Õppemasinad: definitsioon, ajalugu ja mõju programmeeritud õppele

Õppemasinad olid algselt mehaanilised seadmed, mille eesmärk oli esitada õppematerjali ja juhendada õpilasi iseseisvalt õppima. Esimesed sellised masinad ei olnud arvutid, vaid mehaanilised või elektromehaanilised seadised, mis kuvavad küsimusi, lubavad õpilasel valida vastuse ning annavad kohe tagasisidet või liigutavad testi edasi ainult õige vastuse korral. Neid masinaid peetakse programmeeritud õpetuse varaseks vormiks ja otseseks eelkäijaks tänapäevastele digitaalsele õppesüsteemidele.

Ajalooline tagapõhi

Õppemasinate arengu üheks pioneeriks oli Sidney L. Pressey, kes 1920. aastate keskpaigas konstrueeris masina, mis esitas valikvastustega küsimusi ja edenes edasi vaid siis, kui õpilane vastas õigesti. Pressey' masin demonstreeris, et seade võib automatiseerida testimist ja osaliselt ka õpetamist, sest õpilased õppisid paremini, kui seadistatud sekkumised kontrollisid arusaamist.

Hiljem, 1950. aastatel ja 1960. aastatel, arendasid teised teadlased Pressey ideid edasi. Norman Crowder töötas välja nii-öelda haru- ehk «branching» programmeeritud õppimise: multiple-choice kujul esitatud küsimustele järgnesid erinevad tagasiside- ja harjutustee valikud sõltuvalt vastuse õigsusest — vale vastuse korral pakuti korrigeerivat selgitust ja täiendavaid harjutusi. See võimaldas õppeteed kohandada õpilase vastuste järgi.

B.F. Skinner populariseeris samal ajal behavioristlikust vaatenurgast lähtuvat lähenemist. Tema masinad ja programmeeritud õppeprintsiibid tuginesid operantsele tingimisele ja positiivsele tugevdamisele: õppematerjal jagati väikesteks, astmelisteks sammudeks, õpilane vastas aktiivselt ja sai kohe kinnitava tagasiside või preemia, mis tõstis õige vastuse kordumist. Skinner rõhutas õppetükkide selget järjestust, kordamist ja kohest tagasisidet kui tõhusat õppemehhanismi.

Põhimõtted ja tüübid

• Lineaarne programmeeritud õpe (Skinneri lähenemine): õppematerjal jaotatud järjestikusteks sammudeks, edasiliikumine toimub sammu õige mõistmise järel.
• Haruõpe (Crowderi lähenemine): küsimustele järgneb erinev tagasiside ja õppematerjali tee sõltuvalt antud vastusest, mis võimaldab kohest parandamist ja erisuguseid õppeteid.
• Testi-põhine õpetamine (Pressey): algselt rõhk testi ja kontrolli automatiseerimisel — masin liikus edasi ainult õige vastuse korral.

Mõju programmeeritud õppele ja edasine areng

On olemas ulatuslik kogemus, et nii Pressey, Crowderi kui Skinneri meetodid toimivad hästi konkreetsete oskuste ja faktiteadmiste omandamisel. Need lähenemised andsid aluse laiematele praktikatele ja tehnoloogiatele:

• Programmeeritud õpe trükistes (õpikud ja töövihikud, kus õppija liigub läbi sammude ja saab kohest tagasisidet).
• Õppemasinate poolt indutseeritud ideedest kasvasid välja elektroonilised õppevahendid, õpet masina abil ja hiljem arvuti toel õpetamine (Computer-Assisted Instruction, CAI).
• Tänapäevased rakendused: adaptatiivõpe, intelligentsete juhendajate süsteemid (ITS), veebipõhised kursused ja platvormid, automaatsed testid ning interaktiivsed õppemoodulid — kõik need kasutavad varasemaid põhimõtteid: jagatud sammud, kohene tagasiside ja õppija tegevusest lähtuv kohandamine.

Kriitika ja piirangud

Kuigi õppemasinate ja programmeeritud õppe ideed on olnud produktiivsed, on neid ka kritiseeritud:

• Liigne rõhk mehaanilisel kordamisel ja faktiteadmistel võib piirata kõrgema taseme mõtlemisoskuste, probleemilahenduse ja loova mõtlemise arengut.
• Behavioristlik lähenemine alahindab kognitiivseid ja sotsiaalseid aspekte, nagu tähenduse konstrueerimine, motivatsioon ja koostööõpe.
• Algsete masinate puhul oli piirav tehnoloogia — mehaaniline liikumine ja piiratud võimalus keerukamaks kohandamiseks. Tänapäeval on need piirangud enamasti ületatud digitaalse tehnoloogia abil, kuid pedagoogiline disain peab siiski arvestama õppija terviklikku arengut.

Pärand ja tähendus tänapäeval

Õppemasinate arendused tõid kaasa olulised põhimõtted: õppija aktiivne roll, kohene tagasiside, väikeste sammude printsiip ja individuaalse tee võimaldamine. Need ideed elavad edasi tänastes õpitehnoloogiates ja metoodikates, eriti kus rõhk on isikupärastamisel ja andmepõhisel kohandamisel. Samas tuletavad ajaloolised kogemused meelde ka vajadust kombineerida automatiseeritud meetodeid sügavama arusaamise, koostöö ja kriitilise mõtlemise õpetamisega.

Küsimused ja vastused

K: Kes leiutas õppemasinad?

K: Milliseid küsimusi algne õppemasin manitses?

K: Mis juhtus, kui masin oli seadistatud nii, et see liikus edasi ainult siis, kui õpilane sai õige vastuse?

K: Kes arendas Pressey ideed edasi?

K: Kes oli vastutav teistsuguse masina eest, mis kasutas tema ideid selle kohta, kuidas õppimist tuleks suunata positiivse tugevdamise abil?

K: Kas mõlemad õppemasinate meetodid toimisid teksti kohaselt hästi?

K: Millest lähtusid hiljem õppemasinate ja programmeeritud õppimise ideed?

Otsing