Zagrebi ülikool

Zagrebi ülikool (horvaadi keeles Sveučilište u Zagrebu, hääldub [sʋeǔt͡ʃiliːʃte u zǎːgrebu]; ladina keeles Universitas Studiorum Zagrabiensis) on suurim Horvaatia ülikool ja vanim pidevalt tegutsev ülikool Viinist lõuna pool asuva Kesk-Euroopa ja kogu Kagu-Euroopa piirkonnas.

Ülikooli ajalugu algas 23. septembril 1669, kui Püha Rooma keiser Leopold I andis välja dekreedi, millega lubati asutada Zagrebi kuningliku vabalinna jesuiitide akadeemia. Dekreet võeti vastu Horvaatia Kuningriigi Ülemkogul 3. novembril 1671. aastal. Akadeemiat juhtisid jesuiidid rohkem kui sajandi jooksul, kuni paavst Clemens XIV 1773. aastal ordu laiali saatis. 1776. aastal andis keisrinna Maria Theresia välja dekreedi, millega asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia, mis oli varasema jesuiitide akadeemia õigusjärglane. Piiskop Josip Juraj Strossmayer tegi 1861. aastal Horvaatia parlamendile ettepaneku ülikooli asutamiseks. Keiser Franz Joseph kirjutas 1869. aastal alla Zagrebi ülikooli asutamise dekreedile. Asutamisakti võttis parlament vastu 1874. aastal ja keiser ratifitseeris selle 5. jaanuaril 1874. aastal. 19. oktoobril 1874 avati ametlikult Franz Josephi I kuninglik ülikool.

Ülikool koosneb 29 teaduskonnast, 3 kunstiakadeemiast ja 1 ülikoolikeskusest, kus õpib üle 70 000 üliõpilase. Ülikool on 2018. aasta seisuga Center for University World Rankings'i poolt koostatud maailma ülikoolide nimekirjas 463. kohal 1000-st.

Teaduskonnad

Loodusteadused

Loodusteaduskond

Tehnika

Arhitektuuriteaduskond
Keemiatehnika ja tehnoloogia teaduskond
Ehitusteaduskond
Elektrotehnika- ja arvutiteaduskond
Geodeesia teaduskond
Geotehnika teaduskond (Varaždinis)
Graafiliste kunstide teaduskond
Masinaehituse ja laevaehituse teaduskond
Metallurgiateaduskond (Sisak)
Matemaatika Mäe-, geoloogia- ja naftatehnika teaduskond
Tekstiilitehnoloogia teaduskond
Transpordi- ja liiklusteaduskond

Biomeditsiinilised teadused

Farmaatsia ja biokeemia teaduskond
Veterinaarmeditsiini teaduskond
Hambaarstiteaduskond
Meditsiinikooli

Biotehnoloogia

Põllumajandusteaduskond
Toiduainete tehnoloogia ja biotehnoloogia teaduskond
Metsandusteaduskond

Sotsiaalteadused

Majandusteaduskond ja ettevõtlus
Kinesioloogia teaduskond
Õigusteaduskond
Varaždini korraldus- ja informaatikateaduskond
Politoloogiateaduskond
Eripedagoogika ja rehabilitatsiooni teaduskond
Õpetajakoolituse teaduskond

Humanitaarteadused

Katoliku teoloogiateaduskond
Humanitaar- ja sotsiaalteaduskond
Ülikooli Horvaatia uuringute keskus

Kunst

Draamateatriakadeemia
Kaunite Kunstide Akadeemia
Muusikaakadeemia

Rektorid

01. Matija Mesić (1874-75)

02. Stjepan Spevec (1875-76)

03. Anton Kržan (1876-77)

04. Konstantin Vojnović (1877-78)

05. Franjo Maixner (1878-79)

06. Franjo Iveković (1879-80)

07. Aleksandar Bresztyenszky (1880-81)

08. Franjo Marković (1881-82)

09. Feliks Suk (1882-83)

10. Blaž Lorković (1883-84)

11. Đuro Pilar (1884-85)

12. Gustav Baron (1885-86)

13. Franjo Vrbanić (1886-87)

14. Tadija Smičiklas (1887-88)

15. Antun Franki (1888-89)

16. Luka Marjanović (1889-90)

17. Natko Nodilo (1890-91)

18. Ivan Bujanović (1891-92)

19. Josip Pliverić (1892-93)

20. Vinko Dvořák (1893-94)

21. Antun Maurović (1894-95)

22. Franjo Spevec (1895-96)

23. Armin Pavić (1896-97)

24. Juraj Dočkal (1897-98)

25. Josip Šilović (1898-99)

26. Đuro Arnold (1899-1900)

27. Rudolf Vimer (1900-01)

28. Franjo Vrbanić (1901-02)

29. Vjekoslav Klaić (1902-03)

30. Ivan Bujanović (1903-04)

31. Josip Pliverić (1904-05)

32. Antun Heinz (1905-06)

33. Antun Bauer (1906-07)

34. Milivoj-Klement Maurović (1907-08)

35. Gustav Janeček (1908-09)

36. Josip Volović (1909-10)

37. Julije Rorauer (1910-11)

38. Julije Domac (1911-12)

39. Josip Pazman (1912-13)

40. Edo Lovrić (1913-14)

41. Đuro Korbler (1914-15)

42. Fran Barac (1915-16)

43. Ernest Miler (1916-17)

44. Julije Golik (1917-18)

45. Ivan Angelo Ruspini (1918-19)

46. Ladislav Polić (1919-20)

47. Karlo Radoničić (1920-21)

48. Vladimir Varićak (1921-22)

49. Đuro Nenadić (1922-23)

50. Stjepan Zimmerman (1923-24)

51. Ladislav Polić (1924-25)

52. Drago Perović (1925-26)

53. Ernest Miler (1926-28)

54. Josip Belobrk (1928-32)

55. Albert Bazala (1932-33)

56. Đuro Stipetić (1933-35)

57. Stanko Hondl (1935-37)

58. Edo Lovrić (1937-38)

59. Andrija Živković (1938-40)

60. Stjepan Ivšić (1940-43)

61. Božidar Špišić (1943-44)

62. Stjepan Horvat (1944-45)

63. Andrija Štampar (1945-46)

64. Grga Novak (1946-47)

65. Andro Mohorovičić (1947-49)

66. Marko Kostrenčić (1949-50)

67. Antun Barac (1950-51)

68. Fran Bošnjaković (1951-52)

69. Teodor Varićak (1952-53)

70. Željko Marković (1953-54)

71. Hrvoje Iveković (1954-56)

72. Zoran Bujas (1956-58)

73. Marijan Horvat (1958-60)

74. Vladimir Serdar (1960-63)

75. Slavko Macarol (1963-66)

76. Jakov Sirotković (1966-68)

77. Ivan Supek (1968-72)

78. Predrag Vranicki (1972-76)

79. Drago Grdenić (1976-78)

80. Ivan Jurković (1978-82)

81. Zvonimir Krajina (1982-86)

82. Vladimir Stipetić (1986-88)

83. Zvonimir Šeparović (1988-90)

84. Marijan Šunjić (1990-98)

85. Branko Jeren (1998-2002)

86. Tomislav Ivančić (2001)^*.

87. Helena Jasna Mencer (2002-06)

88. Aleksa Bjeliš (2006-14)

89. Damir Boras (2014-)

^* Ivančić valiti rektoriks 2001. aastal, kuid astus tervislikel põhjustel tagasi enne ametiaja algust.

Allikas: Rektorite nimekiri Zagrebi ülikooli veebilehel

Galerii

Arhitektuuriteaduskond

Humanitaar- ja sotsiaalteaduskond

Masinaehituse ja laevaehituse teaduskond

Elektrotehnika- ja arvutiteaduskond

Meditsiinikooli

Loodusteaduskond

Tekstiilitehnoloogia teaduskond

Veterinaarmeditsiini teaduskond

Politoloogiateaduskond

Metsandusteaduskond

Transpordi- ja liiklusteaduskond

Eripedagoogika ja rehabilitatsiooni teaduskond

Muusikaakadeemia

Draamateatriakadeemia

Katoliku teoloogiateaduskond

Seotud leheküljed

Zagreb
Horvaatia

Küsimused ja vastused

K: Millal asutati Zagrebi ülikool?

V: Zagrebi ülikool asutati ametlikult 1869. aastal, kui keiser Franz Joseph kirjutas alla dekreedile selle asutamise kohta.

K: Kes tegi ettepaneku ülikooli asutamiseks?

V: Piiskop Josip Juraj Strossmayer tegi 1861. aastal Horvaatia parlamendile ettepaneku ülikooli asutamiseks.

K: Milline on vanim pidevalt tegutsev ülikool Kesk- ja Kagu-Euroopas?

V: Zagrebi ülikool on vanim pidevalt tegutsev ülikool Kesk- ja Kagu-Euroopas.

K: Kui palju on seal üliõpilasi?

V: Ülikoolis on üle 70 000 üliõpilase.

K: Mis juhtus enne seda eksisteerinud jesuiitide akadeemiaga?

V: Jesuiitide akadeemiat juhtisid jesuiidid rohkem kui sajandi jooksul, kuni paavst Clemens XIV selle 1773. aastal laiali saatis.

K: Kes andis välja dekreedi, millega lubati jesuiitide akadeemia asutamine?

V: Püha Rooma keiser Leopold I andis välja dekreedi jesuiitide akadeemia asutamise kohta.

K: Milline on selle koht Center for World University Rankings'i nimekirjas 2018. aasta seisuga?

V: 2018. aasta seisuga on see Center for World University Rankings'i nimekirjas 1000 ülikoolist 463. kohal.