S-Bahn Zürich — Zürichi linnalähirongisüsteem: ajalugu, liinid, faktid
S-Bahn Zürich – põhjalik ülevaade Zürichi linnalähirongist: ajalugu, liinid, faktid, reisijastatistika, ööliinid, ühendused ja tulevikuplaanid.
Zürichi S-Bahn (saksa keeles S-Bahn Zürich) on linnalähirongisüsteem, mis ühendab Zürichi linna ja selle metropolipiirkonda. Süsteem sai alguse 1990. aastal, mil see oli esimene Šveitsi eeslinna raudteesüsteem, mis alustas tegevust. Alates sellest on võrku järk-järgult laiendatud ja tihedamaks tehtud, muutes selle regiooni peamiseks ühistranspordi tugisambaks.
Võrk ja põhistatistika
2008. aasta keskel hõlmas S-Bahn umbes 380 kilomeetrit raudteeliine, 171 jaama ja 28 liini. 2007. aastal kasutas süsteemi iga päev umbes 355 653 reisijat. Igal aastal kasutab süsteemi hinnanguliselt 75–80 miljonit inimest; piirkonna elanikest kasutab seda teenust märkimisväärne osa (umbes 70% — sõltuvalt alast ja uurimismeetodist võivad need protsendid varieeruda).
Liinid ja sagedus
- Tavaliselt sõidab enamikul S-Bahn liinidel kaks rongi tunnis (2 rongi/tunnis), põhiliinidel on tipptunnil tihti neli rongi tunnis (4/tunnis).
- Alates 2002. aastast opereeritakse lisaks muudele liinidele ka öiseid (Nacht-S-Bahn) liine nädalavahetustel (reede–laupäeva ja laupäeva–pühapäeva öödel). Selliseid liine on mitmeid (välja toodud algses võrgus oli seitse), tavaliselt sõidab ööliinidel üks rong tunnis; mõnel liinil on ainult üks rong iga kahe tunni järel.
- Edasised plaanid sisaldavad sageduse suurendamist paljudel liinidel kuni 4 rongi tunnis ning ühetaolise 4/tunnis pakkumise laiendamist kogu päeva vältel näiteks Zürich–Winterthur koridoril.
Taristu — pearaudteejaam ja tunnelid
Üks tähtsamaid infrastruktuuriarendusi viimastel aastakümnetel on olnud Durchmesserlinie Zürich koos Weinberg-tunneliga, mis valmis ja võeti kasutusele 2014. aastal. See tunnel ja sellega seotud rajatised võimaldavad otsest läbilõikuvat ühendust Zurich Hauptbahnhof (Zürichi pearaudteejaam) ja Oerlikoni (ning sealt edasi lennujaama suunas) ilma rongi suunda muutmata, suurendades läbilaskevõimet pearaudteejaama läbilaskealal.
Teenindus ja operaatorid
- Võrku koordineerib Zürichi piirkonna ühistranspordiorganisatsioon ZVV (Zürcher Verkehrsverbund), kuid reisi läbiviijad on peamiselt SBB (Šveitsi föderaalsed raudteed) ning mõnel suunal alamoperatsioonid nagu Thurbo jt.
- Süsteem on tihedalt integreeritud trammide, busside ja muude regionaalsete rongiühendustega ning töötab tsoonipõhise pileti- ja ülekandepoliitikaga, mida haldab ZVV.
Rongipark ja mugavused
S-Bahn kasutab mitmesugust kaasaegset elektrirongiparki, sealhulgas topeltsaloniga (double-deck) rongid ning madala lävega EMU-d, mis on mõeldud kiireks ja mahukaks regionaalseks teeninduseks. Rongidel on tavaliselt piisav ruum jalgratastele väljadel või spetsiaalsetel aladel, samuti on seal istekohtade ja seisukohtade kombinatsioon, mis tõstab vedu efektiivsust tipptundidel.
Piletid, ööliinid ja lisatasud
S-Bahn on osa ZVV zone-süsteemist: üks pilet kehtib tavaliselt teatud tsoonide piires ja võimaldab ülekannet erinevate transpordiliikide vahel. Ööliinidega reisimisel kehtivad sageli eritingimused — näiteks ööpiletid või lisatasud (ööpilet / NightTicket), mida võib vaja minna tavalise päevapileti eest lisaks. Öised bussiliinid täiendavad rongiteenust ning tagavad ühendused väljaspool tavapärast sõiduplaani.
Ligipääsetavus ja teenused jaamadel
Paljud jaamad on konfigureeritud ratastooliga ligipääsetavaks: on liftid, kaldteed ja selged teavitussüsteemid. Jaamadel on tavaliselt jalgratta- ja parkimisvõimalused (Park & Ride), infotahvlid ning piletimüügi ja tarbijatoe automaadid. Piirkondlike projektide raames täiendatakse järk-järgult ka jaamade reisijate mugavust ja turvalisust.
Tulevik ja arendus
S-Bahn võrgustiku arengus on fookuses sageduste suurendamine, rongide mahutavuse tõstmine ning taristu planeeritud täiendused, mis peaksid parandama läbilaskevõimet ja vähendama reisiaegu. Lisaks arendatakse teenuse integreeritust teiste transpordivõrkudega ning kavandatakse uusi liine või liiniühendusi vastavalt linna ja regiooni kasvule.
Kokkuvõte: Zürichi S-Bahn on regionaalne selgroog, mis ühendab linna ja ümbruse tiheda, sagedase rongiliiklusega. Tänu ühtsele piletisüsteemile, tuhandetele igapäevastele reisijatele ja pidevale infrastruktuuri ning teenuse arendusele mängib see süsteem olulist rolli Zürichi metropoliala liikuvuses.
Skeemiline võrgukaart, 2008. aasta keskpaik
Igal liinil on kaks rongi tunnis. Seega on Altsetteni ja Zürich HB (peajaama) vahel 16 rongi tunnis ehk üks rong iga 4 minuti tagant.
Punase katkendliku joonega näidatud tunnel võimaldab Winterthurist ja Oerlikonist tulevatel rongidel läbida Zürichi pearaudteejaama ilma suunda muutmata. Tunnel on kavas valmis ehitada 2015. aastaks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Zürichi S-Bahn?
V: Zürichi S-Bahn on linnalähirongisüsteem, mis ühendab Zürichi ja selle pealinna.
K: Millal Zürichi S-Bahn alustas tegevust?
V: Zürichi S-Bahn alustas tegevust 1990. aastal, mis teeb sellest esimese eeslinna raudteesüsteemi Šveitsis.
K: Mitu kilomeetrit raudteed on Zürichi S-Bahni süsteemis?
V: 2008. aasta keskel oli Zürichi S-Bahni süsteemis 380 kilomeetrit raudteed.
K: Kui palju reisijaid kasutab Zürichi S-Bahn süsteemi iga päev?
V: 2007. aastal kasutas Zürichi S-Bahn-süsteemi iga päev umbes 355 653 reisijat.
K: Kas Zürichi S-Bahn-süsteemis on ka öiseid liine?
V: Jah, alates 2002. aastast on 7 liini, mis sõidavad nädalavahetustel öösel tavaliselt ühe rongiga tunnis. Mõnel liinil sõidab ainult üks rong iga kahe tunni tagant.
K: Kui palju inimesi kasutab Zürichi S-Bahn süsteemi aastas?
V: Zürichi S-Bahn-süsteemi kasutab igal aastal 75-80 miljonit inimest.
K: Millised on Zürichi S-Bahn-süsteemi tulevikuplaanid?
V: Zürichi S-Bahni süsteemi tulevikuplaanid hõlmavad 4 rongi tunnis kasutuselevõtmist enamikul liinidel ning Zürichi ja Winterthuri vahel 4 rongini tunnis kogu päeva jooksul, mitte ainult tipptunnil. Zürichi pearaudteejaama ehitati uus tunnel. See tunnel võimaldab Zürichi pearaudteejaamast otseühendust Oerlikoni ja lennujaama, ilma suunamuutuseta.
Otsige