Zagrebi ülikool: ajalugu, struktuur ja faktid Horvaatias
Zagrebi ülikool (horvaadi keeles Sveučilište u Zagrebu, hääldub [sʋeǔt͡ʃiliːʃte u zǎːgrebu]; ladina keeles Universitas Studiorum Zagrabiensis) on suurim Horvaatia ülikool ja vanim pidevalt tegutsev ülikool Viinist lõuna pool asuva Kesk-Euroopa ja kogu Kagu-Euroopa piirkonnas.
Ülikooli ajalugu algas 23. septembril 1669, kui Püha Rooma keiser Leopold I andis välja dekreedi, millega lubati asutada Zagrebi kuningliku vabalinna jesuiitide akadeemia. Dekreet võeti vastu Horvaatia Kuningriigi Ülemkogul 3. novembril 1671. aastal. Akadeemiat juhtisid jesuiidid rohkem kui sajandi jooksul, kuni paavst Clemens XIV 1773. aastal ordu laiali saatis. 1776. aastal andis keisrinna Maria Theresia välja dekreedi, millega asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia, mis oli varasema jesuiitide akadeemia õigusjärglane. Piiskop Josip Juraj Strossmayer tegi 1861. aastal Horvaatia parlamendile ettepaneku ülikooli asutamiseks. Keiser Franz Joseph kirjutas 1869. aastal alla Zagrebi ülikooli asutamise dekreedile. Asutamisakti võttis parlament vastu 1874. aastal ja keiser ratifitseeris selle 5. jaanuaril 1874. aastal. 19. oktoobril 1874 avati ametlikult Franz Josephi I kuninglik ülikool.
Struktuur ja õppetöö
Täna koosneb ülikool 29 teaduskonnast, 3 kunstiakadeemiast ja 1 ülikoolikeskusest ning seal õpib üle 70 000 üliõpilase. Õppekeel on peamiselt horvaadi keel, kuid paljudel teaduskondadel ja magistri-/doktoriprogrammidel pakutakse ka õppeaineid või terveid programme inglise keeles, et meelitada rahvusvahelisi tudengeid. Õppekavad hõlmavad bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpet ning rakendusuuringuid ja täienduskoolitusi.
Ülikooli õppehooned ja teadusasutused asuvad peamiselt Zagrebi kesklinnas ning laiali üle linnaosa kvartalite, nii et tudengielu on tihedalt seotud linna igapäevase elu ja kultuuriga. Paljude teaduskondade õppetöö on tihedalt seotud kliiniliste ja praktiliste partneritega — eriti meditsiiniteaduste valdkonnas on koostöö haiglate ja kliinikutega oluline osa õppetööst ja uurimistööst.
Uurimistöö, infrastruktuur ja teenused
Zagrebi ülikool on Horvaatia juhtiv uurimisinstitutsioon: seal tegutsevad mitmed teaduskeskused, laborid ja spetsialiseeritud instituudid. Ülikoolil on rikkalik raamatukogu- ja arhiivivõrk, mis toetab nii õppetööd kui ka teadustööd, sealhulgas suuremad ülikooli- ja erialaraamatukogud. Lisaks toimivad ülikooli juures mitmed muuseumid, arhiivid ja teaduskeskused, mis hoiavad tähtsaid kultuurilisi ja teaduslikke kogusid.
Rahvusvaheline koostöö on Zagrebi ülikooli oluline osa: ülikool osaleb programmis Erasmus+ ja mitmetes rahvusvahelistes projektides, tal on partnerülikoole Euroopas ning ülemaailmsed teadus- ja akadeemilised sidemed, mis võimaldavad õpilastele ja õppejõududele vahetusvõimalusi ja koostööprojekte.
Õpilased, personal ja üliõpilaselu
Ülikoolis õpib mitmekesine üliõpilaskond – nii kohalikke tudengeid kui ka kasvav arv rahvusvahelisi üliõpilasi. Üliõpilaselu on aktiivne: toimuvad teadus- ja kultuuriklubi, sportlikud ja ühiskondlikud organisatsioonid ning tudengiorganisatsioonid, mis toetavad vabatahtlikku tegevust ja elukestvat õppimist. Ülikool pakub tudengitele tuge karjääri- ja õppenõustamise näol, samuti elamislahendusi algajatele tudengitele.
Tähtsad faktid ja tunnustused
- Ajaloofakt: Zagrebi ülikoolil on juured 17. sajandisse ulatuvas jesuiitide akadeemias, ja see on üks vanimaid pidevalt tegutsevaid ülikoole oma regioonis.
- Suurus: Ülikool on Horvaatia suurim õppeasutus, kus õpib üle 70 000 üliõpilase.
- Rahvusvaheline tunnustus: Ülikool oli 2018. aasta Center for University World Rankings'i koostatud maailma ülikoolide nimekirjas 463. kohal 1000-st; erinevad edetabelid annavad aga erinevaid tulemusi ja järjestused võivad aastate lõikes muutuda.
Lisaks akadeemilistele saavutustele on Zagrebi ülikool oluline kultuuriline ja ühiskondlik institutsioon Horvaatias, mis säilitab olulise rolli teadusuuringute, hariduse ja avaliku elu kujundamisel. Ülikool jätkab oma ametialast ja rahvusvahelist arengut, püüeldes kaasaegsete õppe- ja uurimisstandardite ning regionaalse mõjuga lahenduste poole.
Märkus: Ülaltoodud tekst tugineb ülikooli ajaloolistele ja üldistele struktuursetele andmetele; konkreetsete õppekavade, teaduskondade nimekirjade ja värskeimate edetabelite täpsemaks info otsimiseks soovitatakse külastada Zagrebi ülikooli ametlikke lehekülgi ja avalikke allikaid.
Teaduskonnad
- Loodusteaduskond
- Arhitektuuriteaduskond
- Keemiatehnika ja tehnoloogia teaduskond
- Ehitusteaduskond
- Elektrotehnika- ja arvutiteaduskond
- Geodeesia teaduskond
- Geotehnika teaduskond (Varaždinis)
- Graafiliste kunstide teaduskond
- Masinaehituse ja laevaehituse teaduskond
- Metallurgiateaduskond (Sisak)
- Matemaatika Mäe-, geoloogia- ja naftatehnika teaduskond
- Tekstiilitehnoloogia teaduskond
- Transpordi- ja liiklusteaduskond
Biomeditsiinilised teadused
- Farmaatsia ja biokeemia teaduskond
- Veterinaarmeditsiini teaduskond
- Hambaarstiteaduskond
- Meditsiinikooli
- Põllumajandusteaduskond
- Toiduainete tehnoloogia ja biotehnoloogia teaduskond
- Metsandusteaduskond
Sotsiaalteadused
- Majandusteaduskond ja ettevõtlus
- Kinesioloogia teaduskond
- Õigusteaduskond
- Varaždini korraldus- ja informaatikateaduskond
- Politoloogiateaduskond
- Eripedagoogika ja rehabilitatsiooni teaduskond
- Õpetajakoolituse teaduskond
- Katoliku teoloogiateaduskond
- Humanitaar- ja sotsiaalteaduskond
- Ülikooli Horvaatia uuringute keskus
Kunst
- Draamateatriakadeemia
- Kaunite Kunstide Akadeemia
- Muusikaakadeemia
Rektorid
01. Matija Mesić (1874-75) 02. Stjepan Spevec (1875-76) 03. Anton Kržan (1876-77) 04. Konstantin Vojnović (1877-78) 05. Franjo Maixner (1878-79) 06. Franjo Iveković (1879-80) 07. Aleksandar Bresztyenszky (1880-81) 08. Franjo Marković (1881-82) 09. Feliks Suk (1882-83) 10. Blaž Lorković (1883-84) 11. Đuro Pilar (1884-85) 12. Gustav Baron (1885-86) 13. Franjo Vrbanić (1886-87) 14. Tadija Smičiklas (1887-88) 15. Antun Franki (1888-89) 16. Luka Marjanović (1889-90) 17. Natko Nodilo (1890-91) 18. Ivan Bujanović (1891-92) 19. Josip Pliverić (1892-93) 20. Vinko Dvořák (1893-94) 21. Antun Maurović (1894-95) 22. Franjo Spevec (1895-96) 23. Armin Pavić (1896-97) 24. Juraj Dočkal (1897-98) 25. Josip Šilović (1898-99) | 26. Đuro Arnold (1899-1900) 27. Rudolf Vimer (1900-01) 28. Franjo Vrbanić (1901-02) 29. Vjekoslav Klaić (1902-03) 30. Ivan Bujanović (1903-04) 31. Josip Pliverić (1904-05) 32. Antun Heinz (1905-06) 33. Antun Bauer (1906-07) 34. Milivoj-Klement Maurović (1907-08) 35. Gustav Janeček (1908-09) 36. Josip Volović (1909-10) 37. Julije Rorauer (1910-11) 38. Julije Domac (1911-12) 39. Josip Pazman (1912-13) 40. Edo Lovrić (1913-14) 41. Đuro Korbler (1914-15) 42. Fran Barac (1915-16) 43. Ernest Miler (1916-17) 44. Julije Golik (1917-18) 45. Ivan Angelo Ruspini (1918-19) 46. Ladislav Polić (1919-20) 47. Karlo Radoničić (1920-21) 48. Vladimir Varićak (1921-22) 49. Đuro Nenadić (1922-23) 50. Stjepan Zimmerman (1923-24) | 51. Ladislav Polić (1924-25) 52. Drago Perović (1925-26) 53. Ernest Miler (1926-28) 54. Josip Belobrk (1928-32) 55. Albert Bazala (1932-33) 56. Đuro Stipetić (1933-35) 57. Stanko Hondl (1935-37) 58. Edo Lovrić (1937-38) 59. Andrija Živković (1938-40) 60. Stjepan Ivšić (1940-43) 61. Božidar Špišić (1943-44) 62. Stjepan Horvat (1944-45) 63. Andrija Štampar (1945-46) 64. Grga Novak (1946-47) 65. Andro Mohorovičić (1947-49) 66. Marko Kostrenčić (1949-50) 67. Antun Barac (1950-51) 68. Fran Bošnjaković (1951-52) 69. Teodor Varićak (1952-53) 70. Željko Marković (1953-54) 71. Hrvoje Iveković (1954-56) 72. Zoran Bujas (1956-58) 73. Marijan Horvat (1958-60) 74. Vladimir Serdar (1960-63) 75. Slavko Macarol (1963-66) | 76. Jakov Sirotković (1966-68) 77. Ivan Supek (1968-72) 78. Predrag Vranicki (1972-76) 79. Drago Grdenić (1976-78) 80. Ivan Jurković (1978-82) 81. Zvonimir Krajina (1982-86) 82. Vladimir Stipetić (1986-88) 83. Zvonimir Šeparović (1988-90) 84. Marijan Šunjić (1990-98) 85. Branko Jeren (1998-2002) 86. Tomislav Ivančić (2001)*. 87. Helena Jasna Mencer (2002-06) 88. Aleksa Bjeliš (2006-14) 89. Damir Boras (2014-) |
* Ivančić valiti rektoriks 2001. aastal, kuid astus tervislikel põhjustel tagasi enne ametiaja algust.
Allikas: Rektorite nimekiri Zagrebi ülikooli veebilehel
Galerii
·
Arhitektuuriteaduskond
·
Humanitaar- ja sotsiaalteaduskond
·
Masinaehituse ja laevaehituse teaduskond
·
Elektrotehnika- ja arvutiteaduskond
·
Meditsiinikooli
·
Loodusteaduskond
·
Tekstiilitehnoloogia teaduskond
·
Veterinaarmeditsiini teaduskond
·
Politoloogiateaduskond
·
Metsandusteaduskond
·
Transpordi- ja liiklusteaduskond
·
Eripedagoogika ja rehabilitatsiooni teaduskond
·
Muusikaakadeemia
·
Draamateatriakadeemia
·
Katoliku teoloogiateaduskond
Seotud leheküljed
- Zagreb
- Horvaatia
Küsimused ja vastused
K: Millal asutati Zagrebi ülikool?
V: Zagrebi ülikool asutati ametlikult 1869. aastal, kui keiser Franz Joseph kirjutas alla dekreedile selle asutamise kohta.
K: Kes tegi ettepaneku ülikooli asutamiseks?
V: Piiskop Josip Juraj Strossmayer tegi 1861. aastal Horvaatia parlamendile ettepaneku ülikooli asutamiseks.
K: Milline on vanim pidevalt tegutsev ülikool Kesk- ja Kagu-Euroopas?
V: Zagrebi ülikool on vanim pidevalt tegutsev ülikool Kesk- ja Kagu-Euroopas.
K: Kui palju on seal üliõpilasi?
V: Ülikoolis on üle 70 000 üliõpilase.
K: Mis juhtus enne seda eksisteerinud jesuiitide akadeemiaga?
V: Jesuiitide akadeemiat juhtisid jesuiidid rohkem kui sajandi jooksul, kuni paavst Clemens XIV selle 1773. aastal laiali saatis.
K: Kes andis välja dekreedi, millega lubati jesuiitide akadeemia asutamine?
V: Püha Rooma keiser Leopold I andis välja dekreedi jesuiitide akadeemia asutamise kohta.
K: Milline on selle koht Center for World University Rankings'i nimekirjas 2018. aasta seisuga?
V: 2018. aasta seisuga on see Center for World University Rankings'i nimekirjas 1000 ülikoolist 463. kohal.