Georges Méliès — prantsuse filmilooja, ulme- ja eriefektide teerajaja

Georges Méliès — prantsuse filmilooja ja eriefektide teerajaja; avasta tema maagilised varased ulme- ja õudusfilmid nagu Reis Kuule, Pooluse vallutamine ja Kummituslinnus.

Georges Méliès (8. detsember 1861 – 21. jaanuar 1938) oli prantsuse filmitegija ja maagist, kes kujundas varase kinematograafia esteetikat ja tehnikaid. Ta oli teerajaja eriefektide, mitmekordse pildistamise, aegluubis pildistamise, lahtivõtete (substitution splice) ja käsitsi maalitud värvide kasutamisel oma töödes ning kasutas lavaliku kujunduse ja kostüümide keelt filmikeeles. Tema tuntumate tööde hulka kuuluvad "Pooluse vallutamine", "Reis Kuule" ja "Võimatu reis". Need filmid hõlmavad kummalisi, sürrealistlikke reise, nagu need on Jules Verne'i raamatutes, ning loetakse üheks varaseks ja tähtsaks bastioniks ulmefilmi ajaloos. Méliès' "Kummituslinnus" on samuti varajane näide õudusfilmist.

Taust ja karjääri algus

Méliès alustas karjääri lavamagina ja juhtis kuulsat Théâtre Robert-Houdin'i Pariisis. 1896. aastal, pärast esimest kohtumist kinematograafiaga ja Lumière'ide töödega, hankis ta enda kaamera ja hakkas katsetama filmiga kui jutustamisvahendiga. Ta asutas oma produktsioonifirma ning rajas stuudio Montreuilis, kus valmis suur hulk tema visuaalselt rikkalikke lühifilme.

Tehnilised uuendused

Méliès oli praktik, kes arendas ja kombineeris mitmeid tehnilisi võtteid, et luua illusioone ja võlumaailmu. Peamised tema uuendused ja kasutatud tehnikad olid:

• Substitution splice (õmblusvahetus) – kaamera peatamine ja objekti asendamine, et tekitada "kohene" ilmumine või kadumine;
• Mitmekordne eksponeerimine ja topelttööstus, et kombineerida eri võtteid ühele kaadrid;
• Aegluubis ja kiirendatud pildistamine meelevaldse liikumise rõhutamiseks;
• Käsitsi maalitud värvid – iga kaader võis saada eraldi värvimise, mis lisas filmidele poeetilist ja dekoratiivset tooni;
• Elavad lavakujundused ja kostüümid – tugevalt teatriline lähenemine, mille kaudu jutustati fantaasiarohkeid lugusid;
• Kaamera- ja montaažioskused – sujuvad üleminekud, lahendused ja eriefektide liitmine, mis aitasid luua rahuldava narratiivi.

Stiil, teemad ja märgilised filmid

Méliès'i filmid segasid teaduslikku fantaasiat, muinasjutte, surrealistlikke visioone ja õudust. Tema loomingus on eriline rõhk visuaalsel improvisatsioonil ja lavalisele kujundusele. Kõik kolm eespool nimetatud linateost on varajased näited, kus fiktsioon ja tehnoloogiline uudishimu põimuvad:

• Reis Kuule (Le Voyage dans la Lune) – kuulus stseen kuu eesotsas maanduva kuulus "kuupall", on üks ikoonilisemaid varajase kinematograafia kujutlusi;
• Pooluse vallutamine ja Võimatu reis" – suured seiklused, mis jäljendavad ja keerutavad ümber Jules Verne’i stiilseid teemasid;
• Kummituslinnus – näide varajasest õudus- ja kummitusfilmist, kus kasutati efekte vaimude ja ilmutuste loomiseks.

Mõju, tagasiminek ja pärand

Georges Méliès'i looming mõjutas oluliselt hilisemaid filmitegijaid üle maailma ning pani aluse eriefektide ja visuaalsele kujutlusvõimele filmis. Hoolimata suursugusest loomingust langes ta esialgu unustusse: filmiäri muutudes ja uute tootmisviiside levides vähenes tema tööde nõudlus, osa tema filmi-negatiividest hävitati või korduskasutati. Méliès ise langes majanduslikesse raskustesse ning ta pidi osa elust veetma tagasihoidlikult, muuhulgas mänguasju müües.

20. sajandi keskpaigaks hakkasid filmiajaloolased tema panust taas hindama. Tema teoseid taastati ja mõnede filmide käsitsi värvitud trükkide leidmine 21. sajandil (sh värvilise "Reis Kuule" eksemplari avastamine ja restaureerimine) aitasid uuesti tutvustada Méliès'i geniaalseid visioone tänapäeva publikule.

Miksi tema tähtsus püsib

Georges Méliès on laialdaselt tunnustatud kui üks filmi- ja eriefektide pioneeridest: ta mõistis varakult filmi kui kujutlevat meediumit, kus tehnika ja kunstlik lavastus saavad kokku, et jutustada lugusid, mis varem olid võimalikud vaid unistustes. Tema katsetused ja visioonid on jätkuvalt õppetunniks filmitegijatele, kunstnikele ja teadlikule publikule.

Otsing