Visual Basic

Visual Basic (VB) on programmeerimiskeel, mille Microsoft on välja töötanud oma operatsioonisüsteemi Windows jaoks. BASIC-keele kohta öeldakse, et seda on lihtsam lugeda kui teisi keeli.

Visual Basic on laialt mõistetav kõrgetasemeline programmeerimiskeel, mis on kirjutatud lihtsate inglisekeelsete sõnade ja süntaksiga. Tegemist on interpreteeritud keelega, koodi saab käivitada kohe pärast kirjutamist.

Interpretaatori olemasolu muudab selle kasutamise lihtsamaks, kuna arvutil ei ole vaja koodi kompileerida, mis võib leida parandamist vajavaid vigu, enne kui kompileeritud versiooni saab käivitada. Kui kood töötab, saab selle kompileerida .exe failiks, nii et see töötab kõigis kaasaegsetes Windows'i arvutites, olenemata sellest, kas VB on installeeritud või mitte. Keel võimaldab algaval programmeerijal luua professionaalse välimusega Windows rakendusi, kuna ta sisaldab joonistusvahendeid tavaliste Windows vormide loomiseks. VB sisaldab ka täiustatud funktsioone - mõisteid ja struktuure, mis võimaldavad programme kohandada Interneti kasutamiseks. Visual Basic ei tööta muudes operatsioonisüsteemides kui Windows ja masinatel, millel on mitte-Inteliga ühilduvad protsessorid.

Kuigi programm on saanud kriitikat oma vigade tõttu, oli Visual Basic alates selle 3. versiooni avaldamisest 1993. aasta suvel ülitugev kaubanduslik edu. Paljud firmad pakkusid kolmanda osapoole juhtelemente, mis laiendasid oluliselt selle funktsionaalsust.

Näited

Dim MyInput MyInput = InputBox("Kui vana sa oled?") If Not IsNumeric(MyInput) Then MsgBox "See ei ole number!" ElseIf MyInput < 0 Then MsgBox "Sa ei saa olla väiksem kui null!" ElseIf MyInput > 100 Then MsgBox "See on vana!" Else MsgBox "Sa oled " & MyInput & " aastat vana." End If

Private Sub Form_Load() MsgBox "Tere, maailm" End Sub

Ajalugu

VB 1.0 võeti kasutusele 1991. aastal. Kasutajaliidese loomiseks kasutatav lohistamise disain pärineb Alan Cooperi ja tema firma Tripod poolt välja töötatud vormigeneraatori prototüübist. Microsoft sõlmis Cooperi ja tema kaaslastega lepingu, et arendada Tripodist Windows 3.0 jaoks programmeeritav vormide süsteem koodnimetuse Ruby (ei ole seotud programmeerimiskeelega Ruby) all. Tripod ei sisaldanud üldse programmeerimiskeelt. Microsoft otsustas ühendada Ruby keele Basiciga, et luua Visual Basic. Ruby kasutajaliidese generaator andis Visual Basici "visuaalse" osa ja see kombineeriti "EB" Embedded BASIC mootoriga, mis oli mõeldud Microsofti mahajäetud "Omega" andmebaasisüsteemi jaoks. Ruby andis ka võimaluse laadida dünaamiliste linkide raamatukogusid, mis sisaldasid täiendavaid juhtelemente (mida siis nimetati "gizmos"), millest hiljem sai Visual Basic Extension (VBX) liides. Visual Basici versioonid on loetletud allpool:

Nimi	Operatsioonisüsteem	Avaldamise kuupäev	Kirjeldus
Visual Basic 1.0	Windows	mai 1991	See versioon avaldati esmakordselt Comdex/Windows Worldi messil Atlantas, Gruusias.
Visual Basic 1.0	DOS	september 1992	See keele versioon ise ei olnud päris ühilduv Visual Basic for Windowsiga. Selle põhjuseks oli see, et keel oli tegelikult Microsofti DOS-põhiste BASIC-kompilaatorite QuickBASIC ja BASIC Professional Development System järgmine versioon. Kasutajaliides kasutab tekstilist kasutajaliidest, kasutades laiendatud ASCII tähemärke, et simuleerida graafilise kasutajaliidese väljanägemist.
Visual Basic 2.0	Windows	november 1992	Programmeerimiskeskkonda oli lihtsam kasutada kui versiooni 1.0 ja see oli kiirem. Nimelt said vormid instantseeritavateks objektideks, millega pandi alus klassimoodulite kontseptsioonidele, mida hiljem pakuti versioonis 4.0.
Visual Basic 3.0	Windows	Suvi 1993	Visual Basic 3.0 oli saadaval Standard ja Professional versioonina. VB3 sisaldas Microsoft Jet Database Engine'i versiooni 1.1, mis suutis lugeda ja kirjutada Jet (või Access) 1.x andmebaase. Selle versiooni ilmumisega muutus toode edukamaks. Visual Basic 3.0-d kritiseeriti siiski tugevalt, kuna see ei olnud "tõeline programmeerimiskeel"; see ei suutnud luua tegelikke käivitatavaid (EXE) faile. See tähendas, et mis tahes VB programmi tuli käivitamisel tõlgendada ja see jooksis aeglasemalt kui tavaline arvutiprogramm.
Visual Basic 4.0	Windows	august 1995	See oli esimene versioon, millega saab luua nii 32-bitiseid rakendusi kui ka 16-bitiseid Windowsi programme. Sellel on kolm väljaannet: Standard, Professional ja Enterprise. Samuti tutvustas see võimalust kirjutada Visual Basicis mitte-GUI-klasse. Visual Basic 4 erinevate versioonide vahelised vastuolud põhjustasid probleeme installimisel ja kasutamisel. Kui Visual Basic'i varasemad versioonid kasutasid VBX-juhtmikke, siis Visual Basic 4.0 kasutas selle asemel OLE-juhtmikke (failide nimed lõppevad .OCX-iga). Seda tüüpi juhtelemente hakati hiljem nimetama ActiveX-juhtelementideks.
Visual Basic 5.0	Windows	veebruar 1997	See versioon ilmus ainult Windowsi 32-bitise versiooni jaoks. Programmeerijad, kes eelistasid kirjutada 16-bitiseid programme, said Visual Basic 4.0-s kirjutatud programme importida Visual Basic 5.0-sse ja Visual Basic 5.0 programme saab hõlpsasti konverteerida Visual Basic 4.0-ga. Visual Basic 5.0 võttis kasutusele ka võimaluse luua kohandatud kasutajakontrolle, samuti võimaluse kompileerida Windowsi algupäraseks käivitatavaks koodiks, mis kiirendab arvutusi nõudva koodi täitmist. Samuti anti välja tasuta allalaaditav Control Creation Edition ActiveX-juhtide loomiseks. Seda kasutati ka Visual Basici sissejuhatava vormina: tavalist .exe projekti sai luua ja käivitada IDE-s, kuid mitte kompileerida.
Visual Basic 6.0	Windows	1998. aasta keskpaik	See versioon parandas mitmeid valdkondi, sealhulgas võimalust luua veebipõhiseid rakendusi. Alates 2008. aasta märtsist läks VB6 Microsofti "mitte-toetatud faasi". Kuigi Visual Basic 6.0 arenduskeskkonda enam ei toetata, toetatakse selle töörežiimi Windows Vista, Windows Server 2008 ja Windows 7 all. Microsoft Visual Basic 6.0 peamine toetus lõppes 31. märtsil 2005. aastal. Laiendatud toetus lõppes märtsis 2008. Visual Basici kasutajaskond väljendas vastuseks oma tõsist muret ja kutsus kasutajaid üles allkirjastama petitsiooni, et toode säiliks. Microsoft on seni keeldunud oma seisukohta selles küsimuses muutmast. (kuid vt ) Iroonilisel kombel paljastati 2005. aasta jooksul, et Microsofti uus spioonivastane pakkumine Microsoft AntiSpyware (osa GIANT Company Software'i ostust) oli kodeeritud Visual Basic 6.0-l. Selle asendaja, Windows Defender, kirjutati ümber C++ koodiks.

Visual Basic .NET

Visual Basic .NET on järgmine tootesari Microsofti eduka Visual Basici tootesarja raames. See muudab programmide loomise lihtsamaks, sest programmi on võimalik tõmmata ja tilkuda juhtelemente. See töötab .NET raamistikul ja sisaldab veel üht pikka rida programme (vt Visual Basic .NET#Editions).

Visual Basic for Applications

See on skriptikeel, mida kasutatakse Microsoft Office'is ja mõnes teises programmis. See põhineb Visual Basic 6.0-l ja sellega saab muuta andmeid kontorirakenduses, kirjutada neid faili ja teha muid toiminguid.

Support

Kõik Visual Basici arenduskeskkonna versioonid alates 1.0 kuni 6.0 on kõrvaldatud ja Microsoft ei toeta neid enam. Ka sellega seotud jooksutuskeskkonnad ei ole enam toetatud. Välja arvatud Visual Basic 6 tuumikajakeskkond, mida Microsoft toetab ametlikult kuni Windows 10 ja Windows Server 2012 toetuse lõppemiseni. Visual Studio 6.0-ga tarnitud kolmandate osapoolte komponendid ei kuulu selle toetusavalduse alla. Mõned varasemad Visual Basici komponendid võivad siiski töötada uuematel platvormidel. Seda vaatamata sellele, et Microsoft ja teised tootjad ei toeta neid.

Visual Basic 6 arendus- ja hooldusarendus on võimalik Windows XP, Windows Vista ja Windows 2003 platvormidel Visual Studio 6.0 abil, kuid seda ei toetata. Visual Basic 6.0, selle rakenduste programmeerimisliidese ja tööriistade dokumentatsioon on kõige paremini kajastatud viimases MSDN väljaandes enne Visual Studio.NET 2002. aastat. MSDNi hilisemad väljaanded keskendusid .NET-arendusele ja sealt eemaldati olulised osad Visual Basic 6.0 programmeerimisdokumentatsioonist. Visual Basic IDE-d saab installeerida ja kasutada Windows Vista's, kus tal on mõned väiksemad vastuolud, mis ei takista tavalist tarkvaraarendust ja hooldust. Alates 2008. aasta augustist on nii Visual Studio 6.0 kui ka MSDNi dokumentatsioon MSDNi tellijatele allalaadimiseks saadaval.

Küsimused ja vastused

K: Mis on visuaalkunst?

V: Visual Basic on programmeerimiskeel, mille Microsoft töötas välja oma operatsioonisüsteemi Windows jaoks.

K: Kas BASIC-keel on lihtsamini loetav kui teised keeled?

V: Jah, BASIC-keel on väidetavalt lihtsamini loetav kui teised keeled.

K: Kas Visual Basic on kõrgetasemeline programmeerimiskeel?

V: Jah, Visual Basic on laialt mõistetav kõrgetasemeline programmeerimiskeel.

K: Kas Visual Basic on interpreteeritud keel?

V: Jah, Visual Basic on interpreteeritud keel.

K: Kas koodi saab käivitada kohe pärast Visual Basicis kirjutamist?

V: Jah, koodi saab käivitada kohe pärast Visual Basicis kirjutamist.

K: Kas Visual Basici koodi saab kompileerida .exe-failiks?

V: Jah, kui kood on valmis, saab selle kompileerida .exe-failiks, nii et see töötab kõigis moodsates Windows-arvutites.

K: Kas Visual Basic saab töötada ka muudes operatsioonisüsteemides kui Windows?

V: Ei, Visual Basic ei tööta muudes operatsioonisüsteemides kui Windows ja masinates, mille protsessorid ei ole Inteliga ühilduvad.