Visual Basic (VB) on programmeerimiskeel, mille Microsoft on välja töötanud oma operatsioonisüsteemi Windows jaoks. BASIC‑põhine süntaks kasutab lihtsaid, loetavaid inglisekeelseid sõnu, mistõttu on keel sageli algajatele arusaadavam kui paljud madalama taseme keeled.

Visual Basic on kõrgetasemeline, sündmusjuhtimisele (event-driven) orienteeritud programmeerimiskeel koos integreeritud arenduskeskkonnaga (IDE), mis võimaldab kiiret rakenduste prototüüpimist ja visuaalset arendust – vormide koostamist lohistamise ja omaduste seadistamise abil. Klassikalises Visual Basic'is kasutab kompilaator tihti p‑koodi (pseudo‑koodi), mida täidab VB‑runtime, kuid paljud versioonid (näiteks VB5/VB6) võimaldasid ka kompileerida native .exe‑faile. See tähendab, et arendaja võib koodi kiiresti käivitada arenduskonsoolis ning lõplikuks levitamiseks koostada käivitatava programmi, mis töötab kaasaegsetes Windowsi keskkondades ka siis, kui arenduskeskkond ise pole paigaldatud.

Ajalooline taust

Visual Basic ilmus esmakordselt 1991. aastal ja saavutas laialdase populaarsuse eriti alates versioonist 3.0 (1993), mis tõi kaasa tugeva kommertsedu. Paljud ettevõtted pakkusid kolmanda osapoole juhtelemente (ActiveX‑kontrolle), mis laiendasid VB‑rakenduste võimalusi ja kiirendasid ärilahenduste loomist. Klassikaline VB (VB1–VB6) domineeris Windowsi töölauarakenduste arenduses kuni 1990.‑te lõpu ja 2000.‑te alguse muutusteni.

Peamised omadused

  • Sündmuspõhine programmeerimine – kasutajaliidese sündmused (klikk, muutus jne) kutsuvad esile vastava koodi.
  • Visuaalne vormi‑disainer – võimaldab luua Windowsi vorme lohistamise ja omaduste paneeli abil.
  • Tugi komponentidele ja ActiveX‑kontrollidele – laiendatav kolmandate osapoolte moodulitega.
  • Komplektne standardteek häälestatud Windowsi rakenduste loomiseks (failisüsteem, andmebaasikõned, võrguühendus).
  • Integreeritud silumis‑ ja arendusvahendid, mis kiirendavad arendustsüklit.

Kasutusalad

Visual Basic oli ja on laialdaselt kasutatud äri‑rakenduste, prototüüpide, sise‑tööriistade, andmebaasirakenduste ja töövoo automatiseerimise loomiseks. Lisaks klassikalisele VB‑ile on Microsoftilt tulnud ka Visual Basic .NET (VB.NET), mis integreerub .NET platvormiga ja laiendab võimalusi kaasaegsete veebiteenuste ja mitmetasandiliste rakenduste loomisel. Samuti eksisteerib seotud keel VBA (Visual Basic for Applications), mida kasutatakse laialdaselt Microsoft Office'i makrode ja laienduste kirjutamiseks.

Eelised ja piirangud

  • Eelised: kiire arendusaeg, loetav süntaks, tugev IDE ja vormidisainer, suur ökosüsteem kolmanda osapoole komponentidest.
  • Piirangud: klassikaline VB (näiteks VB6) töötab peamiselt Windowsi platvormil ning ei ole natiivselt ülekantav teistele operatsioonisüsteemidele; kee­l ja tööriistad on aja jooksul arenenud (VB.NET). Mõned varasemad VB‑versioonid kasutasid p‑koodi, mis sõltub runtime'ist, mis on muutnud eraldiseisvate rakenduste käitumise mõnikord raskemaks võrreldes täielikult natiivsete kompileeritud keel­tega.

Tänapäevane olukord ja üleminemised

Klassikaline Visual Basic (VB6) on ajalooliselt olnud väga populaarne, kuid Microsoft on suunanud edasise arenduse VB.NET‑i poole, mis töötab .NET platvormil ja on keeletasandil erinenud klassikalisest VB‑ist. VB.NET võimaldab kirjutada nii töölaua‑ kui ka veebirakendusi ning vahel ka teenuseid ja pilvepõhiseid komponente. Kuigi VB.NET on võimekas, on paljud uued projektid nüüd kirjutatud C#‑is; siiski on Visual Basic endiselt toetatud teatud Microsofti toodetes ja paljud olemasolevad äri‑rakendused kasutavad endiselt VB‑põhiseid koodi‑baase.

Praktilised nõuanded

  • Kui arendad lühikese ajaga Windowsi töölauarakendust või prototüüpi, võib Visual Basic olla hea valik tänu vormidisainerile ja kiirele arendustsüklile.
  • Pikkaajaliste ja platvormideüleste projektide puhul kaalu VB.NET‑i või teisi keeli/.NET‑lahendusi (või C#), et tagada parem ühilduvus ja kogukonna tugi.
  • Võta arvesse olemasolevaid VB‑komponente ja -raamistikke – sageli on olemas juba valmis lahendused, mida uuesti kasutada.

Kuigi Visual Basic on ajas muutunud ja saanud nii kiitust kui ka kriitikat, on selle mõju Windowsi arendusele märkimisväärne: see populariseeris visuaalset, sündmuspõhist arendust ning aitas ka algajatel kiiresti praktilisi rakendusi luua.