Termiit — mis see on? Koostis, tööpõhimõte ja keemiline reaktsioon
Termiit — mis see on? Loe koostist, tööpõhimõtet ja keemilist reaktsiooni: raud(III)-oksiidi ja alumiiniumi reaktsioon, äärmuslik põlemine, ohutus ja rakendused.
Termiit on väga kuumalt reageeriv süütesegu, mille põlemine on äärmiselt eksotermiline. See ei ole plahvatusohtlik materjal traditsioonilises mõistes (st ei teki detoneerivat üle- või šokienergiat nagu põrkeplahvatus), kuid termiidi reaktsioon võib väga kiiresti ja väga kõrgel temperatuuril kulgeda ning tekitada sulavat metalli ja kuuma tuhka.
Koostis
Termiit koosneb tavaliselt kahest põhikomponendist: vähem reaktiivsest metalli oksiidist ning peentest, reaktiivsematest metallipulbritest. Üks levinumaid segusid on raud(III)-oksiid-alumiinium, kus raud(III)oksiid (Fe2O3) reageerib alumiiniumiga (Al). Raud(III)oksiid oksüdeerib alumiiniumi, redutseerudes seejuures rauaks. Alumiinium oksüdeerub alumiiniumoksiidiks.
Termiidi jaoks saab kasutada ka paljusid teisi metalloksiide ja metalle. Mõned metallid, mida saab kasutada, on boor, magneesium, kaltsium, titaan, tsink või räni. Mõned metalloksiidid, mida saab kasutada, on vask(II)oksiid, kroom(III)oksiid, raud(II,III)oksiid, mangaan(IV)oksiid, ränidioksiid, booritrioksiid või plii(II,IV)oksiid. Metalli ei saa kasutada koos selle metallioksiidiga. Metall peab olema reaktiivsem kui oksiidi metall, muidu termiit ei toimi.
Tööpõhimõte ja keemiline reaktsioon
Termiidi reaktsioon on tüüpiline redoksreaktsioon: üks aine (metallioksiid) annab hapniku ning selle hapnikukeha redutseerub, samal ajal kui teine aine (reaktiivsem metall) oksüdeerub. Lihtsustatult väljendatuna iseloomustab seda näide rauaoksiidi ja alumiiniumi vahel:
Fe2O3 + 2 Al → 2 Fe + Al2O3
Selle käigus vabaneb suur kogus soojusenergiat — reaktsioon on tugevalt eksotermiline — ning vabanenud soojus võib sulatada reaktsiooni tooteid (nt tekkiv elementaarne raud), mille temperatuur võib ulatuda mitmetesse tuhandeid kraadidesse. Termiidi lõpptoodeteks on sageli sulav ja tahke alumiiniumoksiid ning moodustunud metalli elementaarne vorm (nt raud).
Temperatuur ja omadused
- Reaktsiooni lokaaltemperatuur võib ulatuda umbes 2000–3000 °C-ni, sõltuvalt segu koostisest ja tingimustest — piisav sulatamaks peaaegu kõiki tööstuslikke metalle.
- Termiidi põlemine toimub hapniku arvelt, mida annab metallioksiid ise; see tähendab, et reaktsioon ei vaja välistingimustes õhku, vaid jätkub ka piiratud õhuga või õhuta tingimustes.
- Segud tekitavad intensiivset kiirgust, kuuma lendtulba ja sulametalli; neid ei saa tavalise veega efektiivselt kustutada ja need võivad vee lisamisel plahvatuslikult pritsida kuuma metalli.
Variandid ja kasutusalad
Termiidi variante on mitmeid. Näiteks mõningaid segusid muudetakse eesmärgiga kiirendada reaktsiooni, alandada süttimisenergiasid või muuta tulemusmore (nt termate). Praktikas kasutatakse termiiti tööstuslikult, näiteks rongirataste keevituses (thermite welding), kus seda rakendatakse raua- ja teraseühenduste kohaliku sulatamise saavutamiseks. Samuti leiab termiit kasutust metallilõhkamises, metallurgia laboritöös ning mõnikord pyrotehnilistes või sõjalistes rakendustes.
Ohutus ja seaduslikkus
Termiit on ohtlik aine ning selle käsitlemine nõuab spetsiaalset oskust, sobivaid kaitsevahendeid ja vastavat varustust. Olulisemad ohutusalased punktid:
- Kõrge kuumus ja lendtulb — reaktsioon tekitab sulavat metalli ja tihedat sädemetut, mis võivad põhjustada tõsiseid põletusi või süttimisi.
- Vees mitte-kustutatav — vesi vee lisamisel võib põhjustada kuuma metalli pritsimist või aurupurskeid; tavalised kustutusmeetodid ei pruugi olla efektiivsed.
- Vajalikud kaitsevahendid — isikukaitsevahendid, tulekustutusseadmed ja sobiv töökeskkond on hädavajalikud; tööga peaksid tegelema väljaõppinud spetsialistid.
- Seaduslik reguleerimine — termiidi omamine ja kasutamine võib olla reguleeritud või piiratud sõltuvalt riigi seadusandlusest; kontrolli kohalikke eeskirju ja nõuetekohaseid loa- või teavituskohustusi.
Keemilised ja tehnilised märkused
Termiidi reaktsiooni efektiivsust mõjutavad mitmed tegurid: välja valitud metalli ja metallioksiidi kombinatsioon (reaktiivsussari), osakeste suurus, segamise ühtlus ning kokkupuute tingimused. Üldine nõue on, et metall, mis reageerib, peab olema piisavalt leelis- või reduktiivsem, et vähendada oksiidi metalli iooni ja võtta sellelt hapnik.
Märkus: Selles tekstis on selgitatud termiidi koostist, tööpõhimõtet ja ohte üldisel teaduslikul tasemel. Konkreetsete retseptide, segamismeetodite, süütamisvahendite või samm-sammuliste juhiste jagamine, mis võimaldavad aine ohutut või kurikuulsat kasutamist ilma nõuetekohase väljaõppeta, pole siin esitatud.

Termiidi põletamine

Termiit enne põletamist
Veel mõned termiidi põletamine
Reaktsioon ja süttimine
Alumiinium-raud(III)-oksiid termiidi reaktsioon on järgmine:
2 Al + Fe 2O 3→ Al 2O 3+ 2 Fe
Termiiti on raske süüdata. See peab olema väga kuum. Kasutatakse magneesiumist valmistatud metallribasid. Termiidi süütamiseks võib kasutada kaaliumpermanganaadi ja glütseriini segu. Seda saab süüdata tulekiviga süüturi või lapse sädemetulega. Seda võib segada väävliga, et valmistada termiiti, mis muudab raua sulatamise lihtsamaks.
Vastupidiselt üldlevinud arvamusele võivad metallid põleda. Tavalised metallid peavad aga olema pulbristatud, sest muidu juhivad nad kuumust liiga kiiresti ära, et tulekahju tekitada.
Ajalugu
Termiidi (termiidi) reaktsioon avastati 1893. aastal. Saksa keemik Hans Goldschmidt patenteeris selle 1895. aastal. Inimesed nimetasid seda "Goldschmidti reaktsiooniks" või "Goldschmidti protsessiks". Goldschmidt püüdis valmistada väga puhtaid metalle ilma süsiniku kasutamiseta sulatamisel. Peagi avastas ta termiidi väärtuse keevitamisel. Seda hakati kasutama 1900. aastate alguses rongirööbaste keevitamiseks.
Kasutab
Termiiti kasutatakse selle algsel otstarbel, raudteerööbaste kokku keevitamiseks. Seda kasutatakse ka traatide keevitamiseks. Termiiti kasutatakse ka mõnede metallide valmistamiseks. Kroomi saab valmistada kroom(III)oksiidi ja alumiiniumi vahelise termiitreaktsiooni teel. Esimene uraan valmistati termiidi abil. Termiiti võib kasutada ka ilutulestikes, et süüdata teisi süüteaineid.
Termiiti kasutati sõjaväes süütamisrelvana. Seda kasutatakse peamiselt hoonete ja seadmete hävitamiseks, kuna see sulatab metalli kergesti. Termiidile võib lisada baariumnitraati, et teha kergemini põlev segu. Eriti Teise maailmasõja ajal heitsid sõjaväelased linnadele tuhandeid termiiti sisaldavaid pomme, mis tekitasid kõikjal tulekahjusid.
Ohutus
Termiiti ei ole ohutu kodus valmistada. See eraldab ultraviolettvalgust, mis võib kahjustada silmi. Samuti tekitab see väga kuuma leegi, mis võib sulatada rauda. Seda on äärmiselt raske kustutada. Termiidisegust võivad voolata välja sulanud rauavood, mis süütavad kõik, mida see puudutab. Mõned metallid võivad termiiti sattudes keema ja leekidesse puhkeda, näiteks tsink. Kui termiit eelsoojendatakse ja seejärel süüdatakse, võib see väga kiiresti põleda, eraldades tohutu hulga soojust ja valgust. Kui seda kukutada vette, võib see väga kiiresti vett keeta, tekitades plahvatuse. Jääle kukutades võib jää plahvatada, kuid kolmeliitrisesse, kergelt niiske liivaga täidetud keeduklaasi kukutamine on ohutu.
Seotud leheküljed
- Plahvatusohtlik
- Suitsupomm
Küsimused ja vastused
K: Mis on termiit?
V: Termiit on süütesegu, mis koosneb vähem reaktiivse metalli oksiidist, mis on segatud reaktiivsema metalliga.
K: Kas termiit on plahvatusohtlik materjal?
V: Ei, termiit ei ole plahvatusohtlik materjal.
K: Mis juhtub, kui termiidi valmistamiseks kasutatakse raud(III)-oksiid-alumiiniumi segu?
V: Termiidi valmistamiseks kasutatavas raua(III)oksiidi ja alumiiniumi segus oksüdeerib raud(III)oksiid alumiiniumi, redutseerudes seejuures rauaks, ja alumiinium oksüdeerub alumiiniumoksiidiks.
K: Milliseid muid metalloksiide ja metalle võib termiidi valmistamiseks kasutada?
V: Mõned muud metalloksiidid ja metallid, mida saab termiidi valmistamiseks kasutada, on boor, magneesium, kaltsium, titaan, tsink, räni, vask(II)oksiid, kroom(III)oksiid, raud(II,III)oksiid, mangaan(IV)oksiid, ränidioksiid, booritrioksiid või plii(II,IV)oksiid.
Küsimus: Kas metalli võib kasutada termiidi jaoks koos selle metallioksiidiga?
V: Ei, metalli ei saa kasutada termiidi valmistamiseks koos selle metallioksiidiga.
K: Miks ei saa metalli koos oma metallioksiidiga termiidi jaoks kasutada?
V: Metalli ei saa kasutada termiidi jaoks koos oma metallioksiidiga, sest metall peab olema reaktiivsem kui oksiidis olev metall, muidu termiit ei toimi.
K: Mis termiit põleb väga kiiresti ja väga kuumalt?
V: Termiit põleb väga kiiresti ja väga kuumalt.
Otsige