1138. aasta Aleppo maavärin: ajalooline ülevaade ja ohvrite arv
1138. aasta Aleppo maavärin: põhjalik ajalooline ülevaade, hukkunute arv, allikad ja mõju — uurimus traagilisest sündmusest, mis raputas Põhja‑Süüriat.
1138. aasta Aleppo maavärin toimus Põhja-Süürias Aleppo linna lähedal 11. oktoobril 1138. aastal. Ameerika Ühendriikide geoloogilise uuringu andmetel on see 230 000 hukkunuga ajaloo kolmas kõige surmavam maavärin. See summa tuleneb aga selle maavärina ja 1137. aasta novembris Džazira tasandikul ja 30. septembril 1139 Ganjas Aserbaidžaanis toimunud maavärinate kombinatsioonist ajaloolistes andmetes. Ibn Taghribirdi kirjutas esimest korda sellest suurest hulga hukkunute arvust XV sajandil.
Ajalooline taust ja allikad
1138. aasta maavärin jääb keskaegsete sündmuste hulka, mida kirjeldavad peamiselt araabia ja hilisemad kroonikaautoriid. Kahjuks on kaasaegseid, silmapilgul usaldusväärseid kirjeldusi vähe ning hilisemate kronikate kaudu jõudnud andmed on sageli segatud teiste lähema aja sündmustega. Ibn Taghribirdi (XV sajand) on üks neist, kes edastas suure hukkunute arvu, kuid tema teade on kirjutatud mitu sajandit pärast sündmust ja võib peegeldada info kokku-lappimist mitmest maavärinast.
Ohvrite arvu vastuolud
Ohvrite arv on ajalooliste allikate põhjal väga ebatäpne ja vastuoluline. Mõned kaasaegsed allikad ja populaarteaduslikud kokkuvõtted toovad välja kuni 230 000 hukkunut, kuid see number tugineb erinevate episoodide (nt 1137, 1138 ja 1139) kokkulugemisele ja võib seega oluliselt ülehinnata üheainsa sündmuse tegelikku lõivu. Paljud tänapäeva uurijad ja seismoloogid soovitavad olla ettevaatlikud ning tõenäoliselt on ühe maavärina tegelik hukkunute arv väiksem, kuigi ka see võib olla endiselt suur, arvestades tihedalt asustatud keskaja linnakeskkonda ja tolleaegsete ehitustavade haavatavust.
Geoloogiline ja piirkondlik kontekst
Aleppo asub geoloogiliselt aktiivsel alal, kus läheduses mõjutavad tektoonilisi tingimusi suuremad lõhed ja plaatide piirid. Regioonis esineb aeg-ajalt tugevaid maavärinaid, mis võivad põhjustada ulatuslikku purustust tiheasustuse ja ajalooliste kivistruktuuride puhul. Konkreetse 1138. aasta sündmuse täpne magnitude ei ole teada ja seda ei saa määrata ilma täiendavate paleoseismoloogiliste tõenditeta.
Kahjud ja sotsiaalne mõju
Keskaegsed maavärinad said sageli sotsiaalse ja poliitilise tähenduse — hävingu järel olid kogukonnad sunnitud toime tulema laastavate tagajärgedega ilma kaasaegse abi- ja rekonstrueerimissüsteemita. Kuigi üksikasjalikke andmeid konkreetsete hoonete või linnaosade hävinemise kohta 1138. aasta kohta napib, on tõenäoline, et kahjustusid elamud, religioossed hooned ja avalikud rajatised ning häiringud majandustegevuses ja elanikkonnas olid märkimisväärsed.
Järeldused ja uurimise piirangud
1138. aasta Aleppo maavärin on ajalooliselt märkimisväärne, kuid tema ohvrite arvu ja täpsete tagajärgede hindamine piirneb allikate nappus, kronoloogiline segadus ja hilisemate kroonikatööde kokkupõimumine erinevate sündmustega. Tänapäevased seismoloogilised ja ajaloolised analüüsid rõhutavad ettevaatust ajalooliste hukkunute arvude kasutamisel ilma primaarsete allikate kriitilise hindamiseta. Paleoseismoloogia ja arheoloogilised uuringud võivad tulevikus aidata täpsustada selle sündmuse mastaapi, kuid praegu jääb 1138. aasta maavärina ohvrite arv statistiliselt ebakindlaks ning sageli esitatud suurte numbrite puhul tuleb arvestada võimaliku kombineerimisega teiste lähiaegsete maavärinatega.
Otsige