Ameerika Ühendriikide geoloogiline uuring (USGS) on Ameerika Ühendriikide valitsuse teadusasutus. Amet on osa Ameerika Ühendriikide siseministeeriumist.

USGSi teadlased uurivad Ameerika Ühendriikide maastikku, selle loodusvarasid ja neid ohustavaid loodusõnnetusi. Organisatsioonil on neli peamist teadusharu: bioloogia, geograafia, geoloogia ja hüdroloogia. USGS on fakte uuriv teadusorganisatsioon. Tal ei ole volitusi reguleerida.

USGS keskendub seitsmele "missioonivaldkonnale": (1) kliima ja maakasutuse muutused, (2) põhilised teadussüsteemid, (3) ökosüsteemid, (4) energia ja mineraalid, (5) keskkonnatervis, (6) looduslikud ohud ja (7) vesi.

Administratiivselt on see jagatud peakorteriüksuseks ja kuueks piirkondlikuks üksuseks. Muud eriprogrammid on järgmised:

  • Maavärina- ja loodusohu programmid — USGS jälgib maavärinaid, vulkaanilist aktiivsust, maalihetest ja mudalaviinidest tulenevaid riske ning arendab hoiatus- ja analüüsisüsteeme (nt maavärinahoiatused, vulkaanihoiatused). Selle teaduse abil saavad hädaabi- ja planeerimisorganid paremini reageerida ja vähendada inimeste ning vara kaotust.
  • Veeuuringud ja veekvaliteet — suures võrgustikus paiknevate voolumõõteseadmeste (streamgages) ja veekvaliteediandmete abil kogub USGS reaalajas andmeid vooluhulkade, põhjavee tasemete, saasteainete ja veekasutuse kohta. Tuntud andmesüsteemideks on näiteks National Water Information System (NWIS) ja riiklikud veeuuringu projektid, mille tulemused on avalikult kättesaadavad.
  • Geoloogilised ja kaardistamisprogrammid — USGS koostab geoloogilisi ja geomorfoloogilisi kaarte, mis on olulised maakasutuse planeerimisel, infrastruktuuri projekteerimisel ja loodusvarade hindamisel. Siia kuuluvad ka rahvuslikud geofüüsikalised andmebaasid ja geoloogilised uuringud.
  • Riiklik georuumi programm ja kaugseire — USGS arendab ja haldab geokaardistamise vahendeid, kaugseireandmeid ja maapildi pildistamist (nt partnerlus satelliitandmetega). Need andmed aitavad jälgida maakasutuse muutusi, metsakatet, põllumajandust ja kliimamuutuste mõju.
  • Energiate ja mineraalide uuringud — programmi eesmärk on hinnata energia- ja mineraalivarude paiknemist, majanduslikku väärtust ning nende kasutuse keskkonnamõjusid. Uurimistöö toetab nii taastuv- kui traditsiooniliste ressursside hinnangut ja planeerimist.
  • Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse uuringud — USGS teadlased uurivad liike, elupaiku, invasioonilisi liike ja ökosüsteemide tervist. Töö hõlmab nii kaitseplaneerimist kui ka majandustegevuse keskkonnamõjude hindamist.
  • Keskkonnatervise uurimisprogrammid — keskendub saasteainete käitumisele, toksiinide levikule pinnases, vees ja organismides ning nende mõjule inimeste ja ökosüsteemide tervisele. Näiteks uuritakse ühiselt veekogude reostuse ja põllumajanduslike kemikaalide mõju.
  • Riiklikud ja regionaalsed koostööalgatused — USGS teeb tihedat koostööd föderaalsete agentuuride (nt FEMA ja NOAA), osariikide ametkondade, ülikoolide, kohalike kogukondade ja põlisrahvastega. Koostöö hõlmab andmete jagamist, teaduslikku nõustamist ja ühisprojekte kohalike probleemide lahendamiseks.
  • Andme- ja publikatsiooniteenused — USGS avaldab teadusaruandeid, kaarte, andmekomplekte ja analüüse, mis on üldjuhul avalikud ja kättesaadavad internetis. Tööriistade hulka kuuluvad interaktiivsed kaardirakendused, andme-API‑d ja teadusandmete hoidlad, mis võimaldavad teadlastel, poliitikutel ja kodanikel hõlpsasti andmeid kasutada.
  • Kliima- ja maakasutuse muutuste uurimine — jälgitakse ja modelleeritakse kliimamuutuste mõju pinnasele, veeringetele, elupaikadele ja ökosüsteemidele ning aidatakse planeerida kohanemis- ja leevendusstrateegiaid.

Ajaloost ja rollist: USGS asutati 1879. aastal eesmärgiga koordineerida riiklikke geoloogiuuringuid ja pakkuda teaduspõhist informatsiooni maa- ja veevarade kohta. Tänapäeval on USGS koduks paljudele eriteadmistele — geoloogidele, bioloogidele, hüdroloogidele, geograafidele ja andmeteadlastele — ning selle uurimistöö tulemusi kasutatakse nii avalikus poliitikas, erasektoris kui ka teadusmaailmas.

Andmete kättesaadavus ja avalik teenus: USGS andmed ja avaldused on laialdaselt kättesaadavad ning neid kasutatakse riskihindamiseks, erakorralise reageerimise toetamiseks, maakorralduseks ja teaduslikuks uurimiseks. Näiteks pakutakse reaalajas maavärinahoiatusi, vooluhulga ja veekvaliteedi andmeid ning kaardipõhiseid tööriistu, mis aitavad kohalikel ametkondadel ja elanikel paremini otsustada.

Kokkuvõte: USGS on Ameerika Ühendriikide juhtiv loodusteaduslik asutus, mille töös on ühendatud mitme distsipliini teadusuuringud, andmehaldussüsteemid ja avalik teenistus. Kuigi see ei ole reguleeriv amet, mängib USGS olulist rolli loodusressursside mõistmisel, loodusõnnetuste riski vähendamises ja teaduspõhise info pakkumises otsustajatele ning üldsusele. Lisateavet ja juurdepääsu andmetele leiab USGS ametlikelt veebilehtedelt ja andmeportaalidest.