake tähelepanu kehahoiule, hingamisele ja taastumisele, et vähendada vigastuste riski.

Shotokan ühendab füüsilise jõu, tehnilise täpsuse ja vaimse distsipliini. Olgu eesmärgiks sport, enesekaitse või isiklik areng — see stiil pakub struktureeritud ja rikastavat teekonda.

Gigo funakoshiZoom
Gigo funakoshi

Ajalugu

Maailma eri osades on palju karate stiile. Shotokan on karate stiil, mis on pärit peamiselt väikeselt Jaapani lõunaosas asuvalt Okinawa saarelt. Selle võitluskunsti algataja oli Gichin Funakoshi. See meister harrastas karatet kogu oma elu. Ta õpetas aastaid ja kirjutas oma kunstist raamatu.

1939. aastal asutas Funakoshi esimese Shotokan dojo.

Praktika

Treenimiseks peate kandma karatevormi ja vööd, mis näitab, milline on teie kogemustase. Karatevööde järjekord on algajate ja edasijõudnute jaoks järgmine: valge, kollane, oranž, roheline, sinine, lilla, pruun ja must. (Vööde järjekord võib erineda sõltuvalt karate stiilist). Pärast musta vööd on veel üheksa taset enne kõigi karate mõistete lõpetamist.

Võistlusel peate kandma säärekaitsmeid, kindaid, rinnakaitse ja suukorvi.

  • Karate süda: Selles spordialas tuleb õppida jaapani keelt, et mõista kogu tehnikat.
  • Väga aluseks karate Shotokan on väljend OSS. See tähendab: süda, julgus, kannatlikkus, vaimsus ja mitte kunagi alla anda.
  • Tere tulemast ja tänada Sensei (Master) sel viisil, öelda OSS!

Kasu

Karate on kasulik hea füüsilise ja vaimse vormi säilitamiseks. Esiteks võimaldab see distsipliin säilitada head lihastoonust. See on hea edu saavutamiseks, sest karates kasutatavad löögid nõuavad jõudu. Samuti areneb paindlikkus, sest karate nõuab kõrgete löökide ja hüpete sooritamist. Lisaks on vajalik parem vastupidavus, sest võitlejad vajavad võitluses alati head hingamist.

Psüühilise heaolu puhul soodustab karate suuremat enesehinnangut, sest see on individuaalne spordiala. Õpilased edenevad oma tempos ja inimene õpib ületama. Tegelikult on see füüsiline tegevus, seega aitab see stressi maha võtta ja vähem survet tunda. Lisaks parandab karate keskendumisvõimet, sest võitleja peab olema tähelepanelikum oma meele ja keha suhtes. Hea keskendumisvõime on eelis. Kui kellelgi on võitluse ajal valus, ei tunne ta oma keskendumisega enam valu. Samuti peab võitleja jälgima oma vastase silmi ja mõtlema, mida ta saab teha, et teda ootamatult tabada.

Seotud leheküljed

  • Shotokai

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3