Syed Ahmed Khan

Sir Syed Ahmed Khan CSI (Urdu: سر سید احمد خان; (17. oktoober 1817 - 27. märts 1898) oli õpetaja ja poliitik. Ta oli ka filosoof. Ta oli ka sotsiaalreformer. Ta asutas kooli, millest hiljem sai Aligarh Muslimite Ülikool.

1857. aastal toimus Indias mäss. See on tuntud kui esimene India iseseisvussõda. Selle aja jooksul jäi Sir Syed brittidele truuks; ta päästis ka paljude eurooplaste elu. Pärast mässu kirjutas ta raamatu, kus ta ütles, et tegelikult olid britid need, kes mässu põhjustasid. et lahendada küsimus, kas Sir Syed oli kommunist või kommunist, peame hindama tema kõnesid ja artikleid, mida ta kirjutas. Üks Sir Syedi kõne, mille ta pidas Meerutis 1888. aastal, näitab selgelt, et Sir Syed pöördus usufanaatikute argumentide poole, et arendada kogukondlikku liitu India moslemite ja Briti kristlaste vahel. Ta ütles,

Meie nende provintside hinduistlikud vennad lahkuvad meilt ja ühinevad bengallastega. Siis peaksime ühinema selle rahvaga, kellega me saame ühineda. Ükski muhameedlane ei saa öelda, et inglased ei ole "Raamatu rahvas" (Koraani termin, mis viitab juutidele, kristlastele ja saablastele). Ükski muhameedlane ei saa eitada seda, et Jumal on öelnud, et ükski "teiste religioonide" rahvas ei saa olla muhameedlaste "sõber", välja arvatud "kristlased". Kes on Koraani lugenud ja usub seda, see võib teada, et meie rahvas (moslemid) ei saa oodata sõprust ja kiindumust üheltki teiselt rahvalt. Praegusel ajal on meie rahvas hariduse ja jõukuse osas halvas seisus, kuid Jumal on andnud meile religiooni valguse ja Koraan on meie juhatamiseks olemas, mis on määranud nad (kristlased) ja meid (moslemid) sõpradeks."[1].

Ta oli rahulolematu moslemite positsiooni pärast Indias, kuna nende sotsiaalne ja majanduslik staatus oli langemas. Sir Syedi sõnul pidid moslemid suhtuma brittidesse positiivselt ja aktsepteerima nende haridusviise. Ta soovis, et moslemid saaksid britidelt kasu. Selle ülesande saavutamiseks pidi ta tegema koostööd moslemite ja brittide vahel. Selleks tegi ta järgmist:

• kirjutasid India lojaalsed muhameedlased, et tõestada, et moslemid ei ole brittidele ebalojaalsed ja paluda brittidel lõpetada oma vaenulikkus.
• kirjutas pamfleti "Essee India mässu põhjuste kohta" ja tõi välja 1857. aasta puhangu põhjused. Seda brošüüri levitati tasuta Briti ametnike seas.
• kirjutas Tabyin-ul-kalam, et tuua välja sarnasused islami ja kristluse vahel.
• Asutas Briti India Assotsiatsiooni

Sir Syed mängis olulist rolli India moslemite hariduse edendamisel. Ta tegi haridustasemete parandamiseks järgmisi asju:

• asutas ajakirja Tahzib-ul-Akhlaq, mis sisaldas artikleid mõjukatelt moslemitelt, kes nõustusid Sir Syedi lähenemisviisiga haridusele.
• asutas 1863. aastal Ghazipore'is teadusliku seltsi.
• Avatud kool Murdabadis 1859. aastal
• Avatud kool Ghazipore'is 1864. aastal.
• Tegutses komitee, et koguda raha uute koolide jaoks
• Asutas 24. mail 1875 Aligarhis Muhammadan Anglo-Oriental kooli.
• Asutas 1866. aastal muhameedlaste hariduskonverentsid, et tõsta haridustaset

Sir Syed suurendas ka subkontinentide moslemite poliitilist teadlikkust. Alguses uskus ta hindude ja moslemite ühtsusesse, kuid hiljem otsustas ta kahe riigi teooria kasuks. 1885. aastal loodi India Rahvuskongress. See väitis, et see on iga indialase organ, sõltumata tema usutunnistusest. Hiljem osutus see siiski ainult hindude jaoks toimivaks ja püüdis moslemid välja juurida. Kongress esitas kolm nõudmist:

1. poliitiline esindatus vastavalt elanikkonnale. See tähendas ilmselgelt hindude domineerimist, kuna nad olid Indias domineeriv enamus ja Sir Syed oli sellele vastu.
2. Ametisse nimetamine valitsuses peaks toimuma konkursi korras. Sir Syed oli selle vastu, sest ta teadis, et hindude haridustase oli palju parem kui moslemitel.
3. Järgmine ametlik keel peaks olema hindi keel, mis asendab urdu keele. Urdu keelel oli moslemite südames eriline koht ja Sir Syed oli selle vastu. Britid nõustusid selle nõudmisega.

Sir Syed Ahmed Khan mängis olulist rolli moslemite staatuse parandamisel. Ta töötas väsimatult moslemite ja brittide vaheliste suhete taastamiseks. Ta tõi Aligarh'i liikumise kaudu kaasa moslemite taaselustamise ja näitas hariduse tähtsust. Ta tõi kaasa idee kahe riigi teooriast ja on seetõttu tuntud kui "Pakistani liikumise isa".

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Sir Syed Ahmed Khan?

K: Mis juhtus 1857. aastal?

K: Kuidas reageeris Sir Syed Ahmed Khan mässule?

K: Mida ütles Sir Syed oma kõnes Meerutis 1888. aastal?

K: Mida tegi Sir Syed selleks, et parandada moslemite haridustaset?

K: Kuidas ta suurendas moslemite poliitilist teadlikkust?

Otsing