Swinging London
Swinging London on koondnimetus, mida kasutatakse 1960. aastatel Londonis õitsnud moe- ja kultuurielu kohta.
See oli nähtus, mis rõhutas noort, uut ja kaasaegset. See oli optimismi ja hedonismi periood ning kultuurirevolutsioon. Üks katalüsaator oli Briti majanduse elavnemine pärast seda, kui Teise maailmasõja järgsed rasked ajad olid kestnud suurema osa 1950ndatest. Ajakirjanik Christopher Booker, satiirilise ajakirja Private Eye asutaja, meenutas kuuekümnendate aastate "lummavat" iseloomu: "Tundus, et keegi ei seisnud väljaspool mulli ja jälgis, kui kummaline ja pinnapealne ja egotsentriline ja isegi üsna kohutav see oli".
"Swinging London" määratles ajakiri Time oma 15. aprilli 1966. aasta numbris ja tähistas seda peagi pärast seda alustanud piraatraadiojaama Swinging Radio England nime all. Kuid "swinging" hipi või moe tähenduses oli kasutusel juba 1960ndate algusest peale. 1965. aastal ütles ajakirja Vogue toimetaja Diana Vreeland, et "London on praegu maailma kõige svingivam linn".
Kuigi The Beatles oli pärit Liverpoolist, olid The Rolling Stones ja kogu ülejäänud uus kultuur Londonis. Enamik uutest moedisaineritest, modellidest ja fotograafidest olid noored ja koondusid väikesesse piirkonda Sohos, Carnaby Streeti ümbruses, W1. ja teise piirkonda King's Roadi ümbruses, Chelsea's.
Carnaby Street Sohos Londonis oli sel perioodil moe- ja kultuurikeskus.
Mood ja sümbolid
Swinging Londoni ajal oli moe ja fotograafia teemaks ajakiri Queen, mis tõmbas tähelepanu moedisainer Mary Quantile.
Modell Jean Shrimpton oli teine ikoon ja üks maailma esimesi supermodelle. Ta oli selle aja maailma enim makstud ja pildistatud modell. Shrimptoni nimetati "60ndate näoks", milles teda on paljud pidanud "Swinging Londoni sümboliks" ja "1960ndate kehastuseks". Teiste ajastu populaarsete modellide hulka kuulusid Veruschka ja Twiggy. Twiggyd nimetati "modide kuningannaks", mida ta jagas teiste, näiteks Cathy McGowaniga, kes juhtis 1964-1966 televisiooni roktsaadet "Ready Steady Go!".
Modiga seotud moed, nagu näiteks miniseelik, stimuleerisid moodsaid kaubanduskeskusi, nagu Carnaby Street ja Kings Road, Chelsea. See mood oli noortekultuuri sümbol.
Briti lipp, liidu lipp, sai sümboliks, millele aitasid kaasa sellised sündmused nagu Inglismaa kodune võit 1966. aasta maailmameistrivõistlustel. Auto Mini (turule toodud 1959. aastal) oli kasutusel minitaksode autopargis, mida tõsteti esile reklaamiga, mis kattis nende värvimistööd.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Swinging London?
V: Swinging London on termin, mida kasutatakse 1960. aastatel Londonis õitsnud moe- ja kultuurielu kirjeldamiseks. See oli optimismi, hedonismi ja kultuurirevolutsiooni periood.
K: Mis põhjustas selle nähtuse?
V: Briti majanduse taastumine pärast Teist maailmasõda mõjutas selle nähtuse tekkimist oluliselt.
K: Kuidas iseloomustas seda Christopher Booker?
V: Christopher Booker kirjeldas seda kui "lummavat", kuid märkis ka, kui veider, pinnapealne, egotsentriline ja isegi üsna kohutav see võis olla.
K: Millal defineeris ajakiri Time Swinging Londonit?
V: Ajakiri Time defineeris Swinging Londonit oma 15. aprilli 1966. aasta numbris.
K: Kes ütles, et "London on praegu maailma kõige svingivam linn"?
V: Diana Vreeland, ajakirja Vogue toimetaja, ütles seda 1965. aastal.
K: Kus asusid paljud uued moedisainerid?
V: Paljud neist asusid Carnaby Streeti ümbruses Sohos ja King's Roadil Chelseas.
K: Millised kuulsad bändid tulid sel perioodil Liverpoolist?
V: The Beatles tuli sel ajavahemikul Liverpoolist.
