Xerochrysum (õlilill): Austraalia igihaljad õistaimed ja liigid

Xerochrysum (õlilill) — avasta Austraalia igihaljad õistaimed: 7 liiki, populaarsemad sordid, kasvutingimused ja hooldusideed iluaiaks.

Xerochrysum (või Bracteantha) on Austraaliast pärit õistaimede perekond, kuhu kuuluvad mitmeaastased ja mitmeaastased igihaljad või pooligihaljad rohttaimed. Perekonna nimi Xerochrysum määratleti 1990. aastal vene botaaniku Nikolai Tzvelevi poolt; järgmisel aastal kirjeldati ka nimi Bracteantha, mille kasutuselevõtt ja taksonoomia on olnud ajas vahelduv. 2002. aasta molekulaaruuringud viitasid, et hõimkond Gnaphalieae võib olla polüfüleetiline, ning mõned liigid nagu X. bracteatum ja X. viscosum võivad taksonoomiliselt erineda ning vajavad täpsemat uurimist. ^{[vajab lihtsustamist]}

Liigid

Praegu tunnustatud liike on seitse (lühiülevaade):

• Xerochrysum bicolor — väiksemaõieline liik, esineb piiratud levikuga aladel.
• Xerochrysum bracteatum (õlilill või kuldne igihaljas; sün. Bracteantha bracteata) — kõige tuntum aiandusliik, laialt aretatud mitmete sortidena.
• Xerochrysum collierianum A.M.Buchanan & Schah. — kasvab eelkõige Austraalia teatavates piirkondades; väiksemad õied ja spetsiifiline kasvukäitumine.
• Xerochrysum palustre (Soo Everlasting) — eelistab niiskemaid soid ja märgemaid kasvukohti.
• Xerochrysum papillosum (Labill.) R.J.Bayer — omapäraste vegetatiivsete tunnustega liik, kohati levinud rannikualadel.
• Xerochrysum subundulatum (Alpine Everlasting või Orange Everlasting) — esineb kõrgematel aladel (mäestikes), talub külma paremini kui mõned madalama kasvu liigid.
• Xerochrysum viscosum (kleepuv igavene) — iseloomulikud kleepuvad lehed ja varred, mõnevõrra erinev geneetiline taust võrreldes mõne teise liigiga.

Morfoloogia ja õied

Xerochrysum’i liikide õied on tihti erksavärvilised, kroonlehed näivad kuivades püsivatena (seepärast nimetatakse neid sageli „everlasting“ ehk igavesed). Õisikud on korvõisikud, kus rohked suured kroonlehtedest moodustuvad brakteaadid ümbritsevad keskmisi tolmukatega õisi. Lehed võivad olla karvased või kleepuvad (nt X. viscosum), kõrgus varieerub mõnest sentimeetrist kuni 60–80 cm-ni sõltuvalt liigist ja sordist.

Levik ja elupaigad

Kõik perekonna liigid on pärit Austraaliast ja kasvavad mitmesugustes elupaikades: rohumaadel, rannikualadel, soistel aladel ja mäestikes. Paljud liigid eelistavad päikeselist ja hästi kuivendatud kasvukohta, kuid mõned (nt X. palustre) taluvad niiskemaid tingimusi.

Aednikule: kasvatamine ja hooldus

Xerochrysum’iga on lihtne alustada ka koduaednikul. Peamised soovitused:

• Asukoht: päikeseline koht, hea õhuringlus.
• Muld: kergelt liivane või hea drenaažiga aiamuld; liigset niiskust tuleb vältida.
• Vesi: mõõdukas kastmine — kuivem kasvutingimus on sageli parem kui liigne märg muld.
• Külmakindlus: sõltub liigist; mäestikul esinevad liigid taluvad külma paremini.
• Lõikamine: õite korjamisel säilivad kuivatatud õied hästi, mistõttu on liigid populaarsed kuivade kimpude valmistamisel.
• Paljundamine: seemnetest või pistikutest; pistikud tagavad emaliigi sordiomaduste püsimise.

Kasutus ja tähendus

Paljud Xerochrysum liigid ja sordid on populaarsed ilutaimed, neid kasutatakse lillepeenardes, pottides ja lõikelilledeks. Tänu kuivpüsivatele brakteaadiõitele sobivad nad hästi kuivatatud kimpu ja käsitööks. Lisaks meelitavad õied ligi tolmeldajaid nagu putukad ja mesilased ning aitavad säilitada põlluökosüsteemide elurikkust.

Taksonoomia ja uurimistöö

Perekonna taksonoomia on olnud muutuv: algselt liigitati mitmeid liike perekonda Helichrysum, hilisemad uuringud ja nimetused eraldasid need eraldi perekondadeks. Molekulaarsete meetodite arendamine on aidanud selgitada liikide vahelisi sugulussuhteid, kuid mõned küsimused (sh polüfüleetilisus ja liigipiirid) vajavad täiendavat uurimist ja selgitamist.

Kaitse ja säilitamine

Kuigi enamik Xerochrysum liike ei ole laialdaselt ohustatud, võivad lokaalsed populatsioonid kannatada elupaikade kadumise, maaparanduse ja invasiivsete taimede tõttu. Aretus- ja säilitustöö, samuti looduskaitsemeetmed võivad olla olulised haruldasemate või piiratud levikuga liikide säilimiseks.

Kui soovite istutada Xerochrysum aiapartiina, valige päike, hea drenaaž ja mõõdukas hooldus — tulemuseks on kauakestvad ning erksavärvilised õied ja palju rõõmu nii aiapidajale kui ka tolmeldajatele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Xerochrysum?

K: Kes on selle perekonna määratlenud?

K: Mitu liiki on olemas?

K: Millised on liikide nimed?

K: Kas see on tuvastatud enne Bracteantha?

K: Kas see perekond on tõenäoliselt polüfüüleetiline?

K: Millisesse perekonda see taim kuulub ?

Otsing