Karl XIII (1748–1818) — Rootsi ja Norra kuningas

Karl XIII (1748–1818) — Rootsi ja Norra kuninga biograafia: elu, valitsemisaeg 1809–1818, päritolu ja tema tähtsus Skandinaavia ajaloos.

Charles XIII & II ka Carl, Rootsi: Karl XIII (sündinud 7. oktoobril 1748 Stockholmis, Rootsis, surnud 5. veebruaril 1818 aastal, oli Rootsi monarh. Ta oli Rootsi kuningas (Karl XIII) alates 1809. aastast ja Norra kuningas (Karl II) alates 1814. aastast kuni oma 1818. aasta surmani. Ta oli Rootsi kuninga Adolf Friedrichi ja Preisi Louisa Ulrika, Preisimaa Friedrich II õe, teine poeg.

Kuigi Rootsis tunti teda kuningas Karl XIII nime all, oli ta tegelikult seitsmes Rootsi kuningas selle nimega, sest Karl IX (valitses 1604-1611) oli oma numbri vastu võtnud pärast fiktiivse Rootsi ajaloo uurimist.

Elulugu ja perekond

Karl (Carl) sündis kuningliku perekonna teise pojana 7. oktoobril 1748 Stockholmis. Tema vanemad olid kuningas Adolf Friedrichi ja printsess Louisa Ulrika Preisi dünastiast, kes oli õde Preisimaa kuningale Friedrich II. Karl kasvas üles õukonnas, kus poliitiline võim ja huvid olid tugevalt seotud tema vanemate ning õe-vendade saatusega. Ta abiellus kaks korda ja tema isiklikul elul ei olnud järeltulijaid, kes oleksid kuningriiki pärinud; see oli üks peamisi põhjusi, miks 1810. aastal valitud pärijaks sai välist päritolu kandidaat.

Valitsemine ja poliitika

Karl XIII sai Rootsi trooni 1809. aastal pärast seda, kui tema nõbu Gustav IV Adolf kukutati riigipööre järel. Uus valitseja oli vanema põlvkonna liige ja tema valitsemise alguses vastu võetud põhimõtteliselt uus valitsemiskord — 1809. aasta valitsusvorm (Instrument of Government) — andis Rootsi poliitikale olulise põhiseadusliku raamistiku ning vähendas monarhi absoluutset võimu. Karl XIII aktsepteeris seda uut konstitutsiooni, mille tõttu sai tema valitsemisest osaajaliselt piiratud kuningavõim ning parlament (Riksdag) sai suurema tähtsuse.

Pärast Napoleoni sõdade keeriseid poliitikas osales Rootsi diplomaatias ning sõjalistes liikumistes, mille tulemusena kujunes Rootsi uus olukord Põhja-Euroopas. Kuigi Karl XIII ise ei olnud poliitiliselt aktiivse või domineeriva figuurina samal tasemel kui mõned tema eelkäijad, jäi ta ametlikuks riigipeaks, kelle nimel tehti otsuseid koos valitseva eliidiga.

Pärimisprobleem ja Bernadotte'i adopteerimine

Kuna Karl XIII-l ei olnud elavaid järeltulijaid, muutus küsimus trooni järjekorrast äärmiselt aktuaalseks. 1810. aastal valis ja adopteeris Rootsi Riksdag tema pärijaks Prantsuse sõjaväelase, hilisema marssali Jean-Baptiste Bernadotte’i, kes võttis Rootsis nime Karl XIV Johan (Karl XIV Johan) ja kelle dünastia valitseb Rootsit ka hiljemalt. Bernadotte'i valikust sai siiski alguse uus periood rootsi monarhias — tugev, sõjaväeline juht ja oskuslik poliitik, kes aitas ka hiljem läbi viia liitlust Norra küsimuses.

Union Norra ja troon Norra kuningana

1814. aastal, pärast tõsiseid ümberkorraldusi Põhja-Euroopa kaartidel (sh Taani–Rootsi ja Napoleoni sõdade järel), loodi Norra ja Rootsi vahel isikuniheline liit. Pärast Taani ja Norra suhete lõppu ning lühikest norralaste iseseisvuskatset sai Karl XIII Norra kuningaks, kus teda nimetati Karl II. Norra säilitas oma põhiseaduse ja suure osa sisemisest iseseisvusest, ent ühendus jagas sama monarhi. Tegelike läbirääkimiste ning sõjaliste ja diplomaatiliste samme viisid ellu eelkõige printsipäälsed poliitikud ja hiljem ka Bernadotte.

Iseloom, tervis ja pärand

Kuningas Karl XIII oli iseloomult tagasihoidlik ja rahulik. Talle omistati pigem leebe ja vaoshoitud juhi kuju; ta ei olnud tuntud suurte reformide või isiklike domineerivate poliitiliste sammude poolest. Tema tervis oli erinevatel perioodidel kehvem — vanemas eas süvenesid terviseprobleemid ning see mõjutas ka tema aktiivsust riigiasjades.

Pärast tema surma 5. veebruaril 1818 päris trooni omaks võetud adopteeritud pärija Karl XIV Johan (Jean-Baptiste Bernadotte), kelle järeltulijad jätkasid Rootsi kuninglikku suguvõsa. Karl XIII pärandiks jäid eelkõige konstitutsioonilise riigikorra kinnistumine (1809. a valitsusvorm) ning osalus Rootsi uues geopoliitilises positsioonis, mis hõlmas ka Norra liitu.

Kiired faktid

• Sünniaeg: 7. oktoober 1748, Stockholm.
• Surmaaeg: 5. veebruar 1818.
• Rootsi kuningas: 1809–1818 (Karl XIII).
• Norra kuningas: alates 1814 (Karl II) kuni 1818.
• Pärija: adopteeritud Jean‑Baptiste Bernadotte (hilisem Karl XIV Johan) 1810. aastal.
• Matmispaik: Rootsi kuningate traditsioonilises matmiskohas (nt Riddarholmskyrkan on olnud paljude Rootsimaalaste monarhide viimane puhkepaik).

Karl XIII esindab ajastut, mil Rootsi pidi kohanema põhiseaduslike piirangute ja uute rahvusvaheliste oludega. Tema valitsusaeg jääb ajalukku kui üleminekuperiood absolutismist senisest suuremale parlamentaarsele mõjule ning Põhjamaade geopoliitilise maastiku muutumise ajal.

Otsing