Kohtumenetlus in absentia — määratlus, põhjused ja kaitseõigused

Kohtumenetlus in absentia: selge ülevaade määratlusest, põhjustest ja kaitseõigustest — kuidas kaitsta end, kui kohus mõistab otsuse ilma teie kohaloluta.

Absentia kohtuprotsess (ladina keeles sõna-sõnalt puudumise korral) tähendab, et isik peetakse kuriteo eest vastutavaks ja tema üle mõistetakse kohut, kuigi ta ei ole menetluse ajal kohal. Põhjuseks võib olla see, et isik viibib teadmata kohas või on põgenenud õigusemõistmise eest, näiteks pärast seda, kui ta on tasunud kautsjoni ja keeldus siis määratud kuupäeval ikkagi kohtusse tagasi pöördumast, või kuna isik ei pruugi isegi elus olla (kuulus juhtum on Martin Bormann, kes tõenäoliselt suri 1945. aasta mais ja mõisteti surma 1946. aasta novembris Nürnbergi kohtuprotsessi raames). Absentia menetlused on vastuolulised, sest süüdistataval puudub füüsiline kohalolek, mis võib piirata tema võimalust reaalselt end kaitsta ja anda oma ülevaadet sündmustest.

Põhjused ja olukorrad, kus menetletakse puudumisel

Isik on teadlikult põgenenud või ei ilmu kohtukutsele ilma mõjuva põhjuseta.
Isik on kadunud või tema asukoht ei ole teada, mistõttu ei ole võimalik talle kohtukutse üle anda.
Isik on surnud, kuid kohtumenetlus jätkub tema vastu administratiivsel või ajaloolisel põhjusel (nt ajaloolised protsessid).
Kriminaal- või protseduurilised erandid: mõnedes riikides lubatakse menetlus puudumisel, kui seadus seda ette näeb ja kui on täidetud teatud tingimused (nt piisava teavituse olemasolu).

Protseduurilised nõuded ja kaitseõigused

Paljudes õigussüsteemides on absentia kohtumenetlustel ranged tingimused, et tagada õiglane kohtuprotsess:

Nõuetekohane teavitamine: kohus peab tavaliselt tõendama, et isikut on kutsutud seaduslikult ja õigeaegselt (näiteks isiklikult või kirjalikult). Kui teavitamine ei ole toimunud, võib hilisem otsus olla tühistatav.
Tahtlikkuse hinnang: enamikus süsteemides lubatakse protsess puudumisel ainult siis, kui tõendatakse, et isik teadlikult ja ilma mõjuva põhjuseta ei ilmunud (st ei ole õigustatud puudumine nagu haigus või takistused).
Kaitsja määramine: kui süüdistatav puudub, peab kohus sageli määrama kaitsja, kes esindab tema huve, küsib tõendeid, esitab õiguspäraseid vastuväiteid ja seab kahtluse alla süüdimõistmise alused.
Tagasiastumine ja võimalus uuesti läbida protsess: paljudes jurisdiktsioonides on süüdistataval õigus taotleda protsessi tühistamist või uut läbivaatamist juhul, kui ta ilmub hiljem ja suudab tõendada, et puudumine oli õigustatud või teavitamine puudus.
Õigus kaebusele ja apellatsioonile: puudumisel mõistetud otsused on tavaliselt kaebatavad või apelleeritavad, kuid tähtaegadest sõltuvus võib nõuda kiiret tegutsemist.

Absentia vs salajane menetlus (nt jälgimine ja pealtkuulamine)

On oluline eristada klassikalist absentia kohtuprotsessi ja neid protseduure, kus isikust ei teavitata eesmärgipäraselt menetluse algusest (näiteks seetõttu, et eesmärk on tagada salajane jälgimine). Näiteks kui kohus või komisjon peab otsustama, kas isikut, näiteks terrorismis kahtlustatavat, kavatsetakse jälgida või pealt kuulata, ei saa loomulikult nõuda, et isik ise ilmuks kohale, sest menetluse eesmärk on hoida jälgimine ja tõendid saladuses. Sellistel juhtudel määratakse tavaliselt kaitsja, kes esindab kahtlustatava huve ja peab selgitama, miks jälgimist ei tohiks lubada, kuigi kahtlustatav ise menetlusest ei tea. Enamik selliseid istungeid ei ole kohtumenetlus selle sõna tehnilises mõttes, kuid neis osalevad sageli kohtunikud ja advokaadid ning kehtivad spetsiifilised protseduurireeglid.

Juriidilised ja praktilised tagajärjed

Kui kohus mõistab isiku absentia süüdi, võib see jätta kehtima karistusmõistetuse, kuni seda kohtus või apellatsioonis muudetakse.
Paljud riigid tunnistavad, et sellised otsused on eriti tundlikud ja seetõttu nõuavad võimalust hilisemaks ümbertekistijaks vms (retrial), kui isik saab hiljem teada menetlusest ja ilmub kohale.
Kui juhtum puudutab rahvusvahelist õigust (nt süüdistatava vahistamine välisriigis), võivad tekkida täiendavad keerukused seoses arestimise, väljaandmise ja tunnistuste tunnustamisega.

Praktilised soovitused kahtlustatavale

Vastake kohtukutsele ja ilmuge määratud ajal või esitage kohtule õigeaegselt põhjendatud taotlus edasilükkamiseks.
Kui viibite välisriigis või teie asukoht on teadmata, hoidke advokaadi kaudu kontakt oma aadressi ja telefoniga ning tagage, et teid saab seaduslikult teavitada.
Kui teid on juba absentia süüdimõistetud, pöörduge viivitamatult advokaadi poole, et uurida apelli või uue kohtumenetluse võimalust (võimalik on vaidlustada teavituse puudumine või õigustatud puudumine).
Konsulaarabi: välismaal viibiv isik võib pöörduda oma riigi konsulaadi poole, kui tekib oht kriminaalmenetluseks või kohtuentsüklopeedia alaseks menetluseks.

Rahvusvaheline ja inimõiguste vaatenurk

Rahvusvaheline õiguse praktika ja inimõiguste organid rõhutavad, et absentia menetlused peavad vastama õiglase kohtuprotsessi põhimõtetele. Näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse kontekstis on rõhutatud, et puudumisel toimunud protsess võib olla kooskõlas õiglase kohtumõistmise nõuetega ainult juhul, kui on tagatud piisavad protseduurilised kaitsemeetmed (õigeaegne ja tõendatav teavitamine, võime esindaja kaudu kaitset saada, võimalus hilisemaks ümberotsustamiseks jms).

Kokkuvõtteks: absentia kohtumenetlus on lubatud paljudes õigussüsteemides, kuid selle kasutamine nõuab hoolikat tasakaalustamist ühiskondliku huvi ja süüdistatava õiguste vahel. Konkreetne protseduur ja tagatised sõltuvad riigi seadusandlusest ning konkreetset olukorda hinnates on soovitatav konsulteerida kogenud advokaadiga.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kohtuprotsess tagaselja?

V: Tagaseljaotsus on kohtumenetlus, mille käigus peetakse isikut kuriteo eest vastutavaks ja mõistetakse tema üle kohut, kuigi ta ei ole menetluse ajal kohal.

K: Miks võidakse kedagi tagaselja kohtusse anda?

V: Kedagi võidakse tagaselja mõista, kui ta on tundmatus kohas, on pärast kautsjoni tasumist kohtust põgenenud või kui ta ei ole isegi elus.

K: Kas tagaseljaotsus on vastuoluline?

V: Jah, tagaseljaotsus on vastuoluline, sest see rikub kohtuprotsessi põhiprintsiipi, mis annab igaühele õiguse end kaitsta.

K: Kas süüdistatavaid esindavad kohtuprotsessi ajal tavaliselt advokaadid?

V: Jah, enamik süüdistatavaid esitab oma hagi raskete kuritegude puhul advokaadi kaudu.

K: Millal võib järelevalvearutelus osaleda kohtunik ja advokaat, kuid seda ei saa tehniliselt pidada kohtuprotsessiks?

V: Terrorismis kahtlustatavaid isikuid hõlmavad jälitusülekuulamised võivad hõlmata kohtunikke ja advokaate, kuid tehniliselt ei peeta neid kohtuprotsessiks, kuna eesmärk on hoida menetlus jälgitava isiku eest salajas.