Must mamba (Dendroaspis polylepis) — mürgine Aafrika madu: omadused ja levik

Must mamba (Dendroaspis polylepis) — Aafrika suur ja kiire mürgimadu: kuni 4,3 m, surmav mürk, levib Lõuna- ja Ida-Aafrikas; omadused, käitumine ja levik.

Must mamba (Dendroaspis polylepis) kuulub madude perekonda Elapidae. See on suuruselt teine mürgine madu maailmas. Täiskasvanud must mamba võib kasvada kuni 4,3 m pikkuseks. Must mamba nahk ei ole tegelikult must, oma nime on ta saanud oma suu katuse värvuse järgi.

Must mamba elab Aafrika lõuna- ja idaosas. Neid võib leida nii põhjas kui Eritreas ja läänes kui Namiibias ning kogu Lõuna-Aafrikas. Ta on kogu maailmas tuntud oma ohtliku mürgi poolest. Ta on väga kiire (saavutab kiiruse kuni 12 miili tunnis) ja suudab ka väga kiiresti ronida. Must mamba elab 10-11 aastat.

Levik ja elupaik

Must mamba eelistab kuivemaid savanne, avatud puitlaike, kiviseid nõlvu ja põõsastikke, kuid teda võib leida ka viljakatel aladel, metsaservadel ja inimasustuse läheduses, kus on rohkelt närilisi või väikeulukseid. Liigi levik hõlmab suure osa Ida- ja Kagu-Aafrikast ning levila ulatub põhjapoolsetest piirkondadest (nt Eritrea) kuni Lõuna-Aafrikani ja lääne suunas kuni Namiibiani.

Välimus ja suurus

Värvus varieerub helepruunist kuni tumehallini või sinakasmustani, mistõttu nahk ei paistagi alati täiesti must. Täiskasvanud isendid võivad ulatuda üle 2,5–4 m pikkuseks; rekordid ulatuvad kuni umbes 4,3 m. Nimedesse peituv „must” viitab sisemisele suu limakihile, mis on helekollast või mustjat tooni ja muutub õhkkonna mõjul eriliselt nähtavaks, kui madu hambaid ja suud avab.

Iseloom ja käitumine

Must mamba on päevasel ajal aktiivne (diurnaalne) ja väga kiire – suudab lühikestel lõikudel liikuda suurel kiirusel.
Võib ronida puudes ja põõsastes ning tihti peidab end kivide, puude võihaudade vahel.
Tavaliselt põgeneb inimese eest, kuid kui tunne end nurka surutuna või rünnakuohus suur, võib muutuda agressiivseks: tõstab kehaosa üles, paisutab kaelaosa ja avab suu hoiatuseks ning võib rünnata korduvalt.

Mürk ja hammustuse sümptomid

Must mamba mürk on peamiselt neurotoksiinide kooslus (sh dendrotoksiinid), mis häirivad närviimpulsside ülekannet ja võivad põhjustada kiiret närvisüsteemi dekompenseerumist. Mürgistus võib olla eluohtlik ja sümptomid võivad ilmneda kiiresti.

Levinumad sümptomid:

algne valu või ebamugavustunne hammustuskohas (vahel võib lokaalne turse olla väike);
neuroloogilised nähud nagu suunurkade laskumine (ptosis), rääkimis- ja neelamisraskused, lihasnõrkus;
hingamisraskused kuni hingamisparalüüsini;
ilma ravita võib järgnena tekkida šokk ja surm.

Esmaabi ja ravi

Kui on toimunud hammustus, tuleb viivitamatult kutsuda meditsiinilist abi või transportida kannatanu haiglasse – antiteen on sageli elu päästva tähtsusega.
Esmaabina soovitatakse immobiliseerida haavatud jäseme ja hoida kannatanut rahulikuna, sest liikumine kiirendab mürgi levikut.
Paljudes kohtades soovitatakse rõhusuletuse (pressure immobilization) meetodit elapiidsete (nt Elapidae) hammustuste korral, kuid täpse juhendi saamiseks tuleb järgida kohaliku kiirabi või meditsiinitöötaja nõuandeid.
Väljajooksu, lõikamist, imemist või kuuma rakendamist ei tohiks teha. Tourniquet’i kasutamine võib olla kahjulik, kui seda ei tehta õigesti.
Haiglas võib osutuda vajalikuks antiteeni manustamine, jälgimine, hingamistoe (sh ventilatsiooni) ja intensiivravi tugi.

Toitumine ja saag

Must mamba toitub peamiselt väikestest imetajatest (hiired, närilised), lindudest ja aeg-ajalt muudest roomajatest. See on osav saagi jahil: lõhub saagi kiiresti mürgi abil ja sööb kogu saagi tervikuna.

Paljunemine

Liik on munetaja (ovipaarne). Isend võib muneda sügisel või teatud tingimustes mitu korda aastas, pesa sisaldab tavaliselt 6–25 muna sõltuvalt emase suurusest ja seisundist. Munadest koorumine toimub pärast inkubatsiooniaega, mis võib varieeruda vastavalt temperatuurile.

Konservatsioon ja suhtlemine inimestega

Kuigi must mamba on oma ohtliku mürgi ja agressiivse hoiakuga hirmutav, ei ole ta tavaliselt inimvaenulik ning eelistab põgeneda. Kohalikult võib ta põhjustada konflikte inimestega, kui satub põllumaadele või asulate lähedusse. Rahvusvaheliselt hinnatakse liigi seisundit sageli mitteohustatud (IUCN: Least Concern), kuid kohalikke populatsioone võivad mõjutada elupaikade kadu ja inimtegevus.

Ohutuse huvides kehtivad üldised soovitused: ära proovi püüda ega läheneda vabalt elavale mürgisele maole, hoia elamupiirkond puhas näriliste tõrjeks, ja kui maod on sagedased, otsi abi maade spetsialistidelt või loomakaitseorganisatsioonidelt.

Eluea märkus

Vabas looduses elavad mustad mambad elavad tavaliselt umbes 10–11 aastat; vangistuses hea hoolduse tingimustes võivad mõned isendid elada kauem.

Elupaik

Mustad mambad armastavad kiviküllastunud künkaid, metsastunud savanni ja metsi, kus neile pakuvad varju kivid ja langenud puud. Neid võib leida ka õõnsates puudes ja termiidiküngastes. Kui musta mambat ei häirita, tuleb ta kogu oma elu jooksul kindlasse koju tagasi. Neid leidub tavaliselt Lõuna- ja Ida-Aafrika lõunaosas asuvatel aladel. Neid võib leida nii põhjas kui Eritreas ja läänes kui Namiibias ning Lõuna-Aafrikas.

Prey

Mustad mambad söövad väikesi imetajad, nagu närilised ja oravad. Mõnikord söövad nad ka linde. Nad hammustavad üks või kaks korda ja ootavad siis, kuni saakloom halvatuks jääb ja sureb. Siis söövad nad neid.

Predators

Musta mamba röövloomade kohta ei ole palju teavet, kuid madudel on palju röövloomi. Mõned kiskjad on röövlinnud, krokodillid, suured konnad, monguusid, monitori sisalikud, rebased, šaakalid ja isegi inimesed. Me tapame neid, sest kardame nende ohtlikku mürki. Samuti söövad madu mune mõnikord aadriloomad. nad on ajastatud ja ei ründa, kui neid ei ähvardata. Nad söövad ka põõsaslapsed.

Käitumine

Must mamba on häbelik loom. Nad armastavad teisi loomi vältida, kuid kui mõni teine loom nendega kokku puutub, muutuvad nad agressiivseks. Kui musta mambat ähvardab oht, tõstab ta pea üles, avab suu, laiendab kapuutsi ja laksutab keelega. Samuti sihiseb ta. Tema hammustused on kiired ja ta hammustab mitu korda. Tema mürk võib olla meile surmav. Mustale mambale meeldib päikese käes päevitada ja ta jätab meelde koha, kus ta päevitab. Nad on kiired ja suudavad kiiresti puude otsa ronida. Nad suhtlevad samamoodi nagu enamik madusid. Nad kasutavad oma silmi, et tuvastada liikumist, ja kui see on äkiline, siis nad ründavad. Nad "näevad" oma keelega, kogudes õhuosakesi ja pannes need siis suus asuvale organile. See organ tajub õhuosakeste abil, mis on nende ümber. Neil ei ole kõrvu keha välisküljel, kuid nad suudavad tajuda maapinna vibratsiooni. Nagu paljud teisedki maod, näitavad nad ohu korral agressiivsust ja hoiatavad ründajat signaalidega.

Mürk

Musta mambakahjuri hammustusest piisab kergesti paljude täiskasvanud meeste tapmiseks. Surmav mürk tapab enamasti 30 minutist kuni 3 tunnini. Erinevalt enamikust maodest on tal piisavalt mürki, et hammustada mitu korda lühikese aja jooksul. Must mamba ründab tavaliselt oma saagi pead, kui see on võimalik, see on nii, et ta saab oma saagi kergesti tappa. Sel põhjusel võib must mamba tõsta end peaaegu nelja jala kõrguseks.

Reproduktsioon

Kui isased ja emased on paaritumise lõpetanud, lähevad nad koju tagasi. Kahe kuni kolme kuu jooksul munevad emased 6-17 muna, mis kooruvad 2-3 kuu jooksul. Mustad mambad ei suhtle omavahel peale paaritumise. Nad ei püüa oma poegi üles kasvatada. Kui emane muneb oma munad, paneb ta need turvalisse kohta ja jätab need maha. Imikud peavad end sünnist alates ise kaitsma. Noored mustad mambad püsivad munas 2-3 kuud ja siis murravad nad "munahambaga" koore läbi. Välja koorudes on nad peaaegu täielikult arenenud, neil on juba mürginäärmed ja nad suudavad end kaitsta vaid mõni minut pärast sündi. Mustad mambad paarituvad varakevadel. Isased maod leiavad emaslooma, järgides nende lõhna. Kui isane must mamba leiab emase, kontrollib ta seda oma keelega. Isased maod kaklevad paaritumise ajal palju. Nad põimivad oma kehad kokku ja tõstavad oma pead kuni meetri kõrgusele maapinnast. See näeb välja nagu tantsimine.

Seotud liigid

Must mamba on suguluses kõigi elapidae perekonna liikmetega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on musta mamba teaduslik nimetus?

V: Musta mamba teaduslik nimi on Dendroaspis polylepis.

K: Millisesse madude perekonda kuulub must mamba?

V: Must mamba kuulub madude perekonda Elapidae.

K: Kui pikaks võib täiskasvanud must mamba kasvada?

V: Täiskasvanud must mamba võib kasvada kuni 4,3 m pikkuseks.

K: Miks nimetatakse musta mambat "mustaks"?

V: Musta mambat nimetatakse "mustaks" tema suu katuse värvuse, mitte naha värvi tõttu.

K: Millises Aafrika osas võib musta mambat leida?

V: Must mamba elab Aafrika lõuna- ja idaosas, nii kaugel põhjas kui Eritreas ja läänes kui Namiibias ning kogu Lõuna-Aafrikas.

K: Milline on musta mambatüübi eluiga?

V: Must mamba elab 10-11 aastat.

Küsimus: Milline on musta mambatüübi maine kogu maailmas?

V: Must mamba on kogu maailmas tuntud oma ohtliku mürgi poolest ja teda peetakse üheks kõige surmavamaks maoks maailmas.