Claude Lévi-Strauss: prantsuse antropoloog ja struktuurilise antropoloogia looja
Claude Lévi-Strauss — prantsuse antropoloog ja struktuurilise antropoloogia looja; avastab kultuuride tähendusi vastandite ja sümbolite kaudu.
Claude Lévi-Strauss (hääldub [klod levi stʁos]; 28. november 1908 - 30. oktoober 2009) oli prantsuse antropoloog. Ta sündis prantsuse juudi vanemate lapsena Brüsselis. Ta kasvas üles Pariisis. Ta tuli välja struktuurilise antropoloogia, mis on idee, et inimesed mõtlevad maailmast vastandite kaudu - näiteks kõrge ja madal, sees ja väljas, elu ja surm - ning et iga kultuuri saab mõista nende vastandite kaudu. "Algusest peale," kirjutas ta, "kasutab visuaalse tajumise protsess binaarset vastandamist." [Strukturalism ja ökoloogia, 1972].
Varane elu ja akadeemiline tee
Lévi-Strauss õppis Pariisis filosoofiat ja alustas karjääri kooliõpetajana. 1930. aastatel töötas ta Brasiilias, kus ta viibis pikki välitöid ja uuris kohalikke põlisrahvaid — see kogemus mõjutas tugevalt tema teoreetilist mõtlemist. Sõja ajal emigreerus ta Ameerikasse ja töötas mitmetes teadusasutustes, sealhulgas New Yorgis. Pärast Teist maailmasõda naasis ta Prantsuse akadeemilisse elu: ta rajas ja juhtis antropoloogiaõpetust ning pidas loenguid nii École pratique des hautes études kui ka Collège de France'is, kus ta omas suurt mõju järgnevatele põlvkondadele.
Peamised ideed ja meetod
Lévi-Strauss on tuntud eelkõige struktuurilise antropoloogia poolest. Tema põhiväide oli, et inimeste mõtlemises on peidetud universaalsed struktuurid, mida saab paljastada kultuuriliste nähtuste — näiteks müütide, suguluskorra, toitumise ja rituaalide — analüüsi kaudu. Ta võttis inspiratsiooni strukturaalsest keeleteadusest (F. de Saussure'i traditsioonist) ja rakendas sarnaseid mõisteid kultuurilise materjali korrastamisel.
Mõned tema tuntud kontseptsioonid:
- Binaarsed vastandid — kujuteldavad paarid nagu elu/surm, toores/keedetud jms, mille kaudu tähendus sünnib.
- Bricoleur (ehk "tegev meister") — metafoor selle kohta, kuidas inimkogukonnad loovalt kasutavad olemasolevaid elemente uute tähenduste loomiseks, vastandudes "insenerile", kes planeerib süsteemi nullist.
- Struktuurne analüüs müütides — Lévi-Strauss muutis müütide uurimise viisi, otsides nendes korduvaid suhteid ja pöördpunkte, mis peegeldavad sügavamaid mõtlemise mustreid.
Tähtsamad teosed
Lévi-Straussi sulest ilmus mitu mõjukat teost, mis tutvustasid tema ideid laiemale avalikkusele ja teadusringkondadele. Kõige tuntumad on:
- Les Structures élémentaires de la parenté (1949) — analüüs sugulusstruktuuridest ja abielu- ning vahetusmustritest.
- Tristes Tropiques (1955) — reisikirjeldus, mis sisaldab ka mõtisklusi antropoloogia ja modernsuse teemadel; teos tõi Lévi-Strauss'ile laiemat tuntust väljaspool akadeemiat.
- La Pensée sauvage (1962) — eesti keeles sageli tõlgituna "Metsik mõte" või "Algeline mõistus"; käsitleb mõtteviise, mis ei kuulu teadusliku ratsionaalsuse raamidesse ning tutvustab bricoleuri kontseptsiooni.
- Mythologiques (1964–1971) — neljaosaline uurimustöö müütide struktuurist Ameerikas ja väljaspool, kus ta näitas, kuidas näiliselt erinevad lood peegeldavad sarnaseid sügavamaid mustreid.
Mõju ja kriitika
Lévi-Strauss mõjutas tugevalt antropoloogia, sotsioloogia, kirjandusteaduse ja filosoofia arengut 20. sajandil. Tema mõtted struktuurist ja universaalsetest mõtlemise reeglitest andsid tõuke nii teoreetilisele tööle kui ka interdistsiplinaarsetele aruteludele.
Samas on tema lähenemist kriitiseeritud mitmel põhjusel: mõned teadlased on märkinud, et struktuuriline lähenemine võib ignoreerida ajaloolist muutumist, konteksti ja inimeste individuaalset panust; teine kriitika puudutab võimaliku eurotsentrismiga kaldumist ja raskusi tõlgendada väga erinevate kultuuride nüansse ühe universaalse teoreetilise raamiga. Viimastel aastakümnetel on struktuuriline antropoloogia osaliselt asendunud või ühendatud uute suundumustega, näiteks poststrukturalismi ja kultuuriteooriaga.
Pärand ja viimased aastad
Claude Lévi-Strauss elas üle saja aasta ja suri 30. oktoobril 2009 Pariisis. Tema töö on jäänud oluliseks lähtepunktiks neile, kes uurivad, kuidas inimühiskonnad loovad tähendust ja kuidas kultuurilised mustrid peegelduvad igapäevaelus, müütides ja sugulusstruktuurides. Paljud tema terminid ja analüüsimeetodid on tänaseni kasutuses nii akadeemilises uurimuses kui ka laiemas intellektuaalses diskursuses.
Olulised teosed
- Les Structures élémentaires de la parenté (1949, The Elementary Structures of Kinship, toim. *Rodney Needham, trans. J. H. Bell, J. R. von Sturmer ja Rodney Needham, 1969).
- Race et histoire (1952, UNESCO; Väljavõte raamatust "Race and History" - inglise keeles; vt ka The Race Question, UNESCO, 1950).
- Tristes tropiques (1955, tõlge John Weightman ja Doreen Weightman, 1973) - tõlge ka A World on the Wane
- Anthropologie structurale (1958, struktuuriline antropoloogia, tõlk. Claire Jacobson ja Brooke Grundfest Schoepf, 1963).
- Le Totemisme aujourdhui (1962, Totemism, tõlk. Rodney Needham, 1963)
- La Pensée sauvage (1962, Metsik mõistus, 1966)
- Mythologiques I-IV (tõlk. John Weightman ja Doreen Weightman
- Le Cru et le cuit (1964, "Toores ja keedetud", 1969)
- Du miel aux cendres (1966, Meest tuhani, 1973)
- L'Origine des manières de table, 1968, The Origin of Table Manners, 1978
- L'Homme nu (1971, Alasti mees, 1981)
- Anthropologie structurale deux (1973, Struktuuriantropoloogia, II köide, tõlge M. Layton, 1976).
- La Voie des masques (1972, "Maskide tee", tõlkinud Sylvia Modelski, 1982).
- Paroles donnés (1984, Anthropology and Myth: Lectures, 1951-1982, tõlk. Roy Willis, 1987).
- Le Regard éloigne (1983, The View from Afar, tõlkinud Joachim Neugroschel ja Phoebe Hoss, 1985).
- La Potière jalouse (1985, Kade potter, tõlkinud Bénédicte Chorier, 1988)
- Histoire de lynx (1991)
- Regarder, écouter, lire (1993, Vaata, kuula, loe, tõlkinud Brian Singer, 1997).
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Claude Lévi-Strauss?
V: Claude Lévi-Strauss oli prantsuse antropoloog, kes on tuntud struktuurilise antropoloogia mõiste kasutuselevõtu poolest.
K: Milline oli Lévi-Straussi idee struktuurilisest antropoloogiast?
V: Lévi-Strauss uskus, et inimesed tajuvad maailma vastandite kaudu ja et iga kultuuri saab mõista nende vastandite kaudu.
K: Kuidas Lévi-Strauss üles kasvas?
V: Lévi-Strauss kasvas üles Pariisis, kuid ta sündis prantsuse juudi vanemate peres Brüsselis.
K: Milline on binaarsete vastandite tähendus Lévi-Straussi idees?
V: Lévi-Straussi sõnul kasutab visuaalne tajuprotsess binaarset vastandamist, mis on inimese maailmast arusaamisel fundamentaalne.
K: Milline on Lévi-Straussi struktuurilise antropoloogia idee tähtsus?
V: Lévi-Straussi kontseptsioon struktuurilisest antropoloogiast on oluliselt mõjutanud antropoloogia ja sotsioloogia valdkondi, sest see annab raamistiku, mille abil mõista, kuidas kultuurid on struktureeritud ja kuidas nad toimivad.
K: Mida kirjutas Lévi-Strauss strukturalismi ja ökoloogia suhte kohta?
V: Lévi-Strauss kirjutas, et strukturalismi ja ökoloogia vahel on seos, sest eri kultuuridel on erinevad viisid oma keskkonna mõistmiseks ja sellega suhtlemiseks.
K: Milline oli Lévi-Straussi panus antropoloogia valdkonda?
V: Lévi-Straussi panus antropoloogiasse oli tema struktuurilise antropoloogia kontseptsioon, mis rõhutas, kui oluline on mõista, kuidas kultuurid on struktureeritud ja toimivad.
Otsige