Westgate'i kaubanduskeskuse tulistamine (Nairobi, 21.–24. sept 2013)
21. septembril 2013 ründasid kümme relvastatud meest Keenias Nairobis asuvat kaubanduskeskust. Rünnak algas ostukeskuse sees pommi- ja tulirelvade kasutamisega ning ründajad võtsid pantvange; lõppseis kestis 24. septembrini, kui Keenia julgeolekujõud kuulutasid siege'i lõppenuks pärast pikki tulevahetusi ja eriüksuste operatsioone. Kokku hukkus 72 inimest, sealhulgas 61 tsiviilisikut, 6 Keenia sõdurit ja 5 ründajat; üle 200 inimese sai vigastada. Kaubanduskeskus, kus rünnak toimus, oli Westgate.
Rünnaku käik
Rünnaku algus toimus päeva tipptunnil ja sihtmärgiks oli rahvarohke ostu- ja meelelahutuskeskus, kus viibisid nii kohalikud elanikud, välismaalased kui ka pered. Ründajad liikusid sisemusse, visates granaate ja avades tule, seejärel sulgesid end hoone eriosadesse ning kasutasid pantvangide hoidmiseks seinu ja kaubanduspindu varjeks. Keenia politsei ja armeeiüksused reageerisid, alustasid evakuatsiooni- ja päästeoperatsioone ning läksid eriüksustega sisse, et neutraliseerida ründajad ja vabastada pantvangid. Operatsioon kestis mitu päeva, kuna ründajad olid hoones laiali ja linnaliinide ning sisemiste ruumide puhastamine võttis aega.
Vastutus ja motiiv
Rünnaku eest võttis vastutuse islamistlik rühmitus Al-Shabaab. Rühmitus väitis, et rünnak oli kättemaks Keenia sõjaväe osaluse eest Somaalias ning osa laiemast kampaaniast Keeniat ja Lääne huve sihtida. Juhtumi uurimisel toodi ka esile rünnaku planeerimise ja logistika aspektid, samuti uuriti julgeoleku- ja luureinfo käsitlemist ning riiklike vastureaktsioonide tõhusust.
Uurimine, vastused ja tagajärjed
Rünnak vallandas terava kriitika Keenia turvapoliitika ja luurekoostöö kohta. Uurimised keskendusid nii otsestele osalejatele kui ka sellele, kuidas rünnak üldse võimalikuks sai — uuriti infovahetust, julgeolekuaukusid ja ostukeskuse turvasüsteeme. Hiljem avaldatud aruannetes käsitleti rünnaku organiseerimist ning tõstatati küsimusi ka riigisiseste vastutusküsimuste ja juhtimisotsuste kohta rünnaku ajal.
Rahvusvaheline kogukond ja valitsused avaldasid solidaarsust Keeniaga ning pakkusid õigus- ja luureabi. Mitmed riigid saatsid ekspertabi, päästemeeskondi või luureinfot, et aidata uurimiste läbiviimist ja pantvangide evakuatsiooni. Rünnak mõjutas oluliselt Nairobi turismitööstust, ekspatriaatide kogukonda ja ärikeskkonda ning tõstatas laiemalt arutelud terrorismi- ja julgeolekupoliitika üle Ida-Aafrikas.
Sotsiaalne ja infrastruktuurne mõju
Westgate'i hoone sai märkimisväärseid kahjustusi; osa keskuse pindu põletati või sai laskekahjustusi ning ostukeskuse tavapärane tegevus peatati kuuideks. Rünnakust mõjutatud pered ja vigastatud inimesed said meditsiinilist ja sotsiaalset abi, toimusid mälestusteenistused hukkunute auks ning avalik debatt julgeoleku- ja paremate ennetusmeetmete üle. Kaubanduskeskuse osa ruumidest taastus ja osaliselt avati taas alles pikema taastamise järel.
Pikaajaline mõju
Westgate'i rünnak jättis Keenia avalikkusse ja poliitikasse pikaajalise jälje: toimus tugev surve julgeoleku- ja luureteenistuste reformimiseks, suurenes piiride ja avalike kohtade turvamine ning tekkisid uued mehhanismid teabe jagamiseks rahvusvaheliste partneritega. Samuti süvenes avalik ja meediakajastus rünnakute ohvrite ja üleelajate lugude ning riigi valmisoleku teemade ümber.
