H. G. Wells — inglise ulmekirjanik ja utoopiaautor (1866–1946)

H. G. Wells — inglise ulmekirjanik ja utoopiaautor, looja "Ajamasinale", "Nähtamatule inimesele" ja "Maailmade sõjale". Tutvuge tema mõjuga ulmele, teadusele ja kultuurile.

Herbert George Wells (21. september 1866 – 13. august 1946) oli inglise kirjanik, kes sündis Bromley's, Kentis. Ta oli väga viljakas autor — kirjutas ligi 50 raamatut, lisaks lühemaid jutte, esseesid ja artikleid. Wellsit loetakse üheks kaasaegse ulmekirjanduse rajajaks; ta oli samas ka proosakirjanik, ühiskonnakriitik ja utoopiaautor, kes käsitles nii tehnika kui ka ühiskondlike muutuste tagajärgi.

Peamised teosed

Wellsi tuntumate raamatute hulka kuuluvad:

• Ajamasin (The Time Machine) — ulmeklassika, kus autor uurib tulevikuühiskonda ja ajarännaku ideed;
• Nähtamatu inimene (The Invisible Man) — teaduse ja moraali piiride teemaline lugu;
• Dr. Moreau saar (The Island of Doctor Moreau) — inimloomuse ja teaduse kuritarvitamise allegooriline romaan;
• Maailmade sõda (The War of the Worlds) — invasioonilugu, mis tõi ulmesse kosmilise ähvarduse ja kriitilise pilgu imperialismile.

Taust ja töömeetod

Enne kirjanikukarjääri õppis Wells loodusteadusi ja töötas õpetajana ning ajakirjanikuna. Tema teaduslik huvi ja nõudlik loogika aitasid tal luua teoseid, kus fantaasia ja teaduslik seletus kulgesid käsikäes — ta püüdis sageli selgitada, kuidas tema ülesehitatud sündmused või tehnoloogiad praktiliselt võiksid toimida. Lisaks ilukirjandusele kirjutas ta palju populaarteaduslikke ja poliitilisi teoseid, käsitledes ajaloo, ühiskonna ja tuleviku küsimusi.

Teemad, poliitika ja isiklik elu

Wellsi loomingus korduvad teemad olid teaduse mõju inimühiskonnale, sotsiaalsed klassid, moraal ja võim. Ta oli huvitatud sotsiaalsetest reformidest ja rahvusvahelisest koostööst — hilisemas elus seisis ta maailmavallutuse asemel maailmaorganisatsiooni ning rahu eest. Isiklikult oli tal mitmeid suhteid ja ta pidas avalikult vastuolulisi vaateid (sh mõningaid siisajast vastuolulisi ideid seoses kõlbelisuse ja bioloogia teemadega), mis mõjutasid nii tema avalikku kuvandit kui ka kirjalikku tööd.

Adaptatsioonid ja mõjukus

Paljud Wellsi teosed on kohandatud erinevates meediumites: teatriks, raadioks, televisiooniks ja filmiks. Tema ideed — ajarännak, nähtamatu inimene, võõras invasioon jpm — on mõjutanud lõputult hilisemaid ulmekirjanikke, filmitegijaid ja popkultuuri laiemalt. Tema rahvusvaheline mõju ulatub ka teadusajaloo ja sotsiaalpoliitika valdkonda.

Tervis ja surm

Wellsile oli iseloomulikud tervisehädad, tal diagnoositi diabeet. Ta suri 13. augustil 1946 Londonis. Tema töid loetakse jätkuvalt olulisteks nii kirjanduslikult kui ideeliselt — paljud tema ettekujutused tulevikust ja teaduse eetilistest dilemmadest on jäädvustunud kaasaegsesse mõttekäiku.

Pärand: Wellsi panus kirjandusse seisneb eelkõige selles, et ta põimus teadusliku põhjenduse ja sotsiaalse kriitika, andes ulmele nii meelelahutusliku kui ka intellektuaalse mõõtme. Tema teosed julgustavad endiselt mõtlema tänaste tehnoloogiate ja poliitika võimalike tagajärgede üle.

Otsing