Sleepy Hollowi legend — Washington Irvingi lühijutt, süžee ja adaptaatsioonid

Avasta Washington Irvingi "Sleepy Hollowi legend": lühijutu süžee, tegelased, ajalooline taust ja kuulsad adaptaatsioonid (Disney, Tim Burton) — kõik ühes artiklis.

"The Legend of Sleepy Hollow" on Washington Irvingi lühijutt. Lugu avaldati 1820. aastal Irvingi kirjandusteoste kogumikus "The Sketch Book of Geoffrey Crayon, Gent". Jutt oli üks esimesi Ameerika kirjaniku ilukirjanduslikke teoseid, mis sai populaarseks väljaspool Ameerika Ühendriike. Adaptatsioonide hulka kuuluvad Walt Disney 1949. aasta animafilm "Ichabodi ja härra Rutaja seiklused" ja hiljuti Tim Burtoni 1999. aasta film "Sleepy Hollow" Johnny Deppiga peaosas.

Süžee kokkuvõte

Lugu toimub väikeses Sleepy Hollowi külas Hudsoni orus, mis on tuntud oma rahuliku, natuke unise õhkkonna ja rahvapärimustest tulenevate kummitusteadete poolest. Peaosaliseks on koolmees Ichabod Crane, pikk ja kõhetu õpetaja, kes töötab piirkonna peredes ja unistab rikast õnnelikust elu- ja abieluühendusest. Ichabod püüab võita noore, varakirikese ja rikkaliku Katrina Van Tassel südant, kuid konkureerib talle võimsa ja vallatu Brom Bonesi (Brom Van Brunt) ja kohalikuga tülitseva iseloomuga noormehega.

Pealkirjaline episood toimub pärast meelelahutuslikku õhtusöögikogunemist, kui Ichabod koju ratsutab. Teel peaks ta kohtuma kuulsusega "peata ratsanikuga" (Headless Horseman) — sõjajärgse muistendi järgi peata hessiani sõduri kummitus, kes öösiti ratsutab ja otsib oma pearuumi. Lugu lõppeb Ichabodi äkilise kadumisega — tema ratsu leitakse hiljem ratsa suure kiirusega mööda maad maha hüpanud ja Ichabodi muud asjad, nagu müts ja katkine kõht, on jäänud. Jutu lõpus jääb tegelike asjaolude tõlgendamine tahtlikult ebaselgeks — kas tegu oli üleni ülendatud kummituse töö või kohalike teppidega, mida juhtis Brom Bones.

Peategelased

• Ichabod Crane — koolmees, naiivne ja kujutlusvõimeline, armub Katrinasse. Talle meeldib hea toit ja ta on vastuoluline segu fanaatikust ja enesekindlusest.
• Katrina Van Tassel — noor ja ilus taluperenaise tütar, pärib maad ja vara; teda jälitavad mitmed vallalised.
• Brom Bones (Brom Van Brunt) — karismaatiline ja tugev kohalik noormees, kelle kohta liiguvad jutud uljaste tegude ja vembutega.
• Peata ratsanik (Headless Horseman) — jutu kõige tuntum kuju, mille päritolu Irving seob Hollandi rahvapärimuse ja sõjajärgsete lugudega; selle tegelase tõlgendus on hoidlikult ebamäärane.

Taust, inspiratsioon ja stiil

Irving kasutas jutustajana Geoffrey Crayoni alter egot ning liitis oma kirjeldustega kohalikku Hollandi-Ameerika rahvapärimust, maastiku- ja ühiskondlikku atmosfääri Hudsoni orus. Lugu ühendab koomikat, sotsiaalkriitikat ja õuduslikku elementu, jättes lugejale ruumi kahtluseks ja tõlgenduseks. Väga tähtis on samuti jutustuse stiil — soojalt ironiseeriv ja kohati kirglik, mis aitas loo populaarseks teha nii Ameerikas kui ka Euroopas.

Peamised teemad ja motiivid

• Ratsionaalsus vs kujutlusvõime — Ichabodi usaldus oma meeltele ning tema kergesti mõjutatav loomuomadus.
• Sotsiaalsed hierarhiad ja ahnus — abielu kui majanduslik-liit, mis juhib tegelaste motiive.
• Rahvapärimus ja müütide mõju igapäevaelule — kuidas legendid kujundavad inimeste käitumist ja hirmu.
• Ambivalentsus — jutustus ei anna selget vastust, mis on päris ja mis ettekujutus.

Adaptatsioonid ja kultuuriline mõju

Lugu on inspireerinud arvukaid adaptsioone nii filmis, televisioonis, raadioetendustes, teatris kui ka koomiksites. Tuntumad näited:

• Walt Disney 1949. aasta animafilm "Ichabodi ja härra Rutaja seiklused", kus Irvingi jutustuse ja teise looga ("The Legend of Rip Van Winkle") kombineerimine andis loodetava perepubliku jaoks sobiva kujutluse.
• Tim Burtoni 1999. aasta film "Sleepy Hollow" Johnny Deppiga peaosas, mis võtab jutult õudsemalt ja visuaalselt gootilisema lähenemise, lisades ulatuslikult uusi süžeekaarte ja värvikaid kujundeid.
• 2013. aasta USA telesarja "Sleepy Hollow" (Fox), mis rekonstrueerib Ichabod Crane'i tänapäevasesse konteksti ja ühendab krimi-, fantaasia- ning apokalüptilised elemendid.
• Lühijutt on regulaarselt kohandatud raadio-, tele- ja lavavormides ning on sageli kasutusel Halloween'i ja Ameerika rahvapärimusliku meelelahutuse osana.

Mõju ja pärand

"Sleepy Hollowi legend" on kujundanud tugevalt arvamust peata ratsaniku kuju ja on üks klassikalisemaid Ameerika halloweeni-kujutlusi. Irvingi lugu aitas ka Ameerika kirjanduse identiteeti kujundada — see oli üks varasemaid teoseid, mis tõi kohaliku maitse ja rahvapärimuse väljapoole USA piire. Lugu jääb aktuaalseks ka tänapäeval oma universaalse teema, terava satiiri ja oskusliku jutustuse tõttu.

Tõlgendused

Kirjandusteadlased on käsitlenud teost erinevatest vaatenurkadest: sotsiaalne satiir, rahvapärandi säilitaja, psühholoogiline lugu ja metafoor Ameerika rahvuse kujunemisest. Paljud rõhutavad, et Irvingi meisterlikkus seisnebki selles, et ta jätab lõpu avatud — seesama avatus võimaldab lugul püsida vaatamata ajale ja kultuurikontekstile.

Otsing