Visual Basic — Microsofti Windowsi programmeerimiskeel: ülevaade
Visual Basic — Windowsi populaarne programmeerimiskeel: lihtne, interpreteeritav ja kompileeritav; ülevaade funktsioonidest, ajaloost, kasutusvõimalustest ja tööriistadest.
Visual Basic (VB) on programmeerimiskeel, mille Microsoft on välja töötanud oma operatsioonisüsteemi Windows jaoks. BASIC‑põhine süntaks kasutab lihtsaid, loetavaid inglisekeelseid sõnu, mistõttu on keel sageli algajatele arusaadavam kui paljud madalama taseme keeled.
Visual Basic on kõrgetasemeline, sündmusjuhtimisele (event-driven) orienteeritud programmeerimiskeel koos integreeritud arenduskeskkonnaga (IDE), mis võimaldab kiiret rakenduste prototüüpimist ja visuaalset arendust – vormide koostamist lohistamise ja omaduste seadistamise abil. Klassikalises Visual Basic'is kasutab kompilaator tihti p‑koodi (pseudo‑koodi), mida täidab VB‑runtime, kuid paljud versioonid (näiteks VB5/VB6) võimaldasid ka kompileerida native .exe‑faile. See tähendab, et arendaja võib koodi kiiresti käivitada arenduskonsoolis ning lõplikuks levitamiseks koostada käivitatava programmi, mis töötab kaasaegsetes Windowsi keskkondades ka siis, kui arenduskeskkond ise pole paigaldatud.
Ajalooline taust
Visual Basic ilmus esmakordselt 1991. aastal ja saavutas laialdase populaarsuse eriti alates versioonist 3.0 (1993), mis tõi kaasa tugeva kommertsedu. Paljud ettevõtted pakkusid kolmanda osapoole juhtelemente (ActiveX‑kontrolle), mis laiendasid VB‑rakenduste võimalusi ja kiirendasid ärilahenduste loomist. Klassikaline VB (VB1–VB6) domineeris Windowsi töölauarakenduste arenduses kuni 1990.‑te lõpu ja 2000.‑te alguse muutusteni.
Peamised omadused
- Sündmuspõhine programmeerimine – kasutajaliidese sündmused (klikk, muutus jne) kutsuvad esile vastava koodi.
- Visuaalne vormi‑disainer – võimaldab luua Windowsi vorme lohistamise ja omaduste paneeli abil.
- Tugi komponentidele ja ActiveX‑kontrollidele – laiendatav kolmandate osapoolte moodulitega.
- Komplektne standardteek häälestatud Windowsi rakenduste loomiseks (failisüsteem, andmebaasikõned, võrguühendus).
- Integreeritud silumis‑ ja arendusvahendid, mis kiirendavad arendustsüklit.
Kasutusalad
Visual Basic oli ja on laialdaselt kasutatud äri‑rakenduste, prototüüpide, sise‑tööriistade, andmebaasirakenduste ja töövoo automatiseerimise loomiseks. Lisaks klassikalisele VB‑ile on Microsoftilt tulnud ka Visual Basic .NET (VB.NET), mis integreerub .NET platvormiga ja laiendab võimalusi kaasaegsete veebiteenuste ja mitmetasandiliste rakenduste loomisel. Samuti eksisteerib seotud keel VBA (Visual Basic for Applications), mida kasutatakse laialdaselt Microsoft Office'i makrode ja laienduste kirjutamiseks.
Eelised ja piirangud
- Eelised: kiire arendusaeg, loetav süntaks, tugev IDE ja vormidisainer, suur ökosüsteem kolmanda osapoole komponentidest.
- Piirangud: klassikaline VB (näiteks VB6) töötab peamiselt Windowsi platvormil ning ei ole natiivselt ülekantav teistele operatsioonisüsteemidele; keel ja tööriistad on aja jooksul arenenud (VB.NET). Mõned varasemad VB‑versioonid kasutasid p‑koodi, mis sõltub runtime'ist, mis on muutnud eraldiseisvate rakenduste käitumise mõnikord raskemaks võrreldes täielikult natiivsete kompileeritud keeltega.
Tänapäevane olukord ja üleminemised
Klassikaline Visual Basic (VB6) on ajalooliselt olnud väga populaarne, kuid Microsoft on suunanud edasise arenduse VB.NET‑i poole, mis töötab .NET platvormil ja on keeletasandil erinenud klassikalisest VB‑ist. VB.NET võimaldab kirjutada nii töölaua‑ kui ka veebirakendusi ning vahel ka teenuseid ja pilvepõhiseid komponente. Kuigi VB.NET on võimekas, on paljud uued projektid nüüd kirjutatud C#‑is; siiski on Visual Basic endiselt toetatud teatud Microsofti toodetes ja paljud olemasolevad äri‑rakendused kasutavad endiselt VB‑põhiseid koodi‑baase.
Praktilised nõuanded
- Kui arendad lühikese ajaga Windowsi töölauarakendust või prototüüpi, võib Visual Basic olla hea valik tänu vormidisainerile ja kiirele arendustsüklile.
- Pikkaajaliste ja platvormideüleste projektide puhul kaalu VB.NET‑i või teisi keeli/.NET‑lahendusi (või C#), et tagada parem ühilduvus ja kogukonna tugi.
- Võta arvesse olemasolevaid VB‑komponente ja -raamistikke – sageli on olemas juba valmis lahendused, mida uuesti kasutada.
Kuigi Visual Basic on ajas muutunud ja saanud nii kiitust kui ka kriitikat, on selle mõju Windowsi arendusele märkimisväärne: see populariseeris visuaalset, sündmuspõhist arendust ning aitas ka algajatel kiiresti praktilisi rakendusi luua.
Näited
Ajalugu
VB 1.0 võeti kasutusele 1991. aastal. Kasutajaliidese loomiseks kasutatav lohistamise disain pärineb Alan Cooperi ja tema firma Tripod poolt välja töötatud vormigeneraatori prototüübist. Microsoft sõlmis Cooperi ja tema kaaslastega lepingu, et arendada Tripodist Windows 3.0 jaoks programmeeritav vormide süsteem koodnimetuse Ruby (ei ole seotud programmeerimiskeelega Ruby) all. Tripod ei sisaldanud üldse programmeerimiskeelt. Microsoft otsustas ühendada Ruby keele Basiciga, et luua Visual Basic. Ruby kasutajaliidese generaator andis Visual Basici "visuaalse" osa ja see kombineeriti "EB" Embedded BASIC mootoriga, mis oli mõeldud Microsofti mahajäetud "Omega" andmebaasisüsteemi jaoks. Ruby andis ka võimaluse laadida dünaamiliste linkide raamatukogusid, mis sisaldasid täiendavaid juhtelemente (mida siis nimetati "gizmos"), millest hiljem sai Visual Basic Extension (VBX) liides. Visual Basici versioonid on loetletud allpool:
| Nimi | Operatsioonisüsteem | Avaldamise kuupäev | Kirjeldus |
| Visual Basic 1.0 | Windows | mai 1991 | See versioon avaldati esmakordselt Comdex/Windows Worldi messil Atlantas, Gruusias. |
| Visual Basic 1.0 | september 1992 | See keele versioon ise ei olnud päris ühilduv Visual Basic for Windowsiga. Selle põhjuseks oli see, et keel oli tegelikult Microsofti DOS-põhiste BASIC-kompilaatorite QuickBASIC ja BASIC Professional Development System järgmine versioon. Kasutajaliides kasutab tekstilist kasutajaliidest, kasutades laiendatud ASCII tähemärke, et simuleerida graafilise kasutajaliidese väljanägemist. | |
| Visual Basic 2.0 | Windows | november 1992 | Programmeerimiskeskkonda oli lihtsam kasutada kui versiooni 1.0 ja see oli kiirem. Nimelt said vormid instantseeritavateks objektideks, millega pandi alus klassimoodulite kontseptsioonidele, mida hiljem pakuti versioonis 4.0. |
| Visual Basic 3.0 | Windows | Suvi 1993 | Visual Basic 3.0 oli saadaval Standard ja Professional versioonina. VB3 sisaldas Microsoft Jet Database Engine'i versiooni 1.1, mis suutis lugeda ja kirjutada Jet (või Access) 1.x andmebaase. Selle versiooni ilmumisega muutus toode edukamaks. Visual Basic 3.0-d kritiseeriti siiski tugevalt, kuna see ei olnud "tõeline programmeerimiskeel"; see ei suutnud luua tegelikke käivitatavaid (EXE) faile. See tähendas, et mis tahes VB programmi tuli käivitamisel tõlgendada ja see jooksis aeglasemalt kui tavaline arvutiprogramm. |
| Visual Basic 4.0 | Windows | august 1995 | See oli esimene versioon, millega saab luua nii 32-bitiseid rakendusi kui ka 16-bitiseid Windowsi programme. Sellel on kolm väljaannet: Standard, Professional ja Enterprise. Samuti tutvustas see võimalust kirjutada Visual Basicis mitte-GUI-klasse. Visual Basic 4 erinevate versioonide vahelised vastuolud põhjustasid probleeme installimisel ja kasutamisel. Kui Visual Basic'i varasemad versioonid kasutasid VBX-juhtmikke, siis Visual Basic 4.0 kasutas selle asemel OLE-juhtmikke (failide nimed lõppevad .OCX-iga). Seda tüüpi juhtelemente hakati hiljem nimetama ActiveX-juhtelementideks. |
| Visual Basic 5.0 | Windows | veebruar 1997 | See versioon ilmus ainult Windowsi 32-bitise versiooni jaoks. Programmeerijad, kes eelistasid kirjutada 16-bitiseid programme, said Visual Basic 4.0-s kirjutatud programme importida Visual Basic 5.0-sse ja Visual Basic 5.0 programme saab hõlpsasti konverteerida Visual Basic 4.0-ga. Visual Basic 5.0 võttis kasutusele ka võimaluse luua kohandatud kasutajakontrolle, samuti võimaluse kompileerida Windowsi algupäraseks käivitatavaks koodiks, mis kiirendab arvutusi nõudva koodi täitmist. Samuti anti välja tasuta allalaaditav Control Creation Edition ActiveX-juhtide loomiseks. Seda kasutati ka Visual Basici sissejuhatava vormina: tavalist .exe projekti sai luua ja käivitada IDE-s, kuid mitte kompileerida. |
| Visual Basic 6.0 | Windows | 1998. aasta keskpaik | See versioon parandas mitmeid valdkondi, sealhulgas võimalust luua veebipõhiseid rakendusi. Alates 2008. aasta märtsist läks VB6 Microsofti "mitte-toetatud faasi". Kuigi Visual Basic 6.0 arenduskeskkonda enam ei toetata, toetatakse selle töörežiimi Windows Vista, Windows Server 2008 ja Windows 7 all. Microsoft Visual Basic 6.0 peamine toetus lõppes 31. märtsil 2005. aastal. Laiendatud toetus lõppes märtsis 2008. Visual Basici kasutajaskond väljendas vastuseks oma tõsist muret ja kutsus kasutajaid üles allkirjastama petitsiooni, et toode säiliks. Microsoft on seni keeldunud oma seisukohta selles küsimuses muutmast. (kuid vt ) Iroonilisel kombel paljastati 2005. aasta jooksul, et Microsofti uus spioonivastane pakkumine Microsoft AntiSpyware (osa GIANT Company Software'i ostust) oli kodeeritud Visual Basic 6.0-l. Selle asendaja, Windows Defender, kirjutati ümber C++ koodiks. |
Visual Basic .NET
Visual Basic .NET on järgmine tootesari Microsofti eduka Visual Basici tootesarja raames. See muudab programmide loomise lihtsamaks, sest programmi on võimalik tõmmata ja tilkuda juhtelemente. See töötab .NET raamistikul ja sisaldab veel üht pikka rida programme (vt Visual Basic .NET#Editions).
Visual Basic for Applications
See on skriptikeel, mida kasutatakse Microsoft Office'is ja mõnes teises programmis. See põhineb Visual Basic 6.0-l ja sellega saab muuta andmeid kontorirakenduses, kirjutada neid faili ja teha muid toiminguid.
Support
Kõik Visual Basici arenduskeskkonna versioonid alates 1.0 kuni 6.0 on kõrvaldatud ja Microsoft ei toeta neid enam. Ka sellega seotud jooksutuskeskkonnad ei ole enam toetatud. Välja arvatud Visual Basic 6 tuumikajakeskkond, mida Microsoft toetab ametlikult kuni Windows 10 ja Windows Server 2012 toetuse lõppemiseni. Visual Studio 6.0-ga tarnitud kolmandate osapoolte komponendid ei kuulu selle toetusavalduse alla. Mõned varasemad Visual Basici komponendid võivad siiski töötada uuematel platvormidel. Seda vaatamata sellele, et Microsoft ja teised tootjad ei toeta neid.
Visual Basic 6 arendus- ja hooldusarendus on võimalik Windows XP, Windows Vista ja Windows 2003 platvormidel Visual Studio 6.0 abil, kuid seda ei toetata. Visual Basic 6.0, selle rakenduste programmeerimisliidese ja tööriistade dokumentatsioon on kõige paremini kajastatud viimases MSDN väljaandes enne Visual Studio.NET 2002. aastat. MSDNi hilisemad väljaanded keskendusid .NET-arendusele ja sealt eemaldati olulised osad Visual Basic 6.0 programmeerimisdokumentatsioonist. Visual Basic IDE-d saab installeerida ja kasutada Windows Vista's, kus tal on mõned väiksemad vastuolud, mis ei takista tavalist tarkvaraarendust ja hooldust. Alates 2008. aasta augustist on nii Visual Studio 6.0 kui ka MSDNi dokumentatsioon MSDNi tellijatele allalaadimiseks saadaval.
Küsimused ja vastused
K: Mis on visuaalkunst?
V: Visual Basic on programmeerimiskeel, mille Microsoft töötas välja oma operatsioonisüsteemi Windows jaoks.
K: Kas BASIC-keel on lihtsamini loetav kui teised keeled?
V: Jah, BASIC-keel on väidetavalt lihtsamini loetav kui teised keeled.
K: Kas Visual Basic on kõrgetasemeline programmeerimiskeel?
V: Jah, Visual Basic on laialt mõistetav kõrgetasemeline programmeerimiskeel.
K: Kas Visual Basic on interpreteeritud keel?
V: Jah, Visual Basic on interpreteeritud keel.
K: Kas koodi saab käivitada kohe pärast Visual Basicis kirjutamist?
V: Jah, koodi saab käivitada kohe pärast Visual Basicis kirjutamist.
K: Kas Visual Basici koodi saab kompileerida .exe-failiks?
V: Jah, kui kood on valmis, saab selle kompileerida .exe-failiks, nii et see töötab kõigis moodsates Windows-arvutites.
K: Kas Visual Basic saab töötada ka muudes operatsioonisüsteemides kui Windows?
V: Ei, Visual Basic ei tööta muudes operatsioonisüsteemides kui Windows ja masinates, mille protsessorid ei ole Inteliga ühilduvad.
Otsige