Frederick II, Püha Rooma keiser
Friedrich II (26. detsember 1194 - 13. detsember 1250) oli üks keskaja võimsamaid Püha Rooma keisreid ja Hohenstaufeni suguvõsa pea. Tema poliitilised ja kultuurilised ambitsioonid, mille aluseks oli Sitsiilia ja mis ulatusid läbi Itaalia Saksamaale ja isegi Jeruusalemma, olid tohutud. Tema vaenlased, eriti paavstid, said siiski võitu ja tema dünastia lagunes varsti pärast tema surma. Ajaloolased on otsinud tema kirjeldamiseks superlatiive, nagu professor Donald Detwiler, kes kirjutas:
Erakordse kultuuri, energia ja võimekusega mees, keda üks kaasaegne kroonik nimetas stupor mundi (maailma imeks), Nietzsche esimeseks eurooplaseks ja paljud ajaloolased esimeseks moodsaks valitsejaks, rajas Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias midagi, mis sarnaneb väga moodsa, tsentraalselt juhitud kuningriigi ja tõhusa bürokraatiaga.
Kuna ta pidas end antiikaja Rooma keisrite otseseks järeltulijaks, oli ta Roomakeiser alates oma paavstlikust kroonimisest 1220. aastal kuni oma surmani; samuti oli ta alates 1212. aastast Rooma kuninga tiitlile pretendeeriv ja alates 1215. aastast selle monarhia vastuhakuta omanik. Sellisena oli ta Saksamaa, Itaalia ja Burgundia kuningas. Kolmeaastaselt krooniti ta Sitsiilia kuningaks koos oma ema, Hauteville'i Constance'i, Roger II Sitsiilia tütre, kaasvalitsejana. Tema teine kuninglik tiitel oli Jeruusalemma kuningas tänu abielule ja tema seotusele kuuenda ristisõjaga.
Ta oli sageli sõjas paavstiriigiga, olles piiritletud Friedrichi maade vahel Põhja-Itaalias ja tema Sitsiilia kuningriigi (Regno) vahel lõunas, mistõttu teda ekskommunikeeriti neli korda ja teda teotati sageli nii tolleaegsetes kui ka hilisemates paavstimeelsetes kroonikates. Paavst Gregorius IX läks nii kaugele, et nimetas teda antikristuseks.
Friedrich rääkis kuus keelt (ladina, sitsiilia, saksa, prantsuse, kreeka ja araabia keelt) ning oli innukas teaduse ja kunsti patroon. Ta mängis olulist rolli kirjanduse edendamisel Sitsiilia luulekooli kaudu. Tema Sitsiilia kuninglikul õukonnal Palermos, umbes 1220. aastast kuni tema surmani, kasutati esmakordselt itaalia-rooma keele kirjandusvormi, sitsiilia keelt. Koolkonnast lähtuv luule avaldas olulist mõju kirjandusele ja sellele, millest kujunes kaasaegne itaalia keel. Dante ja tema eakaaslased tervitasid kooli ja selle luuletusi ning need eelnesid vähemalt sajandi võrra Toscana idioomi kasutamisele Itaalia kirjanduskeele eliidi keelena.
Ta oli ka esimene kuningas, kes keelas selgesõnaliselt kohtuprotsessid, kuna neid peeti irratsionaalseteks.
Pärast tema surma suri tema suguvõsa kiiresti välja ja Hohenstaufeni suguvõsa lõppes.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Frederick II?
V: Friedrich II oli keskaja võimas Püha Rooma keiser ja Hohenstaufeni suguvõsa pea. Tal olid ambitsioonikad poliitilised ja kultuurilised ambitsioonid, mis ulatusid Sitsiiliast Saksamaale ja isegi Jeruusalemma.
K: Mida ütles professor Donald Detwiler tema kohta?
V: Professor Donald Detwiler kirjeldas Friedrich II-d kui erakordse kultuuri, energia ja võimekusega meest, kes rajas Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias midagi, mis sarnaneb väga palju moodsa, tsentraalselt juhitud kuningriigi ja tõhusa bürokraatiaga.
K: Mitu keelt rääkis Friedrich?
V: Friedrich rääkis kuut keelt - ladina, sitsiilia, saksa, prantsuse, kreeka ja araabia keelt.
K: Millist mõju avaldas tema õukond kirjandusele?
V: Tema Palermo õukonnast lähtuv luule avaldas olulist mõju kirjandusele ja sellele, millest kujunes tänapäeva itaalia keel. See eelnes vähemalt sajandi võrra Toscana idioomi kasutamisele Itaalia kirjanduse eliitkeelena.
K: Milline tiitel oli tal Jeruusalemma suhtes?
V: Friedrich kandis Jeruusalemma kuninga tiitlit tänu abielule ja oma seotusele kuuenda ristisõjaga.
K: Kui sageli oli ta paavst Gregorius IX poolt ekskommunitseeritud?
V: Paavst Gregorius IX ekskommunikeeris teda neli korda.
